Atos 13

Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Antioquía anuxun ikunwain ichaibu jabun jatu yusiainan, eska jayanibukiaki, Diosun jancha mextanmanikabu inun jabun kakape Jesúskidi jancha yusinananmisbu betsa betsapabudan. Jatun kenadan, Bernabé inun, Simón jawen kena betsa Meshupa inun, Cirene anua juni betsa Lucio inun, Galilea xanen ibu Herodesbe ewani Menahem inun, Saulo inibukiaki.
1 Entre os profetas e mestres da igreja de Antioquia da Síria estavam Barnabé e Simeão, chamado Negro, Lúcio de Cirene, Manaém, que tinha sido criado com o rei Herodes Antipas, e Saulo.
2 Janua ana xaba betsatian jabu ichatan samakekin Dios kenwainbun Diosun Yushin Pepatun jatu yuikin:
2 Certo dia, enquanto adoravam o Senhor e jejuavam, o Espírito Santo disse: “Separem Barnabé e Saulo para realizarem o trabalho para o qual os chamei”.
3 januxun samakeyabi jau Diosun jatu mekekubainxanun jabun jatu yunuaibun yukaxuntan jau dayatanunbun medibi wakin mamepixun jatu nichianbu
3 Então, depois de mais jejuns e orações, impuseram as mãos sobre eles e os enviaram em sua missão.
4 januxun Diosun Yushin Pepatun Bernabé inun Saulo Antioquía anua nichinkin yunua jatun medabewanika Juan Marcos iyui ianenwan maikidi kexa anu mae betsa Seleucia anu jikitan natukan ewapa jawen kena Chipre anu kakatsi pakatan niwe xaxu ewapawen inatan besusi pukei kai
4 Enviados pelo Espírito Santo, eles desceram ao porto de Selêucia, de onde navegaram para a ilha de Chipre.
5 mae betsa Salamina bai butuatun keti itan janu jikishinxun janu judiobu ichamisbu tibi anuxun Diosun Mesías Cristo mekenankidi jatu yusin taewatan jatu yusinkubauni
5 Ali, na cidade de Salamina, foram às sinagogas judaicas e pregaram a palavra de Deus. João Marcos os acompanhava como assistente.
6 janua natukan mae tibi anu Bernabé inun Saulo uin bukubaini atimas ja natukan xanen ibun mae jawen kena Pafos anu jikiabu janu judio betsa jawen kena Barjesús, jawen griego kenadan, Elimas, juni mukayai chani chakai: “Diosun jancha yuixunika nikapai en jawen kushipayaki”, ikin jatu padanmis
6 Viajaram por toda a ilha até que, por fim, chegaram a Pafos, onde encontraram um feiticeiro judeu, um falso profeta chamado Barjesus.
7 janu romano xanen ibu Sergio Paulobe ja juni mukaya ja dayaxunmis jiweken ja xanen ibu unanepa shinan pepayatun Bernabé inun Saulokidi kakaibu ninkatan Diosun kakape Jesúskidi jancha ninkakatsis ikin jau jatu ixuntanunbun yunua jatu iweabu bexun
7 Ele acompanhava o governador Sérgio Paulo, um homem inteligente que convidou Barnabé e Saulo para visitá-lo, pois desejava ouvir a palavra de Deus.
8 januxun jatu yuikin taewaibun romano xanen ibun Jesús ikunwain nemanun ika juni mukayatun Bernabé inun Saulokidi janchai daketapakin jatu ja akaya
8 Mas Elimas, o feiticeiro (esse é o significado de seu nome), opôs-se a eles, na tentativa de impedir que o governador viesse a crer.
9 jakia Saulo, jawen kena betsa Pablo, Diosun Yushin Pepatun kushipayatun bedi ikama beisjaidakin
9 Cheio do Espírito Santo, Saulo, também conhecido como Paulo, encarou Elimas nos olhos
10 juni mukaya yuikin:
10 e disse: “Filho do diabo, cheio de toda espécie de engano e maldade e inimigo de tudo que é certo! Quando deixará de distorcer os caminhos retos do Senhor?
