Mateus 26

Kashinawa NT (CBS_WBT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Januxun nun jawen tsumabu jaska dasibi Jesúsun nuku yusin menetan nuku ana betsa yuikin:
1 — ausente —
2 —Ja Pascuatianan, Egipto anuxun Diosun yunua debuwanika nai tsuman nawan bakebu tenankin nukun xenipabu dunkebaini shinanmatitianan, uxa dabe ma kemai misi xaxama nun pimis man unaiin. Jaska inun, en matun Juchi Kayabi Iyua ea tenanun ixun cruzki ea mastakatsi ikin samama ea achitan ea jatu inankatsis ikanikiki— nuku waya
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 jabiatiandi Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubu inun judio mae xanen ibu betsabu bui Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibujaida Caifásin jiwe anu dasitan icha
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 jaska waxun Jesús bepadantan tenantima yubakaibu
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 betsan jatu nemakin yuikin: —Pascua nawaibutian meyamayuxankanwen, nukunabu nukuki sinatai bedukubauntidubukidan, betsatian nun atidumenkainan— jatu wa jaska shinainbun
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Jerusalén chaima Betania anuxun Simón yudaki chamini Jesúsun kaya waimatun jawen jiwetanxun
6 — ausente —
7 Jesús pimaya ainbu betsan nenkati bishtu juxupaki xeni inin jas kadujaida bexun tesketan Jesúsun buxkaki mauka jaki jababainaya
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 nun jawen tsumabu jatiditun inin mayai xetekin uin jaki sinatai yuinamei: —¿Jaska wakin ja xeni kadujaida jamen chakawakin maukaxumen?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Jatu inanxun jawen pei midima bitan nuitapaibu medabewatibin!— iki ainbuki nun ja ikaya
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 nun jaskaibu Jesúsun ninkatan nuku yuikin: —Na ainbun ea duawai ¿jaskai man jadi janchai?
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Nuitapaibu matube jiweabu man jatu duawapaketiduki. Jakia eadan, jawenchains man ea duawapaketidumaki.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Jaskaken eki xeni ininipa maukakin na ainbun en mawadiama bebunkidi en yuda ea pewaxuki, jau jawama ea maiwashadaxanunbunan— itan
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 —Xabakabi chanima en matu yuiaii. Mai jidabi anuxun kakape ekidi chanibaunkin na ainbun ea axu shinankin yuidiabaunxankanikiki, tsua jau jakimayamaxanunbunan— nuku waya
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 janua Jesúsun 12 tsumabu betsa paxkakain Judas Iscariote Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubube yubakanun ika kaxun
14 — ausente —
15 jatu yukakin: —Jesús en matu achimayadan, ¿jati pei man ea inantidumen?— jatu wa jabu benimakaun jabun 30 pei jexe plata kadujaida inanbu
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 jatube jaskatani jui nukuki ana nukutan: “¿Jatian janixun Jesús en jatu achimatidumen?” ikin shinankubainaya
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 ja badi Pascua besi taemisbutian jabianudi misi xaxama pikubainmisbutian ikaya, januxun nun jawen tsuma betsabun Jesús yukakin: —¿Jani kaxun nawakin badi kaya piti bawakin mia pewaxuntanpa?— akabu
17 — ausente —
18 Jesúsun jawen tsuma dabe nichinkin yuikin: —Bui Jerusalén anu jikitan ja juni betsa nun unain anu jawen jiwe anu kaxun yuikin eska watankanwen: “Nukun yusinan nuku yuixudan, ¿mia yuipa? Ma en mawa kemaxun min jiwe anuxun Pascuatian nawakin shinanmati piti en tsumabubetan pinun ika juikiaki. ¿Janixun bawakin pewaxunpa?” akin ea yuixuntankanwen— jatu wa
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 jawen tsumabu kainbaini Jerusalén maewan anu jikitan jaska Jesúsun jatu yuixu jiwe ibu yukatan januxun nawakin Pascua piti bawa menetan chintunbaina
