Marcos 1
Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NTLH
1 Ja dukun bebunkidi Diosun jawen bake Jesús Mesíaskidi jatu yubani jaska jawen kakape taxnimakin taewani matu yuinun ninkakanwen. |src="LB00296b.tif" size="col" loc="Mark 1.1-8" copy="Louise Bass; British & Foreign Bible Society" ref="(1.1-8)"
1 A boa notícia que fala a respeito de Jesus Cristo, Filho de Deus, começou a ser dada
2 — ausente —
2 como o profeta Isaías tinha escrito. Ele escreveu o seguinte: “Deus disse: Eu enviarei o meu mensageiro adiante de você para preparar o seu caminho.”
3 — ausente —
3 E o profeta escreveu também: “Alguém está gritando no deserto: Preparem o caminho para o Senhor passar! Abram estradas retas para ele!”
4 Janua jaska yuini keskai jadi tsua jiweabumanu Nashimanika Juan kaima jiwea taxnitushitan jatu yuikin: “Matun shinan betsa watan matun chakabu Diosun jau matu buaxunxanun ninkatan jawada chakabuwen man benua jiwea jenedikanwen. Matun shinan maewatan man ea uinmaya en matu nashimaxanaii”, iwanan, jatu yusinkubainaya
4 E foi assim que João Batista apareceu no deserto, batizando o povo e anunciando esta mensagem: — Arrependam-se dos seus pecados e sejam batizados, que Deus perdoará vocês.
5 Judea mai pakeanu jiweabu inun Jerusalén maewan anu jiweabu dasibi bexun Juanen jatu yusiain ninkakin jabun ikunwankin jatun chakabu Juanki chanikin jatun chakabu jenekatsi ikin shinan betsa waibu jawen unanti wakin Jordán jene anuxun Juanen jatu nashimapakekubainikiaki.
5 Muitos moradores da região da Judeia e da cidade de Jerusalém iam ouvir João. Eles confessavam os seus pecados, e João os batizava no rio Jordão.
6 Janua Juanen tadi inun jawen pitikidi matu yuinun ninkakanwen. Camello dani sanpu tima sawea inun, bichi nanexeketi sawea inun, jawen piti pe bexmas chanpu inun ni medanua buna batapa aki jiwekunkainikiaki.
6 Ele usava uma roupa feita de pelos de camelo e um cinto de couro e comia gafanhotos e mel do mato.
7 Januxun yudan kaian jatu banabimakin:
7 Ele dizia ao povo: — Depois de mim vem alguém que é mais importante do que eu, e eu não mereço a honra de me abaixar e desamarrar as correias das sandálias dele.
8 Jamen eanan, jenewen besti en matu nashimakubainaii. Jakia jatunan, Diosun Yushin Pepawen matu unanti wakubainxanikiki, nashima keska wakinan— akin Juanen jatu yuikubainikiaki.
8 Eu batizo vocês com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo.
9 Ja jaskaitian Jesús jawen mae Nazaret Galilea mai pakeanua kainkidani Juan anu ka Jordán jene anuxun Juanen nashimakin meneaya
9 Nessa ocasião Jesus veio de Nazaré, uma pequena cidade da região da Galileia, e foi batizado por João Batista no rio Jordão.
10 nexekei mapekekidankin Jesúsun uianyan nai udia Diosun Yushin Pepa deiwan keska jamamaki butuaya
10 No momento em que estava saindo da água, Jesus viu o céu se abrir e o Espírito de Deus descer como uma pomba sobre ele.
11 nai udixun Diosun yuikin:
11 E do céu veio uma voz, que disse: — Tu és o meu Filho querido e me dás muita alegria.
12 Janua jadi tsua jiweabuma benanta yuinaka mese piananbu anu Diosun Yushin Pepatun Jesús iyushina
12 Logo depois o Espírito Santo fez com que Jesus fosse para o deserto.
13 40 día Satanásan Jesús padanun, iwanan, unanti wa akeakeaya kakunkaunkin Jesúsun Satanás maemakubaunaya Diosun nai tsumabun medabewakubainibukiaki.
