Romanos 11

Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Nukun xenipabu katukin jawenabu jatu wanixun nuku danainsmaki, chanimadan. Jaskawen taea eadan, en xenipabu kayabidan, Abrahamki. Janua jawen baba betsa Israel en xenipabudiki. Ja jawen bake betsa Benjamín anua en jabiadiki. Jaska Diosun nuku yubani shinankin Jesucristo en ikunwainwen taexun ea dananma en chakabu buanixun ma ea mekeikiki, jaska Israel tibi anuabun tsuabunda Jesucristo ikunwainbu jatu mekexanai keska wakinan.
1 Então eu pergunto: será que Deus rejeitou o seu próprio povo? É claro que não! Eu mesmo sou israelita, descendente de Abraão e membro da tribo de Benjamim.
2 Bebunkidijaida Israelbu jabu katukatsis ikin Diosun katunixun nuku dananma imiskidi matu xabakabi yusinkin jawen jancha yuixunika pepa Elíaskidi en matu yuiai ninkakanwen. Bababukidi jawada Elías Dioski ja ikin jaki chania jawen jancha yuixunika betsan kenexunkin:
2 Deus não rejeitou o seu povo, que ele havia escolhido desde o princípio. Vocês sabem muito bem o que as Escrituras Sagradas dizem naquele trecho em que Elias acusa o povo de Israel diante de Deus. Elias diz assim:
3 “Yavé Dios Jiweatuun, min jancha yuixunikabu tenankin keyutan januxun mishki chi tapu sa akin keyutan ean besti en mia ikunwain ea tenandiabuma ma ea tenankatsis idiakanikiki”,
3 “Senhor, eles mataram os teus profetas e destruíram os teus altares. Eu sou o único que sobrou, e eles estão querendo me matar!”
4 aka Diosun Elías yuikin: “Dateyamawe. Min mimestimaki. Bababu betsa jabu en jatu mekea 7,000 jayabuki, jabun ea chibain chintuanbuma ja yushin betsa Baal dami ja naman danti itan jabun kenwanbumadan”, akin Elías yuiniki.
4 O que foi que Deus disse a ele? Ele disse: “Eu guardei para mim sete mil homens que não adoraram o deus Baal .”
5 Jaskawen taea na jabiatiandi Israelbu ana jatidama jatuwen nuikin Diosun jawen duapawen jawenabu wakatsi ma nukudi katuniki, jau Jesús jabun nun ikunwanxanunbunan.
5 A mesma coisa também acontece agora, isto é, por causa da graça de Deus, ainda existe um pequeno número daqueles que ele escolheu.
6 Na jaska nun jabun chibainan, jawen yunuti inun jawen nemati chibain nukunmebi nun pepaiwen taeama jakia jawen pepawen nukuwen nuikin Diosun nuku kenakin nuku katukubainikiki, jau jabun Jesús nun ikunwanunbunan. Jaska nuku wamadan, Diosun pepa jayama ikeanaii.
6 Essa escolha se baseia na graça de Deus e não no que eles fizeram. Porque, se a escolha de Deus se baseasse no que as pessoas fazem, então a sua graça não seria a verdadeira graça.
7 Jaskaken Israelbu pepatidubu midimabun tapinpaibiabu kanei juinti kushikin unanbuma Diosun jancha jawen jiwekainti biama inibuki. Jaskabiaibun jatidi Diosun katuabun jabun jatun jiwea binibuki.
7 E isso quer dizer que não foi o povo de Israel que encontrou o que estava procurando. Quem encontrou foi apenas um pequeno grupo que Deus escolheu; os outros não quiseram ouvir o chamado de Deus.
8 Jaska Dios ninkama juinti kushibukidi Diosun jancha yuixunikatun kenekin: “Jatun pabinki pata keska jatu wakin jatun bedu bekun keska jatu wakin jatun shinan Diosun bexekin jatu jaska waniwen taea natiandi jabun jawen yusian chibantidubuma ikubainkanikiki”, jaska yuini keskaidan.