11 Min jaskaiwen taexun natian Yavé Diosun mia kupikin badi chaxa min uinyamanun mia bekunwanyuikiki— akaya
11 Preste atenção, pois o Senhor colocou a mão sobre você para castigá-lo, e você ficará cego, sem conseguir ver a luz do sol por algum tempo”. No mesmo instante, neblina e escuridão cobriram-lhe os olhos e ele começou a tatear, suplicando que alguém o tomasse pela mão e o guiasse.
12 Jaskai uintan inun Jesúskidi yusiain pepa ma jatu ninkatan: “Jabaa!”, ikin romano xanen ibu Sergio Paulon Xanen Ibu Jesús ikunwanikiaki.
12 Quando o governador viu o que havia acontecido, creu, muito admirado com o ensino a respeito do Senhor.
13 Janua Pablo jawen jaibuaibube Pafos anua niwe xaxu ewapaki inabaini ianenwan besusi pukei mai pakea betsa Panfilia anu kai mae Perge anu keti iki kai buaibun januxun Juan Marcosin jatu jenebaini Jerusalén anu ana chintunkidanaya
13 Paulo e seus companheiros saíram de Pafos num navio e foram à Panfília, onde aportaram em Perge. Ali, João Marcos os deixou e voltou para Jerusalém.
14 janua Perge mae anu niti ikama bui mai pakea betsa Pisidia kapukebaini maewan betsa Antioquía anu jikishinabun janua juindukunti sábadotian janu judiobu ichamisbu anu jikia jatube tsauabun
14 Paulo e Barnabé prosseguiram para o interior, até Antioquia da Pisídia. No sábado, foram à sinagoga.
15 januxun Moisin keneni inun Diosun jancha yuixunikabun kenenibu una anua yusinkin jatu yui menetan jabun yusinmisbu xanen ibubun Pablo inun Bernabé yuikin:
15 Depois da leitura dos livros da lei e dos profetas, os chefes da sinagoga lhes mandaram um recado: “Irmãos, se vocês têm uma palavra de encorajamento para o povo, podem falar”.
16 janua Pablo benitan jau pesnunbun jawen meken sanantan jatu yuikin:
16 Então Paulo ficou em pé, levantou a mão para pedir silêncio e começou a falar: “Homens de Israel e gentios tementes a Deus, ouçam-me!
17 Jabias Yavé Diosun nukun xenipabu katunixun jabiatundi Egipto anu jatu iwenixun nawabu keska jiwemakin jadixun jatu pajaidawa janu jiwekubainaibun januxun jawen kushipawendi nawabu nematan ja mai anua jatu tsekabidankin
17 “O Deus desta nação de Israel escolheu nossos antepassados e fez que se multiplicassem e se fortalecessem durante o tempo em que ficaram no Egito. Então, com braço poderoso, ele os tirou da escravidão.
18 janu tsua jiweabuma anu jatu iweimaxun iake iakemakin 40 año nichinkin Dios bikawabiabu jawa jatu dananma jatu mekekubainikiaki.
18 Ele suportou seu comportamento durante os quarenta anos em que andaram sem rumo pelo deserto.
19 Januxun mai pakea betsa Canaán anu 7 nawa xukua tibi jatu mebinmakin jatu yamawamatan ja mai nukun xenipabu ibuwani
19 Destruiu sete nações em Canaã e deu seu território a Israel como herança.
20 ja jabu jaska wakubidankin 450 año nichiin bikanibukiaki.
20 Tudo isso levou cerca de quatrocentos e cinquenta anos. “Depois, Deus lhes deu juízes para governá-los até o tempo do profeta Samuel.
