Mateus 12

Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Jatianda ana juindukunti sábado betsatian xekiwan bai namakis manan baiwen nun jawen tsumabu Jesúsbe bukin xekiwan bimi tsekaxun dashukidi axun bunikin nun pikubainaibun
1 Por aquele tempo, Jesus estava caminhando pelos campos de cereal, num sábado. Seus discípulos, sentindo fome, começaram a colher espigas e comê-las.
2 fariseobun nuku chibankin uinkin Jesús ja akin:
2 Alguns fariseus os viram e protestaram: “Veja, seus discípulos desobedecem à lei colhendo cereal no sábado!”.
3 Jesúsun jatu kemakin:
3 Jesus respondeu: “Vocês não leram nas Escrituras o que fez Davi quando ele e seus companheiros tiveram fome?
4 Dios kenwanti tadi jiwe medan David jikixun Diosun Moisés yusiniwen taexun Diosbe nukunabu janchaxunikabun besti pitibiaken jawen Dios kenwanti misi Davidin bixun pitan jawen jaibuaibudi pimadianiki.
4 Ele entrou na casa de Deus e, com seus companheiros, comeram os pães sagrados que só os sacerdotes tinham permissão de comer.
5 Ja inun, Diosbe nukunabu janchaxunikabu juindukunti tibi Dios kenwanti Templo anu dayakubainkin kaneabumakidi Diosun Moisés kenetimani ¿man shinanmamen?
5 E vocês não leram na lei de Moisés que os sacerdotes de serviço no templo podem trabalhar no sábado?
6 — ausente —
6 Eu lhes digo: há alguém aqui maior que o templo!
7 — ausente —
7 Vocês não teriam condenado meus discípulos inocentes se soubessem o significado das Escrituras: ‘Quero que demonstrem misericórdia, e não que ofereçam sacrifícios’.
8 — ausente —
8 Pois o Filho do Homem é senhor até mesmo do sábado”.
9 Jabias juindukunti sábadotian jabia baiwen kai mae betsa anu jikitan jatun ichati jiwe medan jikixun Jesúsun jatu yusianyan
9 Então Jesus foi à sinagoga local,
10 jabianudi juni meken meyushki jatube icha tsauken jawen yusian danankin fariseobun Jesús yuanun, iwanan, yukakin:
10 onde viu um homem que tinha uma das mãos deformada. Os fariseus perguntaram a Jesus: “A lei permite curar no sábado?”. Esperavam que ele dissesse “sim”, para que pudessem acusá-lo.
11 Jesúsun jatu kemakin:
11 Jesus respondeu: “Se um de vocês tivesse uma ovelha e ela caísse num poço no sábado, não trabalharia para tirá-la de lá?
12 Juindukuntitian matun inawen nuikin man medabewabiamisken Diosun matu binumakin yudabuwen nuijaidakin jabiatiandi jatu medabewamiski. Jaskaken juindukuntitian tsuanda xuxawai dayabiakin kaneamaki— iwanan,
12 Quanto mais vale uma pessoa que uma ovelha! Sim, a lei permite que se faça o bem no sábado”.
13 juni meken meyushki yuikin:
13 Em seguida, disse ao homem: “Estenda a mão”. Ele a estendeu, e ela foi restaurada e ficou igual à outra.
14 jaska waxu fariseobun uin jaki sinatai kainbaini jaska waxun Jesús tenantimen ika yuinamei yubakai taenibukiaki.
14 Então os fariseus convocaram uma reunião para tramar um modo de matá-lo.
15 Januxun jatun shinan unantan Jesús kainkainaya yudan kaianen chibainbun isin teneaibu ichapa Jesúsun jatu xuxawakin
15 Jesus, sabendo o que planejavam, retirou-se daquela região. Muitos o seguiram, e ele curou todos os enfermos que havia entre eles.
16 mae betsa betsapa anu jau tsuki chaniyamanunbun jatu nemakubainiki.
16 Contudo, advertiu-lhes que não revelassem quem ele era.
17 Jabiaskadi bebunkidi Jesúskidi jawen jancha yuixunika Isaías Diosun yuikin:
17 Cumpriu-se, assim, a profecia de Isaías a seu respeito:
18 ‘En tsuma en katunidan, en bechipaiai ea benimawamiski. En Yushin Pepa en yunua medabewaya pepakidi en tsumapan yudabu xukuabu tibi yuibaunxanikiki.
18 “Vejam meu Servo, aquele que escolhi. Ele é meu Amado; nele tenho grande alegria. Porei sobre ele meu Espírito, e ele proclamará justiça às nações.