8 Como dizem as Escrituras Sagradas: “Deus endureceu o coração e a mente deles; deu-lhes olhos que não podem ver e ouvidos que não podem ouvir até o dia de hoje.”
9 Jaska inun, ana Dios chibanbuma ixanaikidi Davidin yuikin:
9 E Davi disse: “Que nas suas festas eles sejam apanhados e enganados, que eles caiam e sejam castigados!
10 Ja inun, jau jawa ana uinyamanunbun
10 Ó Deus, faze com que eles fiquem cegos e que fiquem sempre curvados debaixo do peso das suas dificuldades!”
11 Janua man shinanan, Israelbun Jesús danainbun ¿Diosun jatu jene keyunimen? ana ikunwantidubumadan. Jaskamajaidaki. Jakia Israelbu jawenabubia jabun Jesús danainbun januxun Diosun jabu Israelbuma jawen kakape Jesucristowen jatu mekekin taewaniki, jatu jaska wa Jesucristo Israelbuman ikunwainbu uin jau jatuwen kemukin Israelbundi ana shinan betsa watan jabun mekenan Jesucristo jau ikunwandiaxanunbunan.
11 Agora eu pergunto: quando os judeus tropeçaram, será que eles caíram para nunca mais se levantarem? É claro que não! Mas, porque eles pecaram, a salvação veio para os não judeus, para fazer com que os judeus ficassem com ciúmes deles.
12 Jaskaken jawada Diosun bechipaiai Israelbun danankin betsa betsapa wabiaibun ja jabu Israelbuman jawen bake Jesucristo dananma jabun bechipaikin Diosun kakape Cristokidi ninkatan jabun akai Israelbun shinain chanima jabuwen taexun Israelin baba midimabundi jawen jancha ikunwain bepexexankanikiki, Diosun jatu ana duajaidawakin ibu wayadan.
12 O pecado dos judeus trouxe grandes bênçãos para o mundo, e a sua pobreza espiritual trouxe ricas bênçãos para os não judeus. Então, quando se completar o número de judeus que voltarão para Deus, as bênçãos serão muito maiores ainda.
13 — ausente —
13 Agora estou falando a vocês que não são judeus. Enquanto eu for o apóstolo dos não judeus, terei orgulho do meu trabalho.
14 — ausente —
14 Talvez eu possa fazer com que os que são da minha própria raça fiquem com ciúmes, e assim seja possível salvar alguns deles.
15 Jaska enabu Israelbun Jesucristo danainbuwen taexun yudabu mai jidabi anu manibaunxun Diosun kakape jabun Jesucristokidi ikunwanbaunaibuwen taexun enabun ikunwankin taewadiakin jatun chakabu jenei jaki pechitan yuda mawa ana bestean keskai jiwe kuian bidiai benimaxankanikiki.
15 Porque, quando os judeus foram rejeitados, o resto do mundo se tornou amigo de Deus. O que acontecerá então quando eles forem aceitos? Os que estiverem mortos receberão a vida!
16 Jaska inun, misi kapamanai ma bai keyua ja dukun tude Dios inankatsi ikin paxkabu medibi inantiken jabias ja misi kapamanadia jabiaskadi jidabi medibidiki. Jaska keskadi ji tapun betsa yumei ja Dios ibu wamakin medibi wa jawen punyandi Diosunamiski, medibidan. Jaska keskai Abraham inun, Isaac inun, Jacob jabu medibi pepabuwen taea jabun bababudi medibi ixankanikiki.
16 Pois, se o primeiro pão assado depois da colheita é dedicado a Deus, isso quer dizer que todos os outros pães também são dedicados a ele. E, se as raízes de uma árvore são oferecidas a Deus, os galhos também são dele.
17 Nun judiobudan, olivo ji kayabi keskabuki. Jakia jawen punyan babu betsa mextetan olivo mebi betsa kushipa jaki tsamintan nea dasibi jabias tachanua jawen xuku jawen namibe jusitan jabias yumemis keska Abrahamnen bababu Diosun jatu watan Israelin baba betsabun Dios chibankin ikunwanbuma Diosun olivo punyan mextea keska wakin jatu danantan matudi Diosun jawenabu wakin Abraham matun xenipabu keska matu wadia akeakeikikiki. Jaskaken Dios jawenabu Israelbuwen nuikin jatu duawakubainxanai Diosun Abraham yubani keska wakin man Israelbuma matubudi Abrahamnen bababu keska watan matuwen nuikin matu duawaikiki, olivo kushipaki tsamian jaki nea keskawakinan.