13 Jesus ficou lá durante quarenta dias, sendo tentado por Satanás. Ali havia animais selvagens, e os anjos cuidavam de Jesus.
14 Januxun bichiti jiwe anu Juan ma bichishinabun Galilea mai pakeanu kaxun Diosun kakapekidi Jesúsun jatu yusinkin
14 Depois que João foi preso, Jesus seguiu para a região da Galileia e ali anunciava a boa notícia que vem de Deus.
15 taewakin:
15 Ele dizia:
16 Janua kai Galilea ianenwan kexa Jesúsun ketankubaini kakin baka nexenika dabe Simón inun jawen betsa Andrésin jatun jisin ewapa punteaibu jatu bechixun
16 Jesus estava andando pela beira do lago da Galileia quando viu dois pescadores. Eram Simão e o seu irmão André, que estavam no lago, pescando com redes.
17 Jesúsun jatu katukin yuikin:
17 Jesus lhes disse:
18 januxun jatun xaxu inun jatun jisin jatun jaibu betsa yunu keyutan jawaida jenebaini Jesúsbe buaibun
18 Então eles largaram logo as redes e foram com Jesus.
19 janua Jesús ana ketankubainkin Zebedeon bakebu Santiago inun Juanen xaxunxun jatun jisin tadas ika junukin kexeaibu bechixun
19 Um pouco mais adiante Jesus viu outros dois irmãos. Eram Tiago e João, filhos de Zebedeu, que estavam no barco deles, consertando as redes.
20 Jesúsun jatudi katukin yuikin:
20 Jesus chamou os dois, e eles deixaram Zebedeu, o seu pai, e os empregados no barco e foram com ele.
21 Jatu jaska wabaina Jesúsbe bui mae betsa Cafarnaúm anu jikishinabun sábado juindukuntitian janu ichamisbu anu Jesús jikixun jatu yusiain
21 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum, e, no sábado, ele foi ensinar na sinagoga .
22 Diosun jancha kenenibu jabun jatu yusinkin shinan chankanwainsma keskama Jesús xanen ibu kayabi kushipakin jatu yuiai yudabun ninkai e itan: “¿Jaskamen?” iki benimakubainaibun
22 As pessoas que o escutavam ficaram muito admiradas com a sua maneira de ensinar. É que Jesus ensinava com a autoridade dele mesmo e não como os mestres da Lei.
23 jabianudi juni yushin chakabuya tsaua yushinen unanxubima bis imakin
23 Então chegou ali um homem que estava dominado por um espírito mau. O homem gritou:
24 yuimakin:
24 — O que quer de nós, Jesus de Nazaré? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem é você: é o Santo que Deus enviou!
25 yushin chakabu Jesúsun nemakin yuikin:
25 Então Jesus ordenou ao espírito mau:
26 ja juni anua yushin chakabu kainkainkin unanxubimajaida sai imatan mai pusamatan duxku imatan kainkainaya
26 Aí o espírito sacudiu o homem com violência e, dando um grito, saiu dele.
27 dasibibun uin
27 Todos ficaram espantados e diziam uns para os outros: — Que quer dizer isso? É um novo ensinamento dado com autoridade. Ele manda até nos espíritos maus, e eles obedecem.
28 samama bui jakidi jatu banabimai chania akeakeaibun Galilea mai pakeanuxun Jesúskidi kakaibu dasibibun ninkabaunibukiaki.
28 E a fama de Jesus se espalhou depressa por toda a região da Galileia.
29 Janu ichamisbu jiwe anua Jesús kainkaini Simón inun Andrésin jiwe anu Santiago inun Juanbe buaibun
29 Logo depois, Jesus, Simão, André, Tiago e João saíram da sinagoga e foram até a casa de Simão e de André.
30 Simónen dais ainbu yuna tenei daka anu jikitan jaska isin teneaikidi jabun Jesús yuiabu
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Assim que Jesus chegou, contaram a ele que ela estava doente.