21 januxun jabuan jau jatun mai jidabi mekenun juni jatun xanen ibujaidawanun ika Dios ea akaibun Benjamínen baba Quisin bake Saúl Diosun katuxun yunua xanen ibukin 40 año nichianyan
21 Então o povo pediu um rei, e ele lhes deu Saul, filho de Quis, homem da tribo de Benjamim, e ele reinou por quarenta anos.
22 januxun Saúlon Dios ana pe chibanmawen taexun ana Diosun medabewama jawen kushipa mebintan januxun Jesén bake David jau ja mai jidabi xanen ibunun, iwanan, kenwankin Diosun yuikin: “Davidin jaska en akatsi ikai akin ea benimawamistun en jancha chibankin jatun Israelbu pe mekekubainxanikiki”, jatu waniki.
22 Mas Deus removeu Saul e colocou em seu lugar Davi, a respeito de quem Deus disse: ‘Davi, filho de Jessé, é um homem segundo o meu coração; fará tudo que for da minha vontade’.
23 Jaska yubakanixun Davidin bababu anua betsan Israelbu dasibi jau jatu medabewakin jatun chakabu buaxuntan mekexanun— iwanan —yuini natian Diosun Jesús yunuyamaki.
23 “E Jesus, um dos descendentes de Davi, é o salvador que Deus concedeu a Israel, conforme sua promessa!
24 Janua Jesúsun jatu yusindiamaken Nashimanika Juanen ja dukuntun jawen kaka pepakidi Israelbu jatu yusinkin yuikin: “Matun shinan betsa watan Dioskidi man chakabumis jenedikanwen. Man jaskaya en matu nashimaxanaii”, jatu wakubaini
24 Antes da vinda de Jesus, João Batista anunciou que todo o povo de Israel precisava se arrepender e ser batizado.
25 ma jawen daya menei kauankin Juanen ana jatu yuikin: “Ja matun medabenan Diosun yunuxanai yuinibudan, ¿en, eamen man ea shinain? En jamaki. Jakia xanen ibu kushipajaidatun ea binuan chipu juxanikiki. Jaskawen taea eadan, jawen tsumapan jawen daya axunmis keska wakin en jawen jawaumajaidatun ean medabewakin en duawatidumaki, jawen bichi tae mexpun tsitauxun en pekaxuntidumadan”, jatu waniki.
25 Quando João estava concluindo seu trabalho, perguntou: ‘Vocês pensam que eu sou o Cristo? Não sou! Mas ele vem em breve, e não sou digno sequer de desamarrar as correias de suas sandálias’.
26 Abrahamnen bababu enabu inun dasibi nawabu man Diosun kushipaki datemisbuun, nukun chakabuwen taexun jau Diosun nuku kupiyamaxanun jawen bakekidi kakape nukunaki. Matu yuinun ninkakanwen.
26 “Irmãos, vocês que são filhos de Abraão e também vocês gentios tementes a Deus, esta mensagem de salvação foi enviada a nós.
27 Juindukunti sábado tibitian janu ichamisbu anuxun Diosun jancha yuixunikabun kenenibu jatu yuimisbu inun jabuan jatu yuibiamisbun jawa tapianma Jerusalén anuabu inun jatun xanen ibubun shinankin jawa unanma Jesús jau tenanunbun, iwanan, dananibuki, jaska jawen jancha yuixunikabun bebunkidi yuini keska wakin menekinan.
27 O povo de Jerusalém e seus líderes não reconheceram que Jesus era aquele a respeito de quem os profetas haviam falado. Em vez disso, eles o condenaram e, ao fazê-lo, cumpriram as palavras dos profetas, que são lidas todos os sábados.
28 Januxun jawawen taexun tenantidubumabia jaska watima jau tenanunbun romano xanen ibu Pilato yunuabu
28 Não encontraram motivo legal para executá-lo, mas, ainda assim, pediram a Pilatos que o matasse.
29 Pilaton jawen soldadobu yunua jaska bebunkidi jakidi kenenibu keska wakin cruzki mastaxun tenanbu januxun jawen yuda butetan buxun maiwanibuki.