19 Jancha kushipawen juni betsa ja akama mae tibi anuxun jawen jui kunyan ikai ninkabuma ixankanikiki.
19 Não lutará nem gritará, nem levantará a voz em público.
20 Chakabu maemakin binudiama yudabuwen nuikin tawa yushtu senkeama keska wakin juinti babubu dananma ixanikiki, bin paji ibubis nukabiai nukama keskadan.
20 Não esmagará a cana quebrada, nem apagará a chama que já está fraca. Por fim, ele fará que a justiça seja vitoriosa.
21 Januxun chakabu binuaya nawa xukua betsa betsapabun ikunwankin en tsuma manaxankanikiki’,
21 E seu nome será a esperança de todo o mundo”.
22 Jabianuxundi yushin chakabun juni bexux wakin juyu wani Jesús anu iweabu jawen yushin chakabu nichinkin Jesúsun xuxawa januxun uin pewai janchaya
22 Então levaram até Jesus um homem cego e mudo que estava possuído por um demônio. Jesus o curou, e ele passou a falar e ver.
23 yudan kaianen uin:
23 Admirada, a multidão perguntou: “Será que este homem é o Filho de Davi?”.
24 jakia fariseobun jatun jancha ninkakin yuikin:
24 No entanto, quando os fariseus souberam do milagre, disseram: “Ele só expulsa demônios porque seu poder vem de Belzebu, o príncipe dos demônios”.
25 jatun shinanen kaneaibu unankin Jesúsun jatu yuikin:
25 Jesus conhecia os pensamentos deles e respondeu: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma cidade ou família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 Jabiaskadi wakin Satanásan jawenabu junibu anua kainma jatun yuda punu nukai babui keyukeanaii.
26 Se Satanás expulsa Satanás, está dividido e luta contra si mesmo. Seu reino não sobreviverá.
27 Jamen, eanan, Beelzebún kushipawen en yushin chakabu kainmaya ¿tsuan kushipawen matun tsumabun yushin chakabu kainmamisbumen?
27 Se eu expulso demônios pelo poder de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
28 Jamen chanima Diosun kushipawen ean en yushin chakabu kainmamiswen taea Dios xanen ibui matu anu ma juaki.
28 Mas, se expulso demônios pelo Espírito de Deus, então o reino de Deus já chegou até vocês.
29 Jaska man kanejaidai matu yuinun ninkakanwen. Tsuanda juni kushipatun jiwe anu jikitan yumetsunun, iwanan, jawen tae inun jawen meken dukun neatan jawen mabu yumetsutidubuki.
29 Afinal, quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
30 Jaskaken tsuabunda ea jaibuwama ea nemamisbuki. Ja inun, tsuabunda yuda betsabu ea chibanmama jau ea ikunwanyamanunbun jatu nemamisbuki, jamakidi shinanmakinan.
30 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo na verdade trabalha contra mim.
31 Jaskaken matu yusinun ninkakanwen. Yudabun chakabu betsa betsapawakin chakabudi yuimisbu Diosun jatun chakabu buaxunkin jakimawatiduki. Jakia matu keskatun tsuabunda jawen Yushin Pepa danankin yuankubainaibudan, jatu buaxuntaskama ixanikiki.
31 “Por isso eu lhes digo: todo pecado e toda blasfêmia serão perdoados, mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada.
32 Jamen tsuabunda en matun Juchi Kayabi Iyua ea yuanbiaibun Diosun jatun chakabu buaxuntiduki. Jakia tsuabunda Diosun Yushin Pepa yuainbu jatun chakabu Diosun buama shinanunbadikiki, natian inun badi jawen jeneatianan— iwanan,
32 Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, mas quem falar contra o Espírito Santo não será perdoado, nem neste mundo nem no mundo por vir.
33 —Ji pepa bimiai jawen bimi chakabuismaki. Jamen ji chakabu bimiai jawen bimi pepaismadiki. Jaskawen taexun jawen bimi tibiwen ji man unanmiski. Eanan, en pe yusinkubainmiswen taexun Satanásan kushipa en jayamaki. Jakia Diosun kushipa en jaya en pepaki.
33 “Uma árvore é identificada por seus frutos. Se a árvore é boa, os frutos serão bons. Se a árvore é ruim, os frutos serão ruins.
34 Jakia matudan, man padanan dunubuaibuki. Matun juinti chakabuken jaska shinankin kainmai janchakin jawada pepa yuiama chakabu besti man yuikubainmiski.
34 Raça de víboras! Como poderiam homens maus como vocês dizer o que é bom e correto? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Jamen tsuabuda duapa juinti pepaya jawa chakabu yuiama jancha pepawens janchamisbuki. Ja inun, yudabu jawen juinti medan shinan chakabu jaya janchakin chakabus yuikin kainmamisbuki.