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 ibai ma badi kai meshuaya Jesús nun jawen 12 tsumabube kai jikitan tapu anuxun nun jatubetan piaibun
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Jesúsun nuku yuikin: —Chanima en matu yuiaii. Jadatutunda man ea jatu achimai kaii— nuku wa
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 nuku jaska wai ninkatan nun jawen tsumabu juinti nishmai keyutan yukakin: —Xanen ibuun, ¿jabia en eamen?— nun iaketanyan
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Jesúsun nuku yuikin: —Na jabias kenchaki ebetan misi pukuxun man piaitunan, jatun ea jatu achimai kaikiki.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Jaska ekidi kenenibu chibain matun Juchi Kayabi Iyua en jaskai mawai kaii. Jakia ja junin ea jatu achimai kaidan, pemajaidaki! Jaskaken ja juni kaianma inidan, pepakeanaii— nuku waya
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Jesús jatu achimai kabiakatsi Judasin bepadankin yukakin: —Yusinaan, ¿jabia en eamenkaintsa?— aka Jesúsun yuikin: —Jawaikika! Jabiadi min yuiaii— akaya
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 nun piaibun Jesúsun misi betsa tsumaxun Dios kushipa yukatan tunketan inankin nuku yuikin: —Na misi betsadan, en nami keskaki. Bibaunkin pikanwen— nuku wa tude betsa bitan metex atankin nun pibaunaibun
26 — ausente —
27 januxun kencha vino mata tsumaxun Dios kenwandiatan nuku inankin yuikin: —Yuda ichapa medabewakin jatun chakabu Dios jatu buamai en mawaya en jimi ea ikunwainbu jatu dasibi jabaxunxanikiki. Na vino en jimi keskaki, jawen en yubakai bena shinanmatidan, akanwen— nuku wa bitan tusa nun nuxabaunaibun
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 — ausente —
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 —Chanima en matu yuiaii. En Epa Diosbe xanen ibui en ana judiama na uva vino en ana matubetan ayuama ixanaii. Abaunkanwen— nuku waya
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 jabianuadi Salmos Davidin keneni betsa betsapa nukun juiwen nawai menetan janua ma Judasin nuku paxkabainken Olivos Mati anu nuku iyuxun
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Jesúsun nuku ana yuikin: —Jawen jancha yuixunika ekidi Diosun yuikin: “Chaxuwan jatun mekenika en tenanyan jawen chaxuwan datei paxai keyuxankanikiki”, aka ninkatan keneniken na jabia meshutian jabiaskadiai matu dasibibun ea shinanma man ea jenebaini paxadiaii, chaxuwan keskaidan.
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Jakia ea tenanbiabu ana bestentan janu matuki nukunun ika bebunkidi Galilea anu en matu kaxunxanaii— nuku waya
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Pedron yuikin: —Miwen datei dasibi paxai keyuaibun eanan, en mia jawa jenekin putamaki— ikaya
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Jesúsun Pedro yuikin: —Jaskamaki. Chanima en mia yuiaii. Na jabia meshu medan takada keudiamaken: “En ja unanmaki”, iki dabe inun bestiki eki dakekin min yui kaii— aka
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 ninkamas jancha kushipawen Pedron ana yuikin: —Jaskamaki. En mibe mawabiai kai jaskai en miki dakeamaki— ikaya nun jawen tsuma dasibibun shinanma jabiaskasdi nun yuidianibuki.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Janua Jesús nun jawen tsumabube kai miban xuku betsa jawen kena Getsemaní mishkiwen kenenibu anu jikitan nuku yuikin: —Nenu jabianu tsauyukanwen, en Diosbe janchai kaidan— ikainkin
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Pedro inun Zebedeon bake dabe Santiago inun Juan besti iyui kai punu nuka jawenchains juinti metexekei niti itan
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 jatu yuikin: —En yudawen mawakin en matu xunubainxanai shinain en punu nukajaidaki. Na jabianuxun uxama ea manakanwen— jatu wabaini