31 jaki kemaxun metsunxun benitushia jawen yuna damaintan benimakin jatu duawakin bawaxun jatu pimaya
31 Ele chegou perto dela, segurou a mão dela e ajudou-a a se levantar. A febre saiu da mulher, e ela começou a cuidar deles.
32 — ausente —
32 À tarde, depois do pôr do sol , levaram até Jesus todos os doentes e as pessoas que estavam dominadas por demônios.
33 — ausente —
33 Todo o povo da cidade se reuniu em frente da casa.
34 isin betsa betsapa teneaibu ichapa xuxawakin yushin chakabu ichapayadi yudabu anua kainmapakenikiaki. Jaska wakin yushin ichapatun Jesús unainbuwen taexun Jesúsun jatu janchamamakin nemapakenikiaki.
34 Jesus curou muitas pessoas de todo tipo de doenças e expulsou muitos demônios. Ele não deixava que os demônios falassem, pois eles sabiam quem Jesus era.
35 Janua uxashini ma penabiai meshuyuken Jesús butukaina mae dapi benanta Diosbe janchai ka jabe janchaya
35 De manhã bem cedo, quando ainda estava escuro, Jesus se levantou, saiu da cidade, foi para um lugar deserto e ficou ali orando.
36 Simón bestenkauan jawen jaibuaibubetan Jesús benabaunkin
36 Simão e os seus companheiros procuraram Jesus por toda parte.
37 atimas jaki nukutan yuikin:
37 Quando o encontraram, disseram: — Todos estão procurando o senhor.
38 Jesúsun jatu yuikin:
38 Jesus respondeu:
39 Galilea mai pakea dasibi anu kakunkaunkin janu Diosun jancha ninkakatsis iki janu ichamisbu jatun jiwe tibi anuxun kakape yusinkin yushin chakabu yudabu anua kainmakubaunikiaki.
39 Jesus andava por toda a Galileia, anunciando o evangelho nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Janua juni jawen yudaki chami betsani Jesúski nukutan danti ixun yuikin:
40 Um leproso chegou perto de Jesus, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
41 jawen chamiwen datekin danankin tsuan metsakatsi isbumabiaken Jesús jawen dabanan ikin mexunkain mekin yuikin:
41 Jesus ficou com muita pena dele, tocou nele e disse:
42 jawen chami sakada iki daxnukui keyuaya
42 No mesmo instante a lepra desapareceu, e ele ficou curado. Então Jesus o mandou embora.
43 Jesúsun nichinkin nemakin:
43 — ausente —
44 —En mia yuiai ninkaidawe. Jawada en mia axukidi tsua yuiyamayukubaintanwen. Jadi dukun kakin Diosbe nukunabu janchaxunika min yuda min ma kayaxu uinmatanwen. Jaska min ma kayaxu jau dasibibun mikidi unanunbun jawen jatu bepadanbainkin jabiaskadi inankuin Moisin yununi jatu anu buditanwen. Min jaska buaya min kayaxu jabun unanxankanikiki— abia
44 — ausente —
45 ninkama kaxun jaska Jesúsun axunxu juneama tsuabudaki nukua akeakekaini dasibibuki chaniaya xabakabi jamapai mae anu Jesús ana jikitiduma jadi tsua jiweabumanu besti niaketanaya mae tibi anuxun yudabun Jesús uinun ika “¿Janimen?” iki yuka ibidan ibidani jaki ichanibukiaki.
45 Mas o homem começou a falar muito e espalhou a notícia. Por isso Jesus não podia mais entrar abertamente em qualquer cidade, mas ficava fora, em lugares desertos. E gente de toda parte vinha procurá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.