35 A pessoa boa tira coisas boas do tesouro de um coração bom, e a pessoa má tira coisas más do tesouro de um coração mau.
36 Matu yuinun ninkakanwen. Janu unanti waxanaitian: “Jancha jadi yuitimawen min yuipaunidan, jaskakenan ea yui pewawe”, akin yudabu bestibu tibi Diosun jatu yukaxanikiki— iwanan,
36 Eu lhes digo: no dia do juízo, vocês prestarão contas de toda palavra inútil que falarem.
37 fariseobu ana yuikin: —Jamen matun jancha tibi shinankin Diosun matu unanti waxanikiki, “Min pemenkain, min chakabumenkain”, akin Diosun unantan matu kupixanikiki— jatu waya
37 Por suas palavras vocês serão absolvidos, e por elas serão condenados”.
38 jatu jaska wai ninkatan januxun fariseobu inun Diosun jancha kenenibu yusinananmisbun Jesús yuikin:
38 Alguns dos mestres da lei e fariseus vieram a Jesus e disseram: “Mestre, queremos que nos mostre um sinal de sua autoridade”.
39 Jesúsun jatu kemakin:
39 Jesus, porém, respondeu: “Vocês pedem um sinal porque são uma geração perversa e adúltera, mas o único sinal que lhes darei será o do profeta Jonas.
40 Nínive anu kaxun jau jatu yusintanun Jonás yunua ninkama jadi kama mae betsa anu paxai kai ianenwan medan pukuabu jasapanan bakawan ewapatun xeashina xaba dabe inun besti meshu jabiatidi kaya mashin mapeketan bakawan janan Jonás besteniki. Eadan, matun Juchi Kayabi Iyua jabiaskadiai mawa mai anu daka xaba dabe inun besti meshu jabiatidi ka en ana bestendiaxanaii.
40 Pois, assim como Jonas passou três dias e três noites no ventre do grande peixe, o Filho do Homem ficará três dias e três noites no coração da terra.
41 Jaska inun, Nínive maewan anu jiweabu Jonásin Dioskidi jatu yusian ninkakin jatun shinan betsa wanibuki. Jaskawen taexun janu kupiaitian Nínive anu jiwenibun matu ja axankanikiki. Ja inun, en Jonás binujaidabiaken tsuan man ea ninkakin matun shinan betsa wakatsi ikamaki.
41 “No dia do juízo, os habitantes de Nínive se levantarão contra esta geração e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!
42 Jaska inun, betsadan, nawa ainbu xanen ibu surkidi chaijaida Sabá maiwan anu jiwea nukun xenipabu Salomónen jancha unanepa ninkatanun ika juniki. Salomón en binujaidabiaken man ea ninkakatsi ikabumawen taexun janu matu kupiaitian ja nawa ainbu xanen ibun matu ja achakayamaxanikiki— iwanan,
42 A rainha de Sabá também se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
43 jatukidi Jesúsun miyui betsawen ana jatu yuikin:
43 “Quando um espírito impuro deixa uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso, mas não o encontra.
44 “En janu jiwea en kainkidanshina anu en ana chintunkainaii”, ikaini kaxun ja yuda medan jiwe xaka matsua keska jawa jayama bechitan
44 Então, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’. Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
45 kaxun ana 7 yushin betsa chakabujaida jatube dasikidan, ja dukuntun ja yuda ichakawakin midinwaima ana binumakin pikujaidamisbuki. Jaska keskadiai natian na yudabu jatun shinan pewabumawen taea jiwe chakakubainaibu chipu Diosun jatu kupijaidaxanikiki— akin
45 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes. Assim acontecerá com esta geração perversa”.
46 Jesúsun jatu yusin menediama janchaya janua jawen ewa inun jawen betsabu bea Jesúski jaska kematima jemaintin mapuxun juni betsan jau yuixuntanun jawen ewan yunua
46 Enquanto Jesus falava à multidão, sua mãe e seus irmãos estavam do lado de fora, pedindo para falar com ele.
47 kaxun Jesús yuikin:
47 Alguém disse a Jesus: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor”.
48 Jesúsun kemakin jatun yui ka yuikin:
48 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
49 nun jawen tsumabu nuku metukin yuikin:
49 Então apontou para seus discípulos e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
50 Ja inun, Diosun jancha tsuabunda ninkatan ikunwankin axunmisbudan, jabiabu en betsabu inun en puibu inun en ewabudiki— jatu waniki.
50 Quem faz a vontade de meu Pai no céu é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.