17 Alguns galhos da oliveira cultivada foram quebrados, e um galho de oliveira brava foi enxertado nela. Pois vocês, os não judeus, são como aquela oliveira brava e agora tomam parte na força e na riqueza espiritual dos judeus.
18 — ausente —
18 Portanto, vocês não devem desprezar os galhos que foram quebrados. Como é que vocês podem estar orgulhosos? Vocês são somente galhos. Não são vocês que sustentam a raiz — é a raiz que sustenta vocês.
19 — ausente —
19 Porém vocês dirão: “Sim, mas os galhos foram quebrados a fim de darem lugar para nós.”
20 Eskawen taexun jatu mextea keska wanidan, matu yuinun ninkakanwen. Jabunan, Diosun jancha ikunwanbumawen taexun jatu jeneniki. Jakia matubu madiastun man ikunwainbudan, jawenabu matu waikiki. Jaskawen taea jawen keanma Dios bestiki mesekubainkanwen.
20 Isso é verdade. Mas lembrem que eles foram quebrados porque não creram; no entanto vocês continuam na oliveira porque creem. E não tenham orgulho disso; pelo contrário, tenham medo.
21 Chanima Diosun Israelbu dukun katubianixun jatu dananiki. Man jabu keskadiken matu jabiaskadi wakin danantiduki. Shinaindakubainkanwen.
21 Se Deus não deixou de castigar os judeus, que são como galhos naturais, vocês acham que ele vai deixar de castigar vocês?
22 Uinkanwen, Diosdan, nuikipa jawenduaki. Jaskabia jawen yunua mesten binumaismaki. Jabu chintuainbu danankin jatu kupimisxun matu man Israelbumabiaken matuwen nuikin duawakin jawenabu matu wa akeakekubainikiki. Jakia jaska ji punyan babu mextexun putamisbu keska wakin matundi jawen shinan chibanma man chintuainbu Diosun matu danantan matu kupidiaxanikiki.
22 Vejam como Deus é bom e também é duro. Ele é duro para os que caíram e bom para vocês, se continuarem sempre confiando na bondade dele. Se não, vocês também serão cortados.
23 Jaska inun, Israelbu jadatubunda jatun shinan chakabu jenetan chintunkidan ana ikunwankatsis ikaibu ana Abrahamnen bababu kayabi wakin Diosun ana jawenabu jatu waxanikiki, jiki ana netan keska wakinan.
23 E, se os judeus abandonarem a sua descrença, serão enxertados na oliveira cultivada, pois Deus pode enxertá-los de novo.
24 Jamen man judiobuman badi ichapa Dios man dananbiakubainaya atimas Dios matuwen nuiaya jawen kakape Jesucristokidi nun matu yusianyan shinan betsa watan man ikunwainbundi ana jabiaskadi wakin Israelin baba kayabibun shinan betsa wadiatan ichapabun ana chintunkidan chanima Jesús ikunwandiaxankanikiki, bebunkidi Diosun jatu katunibunan.
24 Vocês, os não judeus, são como aquele galho de oliveira brava que foi cortado e enxertado, contra a natureza, na oliveira cultivada. Os judeus são como essa oliveira cultivada. Portanto, para Deus será muito mais fácil enxertar de novo, na própria árvore deles, esses galhos quebrados.
25 En betsabu inun en puibuun, Diosun kushipawen unanepai jawen man kenyamaxanunbun jawada Diosun matu axunkatsis ikai jaska jawen yubaka junea janchani man unan keyuxanunbun matu yuinun ninkakanwen. Jaskai Israelbu juinti kushikin ichapabun Jesús ikunwanbumaki. Jaskaken Israelbuma jatida Diosun meketan januxun ichapabu Diosun Israelbu jabu ana mekediaxanikiki.