29 “Depois de cumprirem tudo que as profecias diziam a respeito dele, eles o tiraram da cruz e o colocaram num túmulo,
30 Jakia Jesús tenanshinabu Diosun ana jiwemakin bestenwanken
30 mas Deus o ressuscitou dos mortos.
31 Jesús Galilea anua kaya Jerusalén anu jabe buimabu jatu uinmai xaba ichapa jawenchains Jesús jatuki nukukidankidanaiwen taea ma jiwea unantan jabuan natian Jesúskidi yudabu jatu yusinkubainkanikiki.
31 E, por muitos dias, ele apareceu àqueles que o tinham acompanhado da Galileia para Jerusalém. Agora eles são suas testemunhas diante do povo.
32 Na jabias kaka pepa beshinxun nun matu yuiaidan, Diosun nukun xenipabu yubanidan,
32 “Estamos aqui para trazer a vocês esta boa-nova. A promessa foi feita a nossos antepassados,
33 nuku ma axuinmaki, nun jawen bababu anudan. Jaska bebunkidi jawen shinanmati wakin xanen ibujaida bena Diosun katua tibi jau xanen ibui taenun jawenabun yunua jawen tsauti anu ainikubainibuki. Jaska keskadi wakin Diosun jawen bake kayabi katua juni Salmos 2 anua yuiai keska wakin yuikin: “Min en bakedan, natian en jiwea mia inankin en mia yunuaii”, anidan, nuku ma axuinmaki.
33 e agora Deus a cumpriu para nós, os descendentes deles, ao ressuscitar Jesus. É isto que o segundo salmo diz a respeito dele: ‘Você é meu Filho; hoje eu o gerei’.
34 Diosun ma bebunkidi yui chaniniwen taexun jawen yuda chaputimawakin ana bestenwaniki. Jaska bebunkidi jawen janchawen pewakin yuikin: “Jawa kaneama David en yubani keska chanima en matu waxanaii”.
34 Pois Deus havia prometido ressuscitá-lo dos mortos, para que jamais apodrecesse no túmulo. Ele disse: ‘Eu lhes darei as bênçãos sagradas que prometi a Davi’.
35 Jaska inun, Davidin Salmos kene betsa anudi man jaya yuikin: “Mai anua jau jawen yuda chapuyamanun min tsuma pepa bechipaijaidakin min jeneama ixanaii”, abiani
35 Em outro salmo, ele explicou de modo mais direto: ‘Não permitirás que o teu Santo apodreça no túmulo’.
36 chanima Diosun David yunua xanen ibukin jawenabu medabewakubaini atimas mawa maiwabu jawen xenipabuki nukutan jawen yuda beniama chapuni natian man unaiin.
36 Não se trata de uma referência a Davi, porque, depois que Davi fez a vontade de Deus em sua geração, morreu e foi sepultado com seus antepassados, e seu corpo apodreceu.
37 Jakia Jesús mawa Diosun bestenwantan jawen yuda ana jawa chaputimawaniki— iwanan,
37 É uma referência a outra pessoa, a alguém a quem Deus ressuscitou e cujo corpo não apodreceu.
38 — ausente —
38 “Ouçam, irmãos! Estamos aqui para proclamar que, por meio de Jesus, há perdão para os pecados.
39 — ausente —
39 Todo o que nele crê é declarado justo diante de Deus, algo que a lei de Moisés jamais pôde fazer.
40 Jaska Diosun jancha yuixunikabun kenenibu keskai ibubis matun chakabuwen man Dios kupimatiduki. Uindakanwen, jaska kenenibu keska wakin:
40 Por isso, tomem cuidado para que não se apliquem a vocês as palavras dos profetas:
41 ‘Matunan, uindakanwen.
41 ‘Olhem, zombadores; fiquem admirados e morram! Pois faço algo em seus dias, algo em que vocês não acreditariam mesmo que lhes contassem’”.
