Mateus 22

Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 januxun Jesúsun miyui betsawen ana jatu yusinkin:
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 —Jaskai Dios xanen ibumiskidi ana matu yusinun ninkakanwen. Xanen ibujaidatun jawen juni bake ainyanwankatsi jawenabu xanen ibu betsa betsapa jau jabe nawai besi benunbun, iwanan,
2 — O
3 jawen tsumabun jau jatu itanunbun jatu yunua buxun jatu yuibiatanabu beabumaken
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 ana jawen tsuma betsabu yunukin: “En jatu ikatsis ikaidan, eska ea yuixuntankanwen: ‘Nukun tsumapan ina awa inun jawen yuinaka ina tibi xuadanwan detexun ma matu bawakin xui pewaxunabuki. Jaskaken jawen bakebe nawai bekanwen’, ea jatu waxuntankanwen”, jatu wa bui jatuki chanikubaunbiabu
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 jawa bekatsi ikama betsa jawen bai anu katanun betsa jawen mabu jiwe anu dayai kaken
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 januxun jatiditun xanen ibun tsumabu achixun ichakawakin betsabu jatu tenainbun
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 janua xanen ibu sinatajaidakin jau jawen soldadobun ja sinatapabu tenantan jatun mae tibi jau kuabauntanunbun jatu yunutan
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 januxun jawen tsuma betsabu yuikin: “Janu nawati ma dasibi pewabuki. Jakia en jatu chanimashina chakabui beabumaken en ana jatu ikatsi ikamaki.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Jaskaken ja bai puchinin jiwekubainabu anu bui jatuki nukuxun jau nawai benunbun jatu yuidiatankanwen”, jatu wa
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 bui bai tanabaini jatuki nukuaibu tibi jatu yuikubainkin chakabubu inun pepabu jatu kenatan jatube ichai jiwe teke xaka betsa anu junin kaian texke ikabun
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 janua jatun xanen ibujaida juxun jikikain nawaibu uinkin juni betsa jaya nawati tadi danankin saweama bechitan
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 yuikin: “Baa, en tadi jaya nawati ¿jaskakin min saweama jikiamen?” aka dakei jawa janchamaken
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 januxun xanen ibun ja jabun jatu piti inainbu jatu yuikin: “Na juni chakabu junexkin menextan bukin janu meshujaida medan udentankanwen, jau jadi jiwea bika tenei kaxai xeta yenx yenx axanunan”, jatu waniki.
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Dios xanen ibuaitianan, jabiaskadi waxanikiki. Ichapabu Diosun jatu kenabiapakeaya ichapamatun ninkatan ikunwainbu ja jawenawakin jatu katumiski— jatu waya
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 janua fariseobu Jesúsun jatu jaska yuia ninkatan bua: “Jawawen taexun jaska waxun Jesús padantan Romano xanen ibu anuxun nun chitetidumenkain”, ika yubakatan
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 januxun jatuki chiti ika betsabu inun xanen ibu Herodeski chiti ika betsabudi jau Jesús unanti watanunbun jatu yunuabu Jesús anu buxun yuikin:
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Jaskawen taexunan, ¿jaskada min shinainmenkain mia yukapa? Ja Romano xanen ibu Césarn nuku pei yukamisdan, ¿jaska wananxanpa? ¿Pakananxanpa? ¿Pakatimadaka?— aki
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 jaki bepadameaibu Jesúsun unankin jatu yuikin:
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Jawen gobierno impuesto pakati pei jexe betsa ea uinmakanwen— jatu wa jawen pakamisbu pei jexe betsa bexun tsumaxun uinmabu
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 uinkin Jesúsun jatu yukakin: —Nadan, ¿tsuan besu inun tsuan kena neamen? Ea yuikanwen— jatu wa
20 e ele perguntou:
21 jabun yuikin:
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 ninkai e itan: —Nun jaska waxun padantidumaki— itan jenebaini dabekebainaibun
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 janua saduceobu judiobu paxka betsa: “Ja mawabu jawen yuda tsua ana besteinsmaki”, imisbu Jesús anu jabudi bexun yukakin:
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 —Yusinaan, Moisin yusinkin: “Juni betsa ainyanbia juni bakewadiama mawaken janua jawen betsan ain janubi ainwantan juni bakewaxuntiki, jawen betsa mawaimatun kena dabikin jawena waxunkinan”, nuku waniki.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Jaskakidi ja jawen 7 betsabukidi mia yuinun ninkawe. Ja dukun iyuatun ainbu betsa ainwanxun juni bakewadiama mawaken
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 ja kachukeatun jawen betsan jabias ainwanxun juni bake wadiamadi mawaken ana ja kachukeatun jawen betsan ain jabiadi ainwandiatan juni bake wadiamadi mawaniki.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Janua ja 7 jawen jenekin jabias ainbudi bixun jabu tibitun jawa juni bake wabuma mawai keyuabun janua jawen jenei ainbu juni bake biamas mawadianiki.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Ja jaskanibudan, mawabu ana besteainbutian ¿ja ainbu bestichai ja juni 7bun ainwanibudan, jadatutun kaya ana ja ainbu bixanimenkain?— akabu
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Jesúsun jatu kemakin:
29 Jesus respondeu:
30 Xabakabi matu shinanmanun ninkakanwen. Mawanibu ana bestenxanaibutianan, jawa ana ainyain inun ana beneyai ikama ixankanikiki. Jadia Diosun nai tsumabu keska beneuma inun ainyuma jiwexankanikiki.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 — ausente —
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 — ausente —
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Jesús saduceobube yuinameai yudan kaianen ninkabaikin Jesús jaskakidi yukabu jatu yui pewaxukidi ninkai “Jabaa!” ikaibun
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 januxun saduceobun Jesús yukabu jatu yusinkin jatun bepadanti jancha jatu nesewawen taea jawa ana yuiama mapuabun janua fariseobundi ninkatan jabudi icha yubakanametan
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 jabundi unanti wanun ika yuinamebidan Jesús anu buxun jabu betsa Diosun jancha kenenibu yusinananmis betsan unanti wanun iwanan, yukakin:
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 —Yusinaan, ¿jadatu yunua kushipa binua Moisin nuku kenexuniwen besti nun chibainwen taexun Diosun nuku mekekubaintidumen?— aka
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Jesúsun yuikin:
37 Jesus respondeu:
38 chibankin na eska bestiwen min Dios benimajaida wakubaintiduki.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Ja inun, ana ja kachu yunua betsadan, jabiaska dabeski. Ninkawe: “Min jabube jiweabu duawadiakubainkanwen, ibubis man nui mekemis keskaidan”,
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 ani ja dabe chibain man jaki chiti imiswen taea dasibi Diosun yunua Moisin keneni inun Diosun jancha yuixunikabun kenenibu jaki tsamia keskawen taea ja chibankin dasibi man shinandiatidubuki— atan
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 janu Templo jemaintin anu fariseobu icha budiabumaken
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 Jesúsun jatu yukakin:
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Jesúsun ana jatu yuikin:
43 Jesus tornou a perguntar:
44 “Dios Mekenikatun en Xanen Ibu Mesías yuikin: ‘Miki sinataibu en jatu maemadiama manai en yusiudi tsauyuwe’ ”,
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 “Mesías en xanen ibuki”, Davidin abianiken ¿jaskatan jawen xanen ibu janubi jawen baba itidumen? Ea yuikanwen— akin jatu unantimaska wa
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 januxun tsuan jawa ana jancha betsa yuitiduamajaida dakekin jawen bepadankin yukatiwen ana jawenchains jawa yukama nesea mapuabun
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.