25 Meus irmãos, quero que vocês conheçam uma verdade secreta para que não pensem que são muito sábios. A verdade é esta: a teimosia do povo de Israel não durará para sempre, mas somente até que o número completo de não judeus venha para Deus.
26 Jabu jaskabaunaibun Israelbu midimabun ikunwandiaibu Diosun jawenabu jatu watan jatu mekediaxanikiki. Jaska wai kaikidi jawen jancha yuixunikatun kenekin:
26 É assim que todo o povo de Israel será salvo. Como dizem as Escrituras Sagradas : “O Redentor virá de e tirará toda a maldade dos descendentes de Jacó.
27 jaska ea Dios en jatukidi yubakani
27 Eu, o Senhor, farei esta aliança com eles, quando tirar os seus pecados.”
28 — ausente —
28 Os judeus rejeitaram o evangelho e por isso são inimigos de Deus, para o bem de vocês, os não judeus. Mas, pela escolha de Deus, eles são amigos dele, por causa dos patriarcas .
29 — ausente —
29 Porque Deus não muda de ideia a respeito de quem ele escolhe e abençoa.
30 Uatian jawa Jesucristokidi unanma Dios man ninkama iyupaunibuki, matubunan. Jabiaska keskadiai natian Israelbun Jesucristokidi shinankin Dios ninkabumadiki, man ini keskakinan. Jaskaken Dios natian matuwen nuikiki.
30 Mas no passado vocês, que não são judeus, desobedeceram a Deus. Porém agora vocês receberam a misericórdia de Deus por causa da desobediência dos judeus.
31 Jaska inun, natian jawen nuiwen Diosun matu jawen duapa uinmakin matu duawaikiki. Jabiaska keskadi wakin ja Israelbu jatuwendi nuidiaxanikiki.
31 Assim, por causa da misericórdia que vocês receberam, os judeus agora desobedecem a Deus para que eles também possam receber agora a misericórdia dele.
32 Dasibi yudabu chakabubiaken Diosdan, dasibiwen nuikin janu jawen nui jatu xabakabi uinmakatsis ikikiki, tsuada Israelbu inun tsuada Israelbumakidi jawa shinanmadan.
32 Pois Deus fez com que todos se tornassem prisioneiros da desobediência a fim de mostrar misericórdia a todos.
33 Jaskaken nukun Epa Diosdan, jawa yupaismaki. Dasibi ninkai inun shinain unanepajaidaki. Ja inun, jaska wakatsis ikin Diosun shinankin jamapai akubainmisdan, jawen akadan, nun jaska waxun tapintidumajaidaki.
33 Como são grandes as riquezas de Deus! Como são profundos o seu conhecimento e a sua sabedoria! Quem pode explicar as suas decisões? Quem pode entender os seus planos?
34 Ja inun, jaskadada Diosun shinanmis jawen jancha yuixunikatun kenekin: “Diosun shinanan, tsuan ninkatidumaki. Ja inun, Diosun jadakidida shinanyan tsuan medabewakin xabakabi ana jaska waxun yusintidumaki”,
34 Como dizem as Escrituras Sagradas : “Quem pode conhecer a mente do Senhor? Quem é capaz de lhe dar conselhos?
35 iwanan, ana yusinkin: “Jamapai betsa betsapa tsuanda Dios axunbiatan jawen dayawen taexun duawakin jau eadi inanxanun, iwanan, jaska shinantimajaidaki, menan akinan”, iniki.
35 Quem já deu alguma coisa a Deus para receber dele algum pagamento?”
36 Jaskaken betsa tukama tibi Diosun damiwanidan, jawenaski. Jawen kushipawen dasibibu maniabuki. Dasibibu ja jiweabuwen Dios benimakunkainxanun, iwanan, jabu tibi damiwaniki. Jaskaken kenwankin jeneyamakubainankanwen, Diosdan. Jaskakidan.
36 Pois todas as coisas foram criadas por ele, e tudo existe por meio dele e para ele. Glória a Deus para sempre! Amém !

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.