42 janua janu judiobu ichamisbu jiwe anuxun jatu jancha menetan Pablo inun Bernabé jatube kainbainaibun Pablon jancha ana ninkakatsis ikin yudabun yukakin: “Juindukunti sábado betsatian janu nun ichamis anuxun jabiaskadi nuku ana yusinxanwen”, akaibun
42 Quando Paulo e Barnabé estavam saindo da sinagoga, o povo pediu que voltassem a falar dessas coisas na semana seguinte.
43 januxun judiobu ichapabu inun nawabun judiobun beya chibanmis ichapabundi Jesúskidi kakape jancha ikunwankin Pablo inun Bernabé ninkakubainaibu chintuanma jau pepawen Dios benimawakubainxanunbun jatu yusinibukiaki.
43 Muitos judeus e gentios devotos convertidos ao judaísmo seguiram Paulo e Barnabé, que insistiam com eles para que continuassem a confiar na graça de Deus.
44 Janua ana sábado betsatian Jesúskidi kaka pepa jancha ninkanun ika ja maewan anua keyu bebiai jatidi niti ikabun jabu beabun kakape nukun Xanen Ibukidi ninkaibun
44 No sábado seguinte, quase toda a cidade compareceu para ouvir a palavra do Senhor.
45 janua judio xanen ibubun jaskaibu uinkatsi ikama Pablon jatu jaska wai bechipaiama jaki sinatakin ja ichabu xabakabi jatu ja akin: “Chani chakakin matu padainkiki”, ikaibun
45 Quando alguns dos judeus viram as multidões, ficaram com inveja, de modo que difamaram Paulo e contestavam tudo que ele dizia.
46 janua Pablo inun Bernabé jawa dateama dasibibun ninkaibun judio xanen ibubu jaskaibu jatu kemakin:
46 Então Paulo e Barnabé se pronunciaram corajosamente, dizendo: “Era necessário que pregássemos a palavra de Deus primeiro a vocês, judeus. Mas, uma vez que vocês a rejeitaram e não se consideraram dignos da vida eterna, agora vamos oferecê-la aos gentios.
47 Jamen bebunkidi nukukidi Yavé Diosun Isaías janchamakin yuini ninkakanwen:
47 Pois foi isso que o Senhor nos ordenou quando disse: ‘Fiz de você uma luz para os gentios, para levar a salvação até os lugares mais distantes da terra’”.
48 januxun jatu jaska wai ninkatan judiobuman ninkai shinan chankain benimakin yuikin:
48 Quando ouviram isso, os gentios se alegraram e agradeceram ao Senhor por essa mensagem, e todos que haviam sido escolhidos para a vida eterna creram.
49 Jaskabiaibun Diosun jancha nukun Xanen Ibukidi ja mai pakea anu nati ikin jatu yusinkubainaibun
49 Assim, a palavra do Senhor se espalhou por toda aquela região.
50 Pablo inun Bernabén jancha judio xanen ibubun danankin jau jatu nichinunbun, iwanan, ainbuaibu pepa inun juni xanen ibubu jatunabubetan chani chakakin jatu sinatamatan januxun Pablo inun Bernabé jatun mai pakea anua jatu putamaibun
50 Então os judeus, instigando as mulheres religiosas influentes e as autoridades da cidade, provocaram uma multidão contra Paulo e Barnabé e os expulsaram dali.
51 jatu jaska wabu Pablo inun Bernabén jau jawa unanma jabiaskasi jiwekubainxanunbun jatu unanti wakin Antioquía anuabuki jatun bichi tae pekatan jatuki mai mishpu tabaini mae betsa jawen kena Iconio anu bunibukiaki.
51 Eles, porém, sacudiram o pó dos pés em sinal de reprovação e foram à cidade de Icônio.
52 Jakia jabun Jesús ikunwainbu Antioquía anuabu Diosun Yushin Pepatun jatu medabewaya benimajaidakubainibukiaki.
52 E os discípulos estavam cheios de alegria e do Espírito Santo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.