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 janua kai chaima ka beua maiki beti ixun Dios yukakin: —En Epa Diosuun, jamapai dasibi min atidu en unaiin. Jau ea tenanyamanunbun min jatu nematidubia jaska en shinainwen akama min shinan bestiwen ea axanwen— atan
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 janua jawen tsuma dabe inun besti anu chintunkidan uxabuki nukutan jatu datekin Pedro yuikin: —¿Jawai man uxamen? ¿Uxama hora bestichai bedu mestenwantan man ea manatidumamen?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Chanima matun shinan pebia matun yuda babuwen taea man punu nukaya matuki chakabu jikia man kaneyamanunbun Diosun jau matu medabewanun uxama jabe janchakanwen— jatu awani
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 ana Diosbe janchai kaxun yuikin: —En Epa Diosuun, en yumanyamanun ea unanti wakin min jenekatsi ikamadan, peki. Min shinanen besti ea axanwen— atan
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 ana jua ma uxa paen jatu achia uxabuki nuku wani
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 jawa jatu yuiama ana chintunkain Diosbe janchai kaxun jabias jancha yuitan
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 janua jawen tsumabu anu ana juxun jatu yuikin: —¿Jaskaida man uxa ninkama uxa bestia man juindukunsi ikanai? Uinkanwen. En Diosun bake matun Juchi Kayabi Iyua juni chakabubun ea achi bei ma kemakanikiki.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Benidikanwen, nun kanunan. Ea jatu achimai jatube ma juikiki— jatu wai
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Jesús jancha menediamaken Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubu inun mae xanen ibubu betsabun jatu yunua juni ichapa nupe chaipayabu inun kushati jiyabube Jesúsun 12 tsuma betsa Judas Iscarioten jatu iwekin
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Judasin bebunkidi jatu yubakin yuikin: —Ja en tantsu akaidan, jaki. Achixun iyukanwen— jatu abidanxuwen taexun
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Judas Iscariote Jesúski nukutushikin yuikin: —Yusinaan, en miki nukuyuaii— iwanan, tantsu akaya
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Jesúsun yuikin: —Peki, en jaibuun. Ea jaska wanun ika min jatube yubakakidanaidan, ea jatu amadiwe— akaya —Jakiaki. Akanwen— ibain achiaibun
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Jesúsun tsuma betsan jatu mepanmanun ika nashui ikain jawen nupe chaipa sitan Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibujaidatun tsuma mapexpaikin maebain paxteaya
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Jesúsun jawen tsuma nemakin: —Ana jatu meama min nupe ana jawendi usunwen. Tsuabuda nupe chaipawen detenameaibu jabiawendi mawaxankanikiki.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Na ea eska waibu en Epan jau ea medabewanun en yukaya samama jawen nai tsumabu 12,000 ea medabewamai jawaida nidi ibidan ea axuntidubu ¿min unanmamen?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Jakia Diosun jaska waya jawen jancha yuixunikabun ekidi keneama inibudan, ea jaska wabuma ikeankanaii— iwanan,
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 mapuabu uinkin jatu yuikin: —Uatian xaba tibi Templo jemaintin anuxun en matu yusinkubainai man ea xabakabi achiama ikubainshinabuki. ¿Jaskai natian meshu medan yumetsu achimisbu shinain jawen deteti nupe chaipaya inun jawen kushati jiya man bekanxumen?
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Eskawen taea man ikaii. Diosun jancha bebunkidi ekidi kenenibu jaska yuiniwen taexun man ea achiaii— jatu waya janua dasibi nun jawen tsumabu datekin Jesús besti jenebaini paxai nun junei keyubainaibun
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 janua achitan iyukin Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibujaida Caifásin jiwe anu janu mae yununika xanen ibu betsabu inun, Diosun jancha kenenibu yusinananmisbu jabu dasibibu jabu dukun bua icha maniabu anu Jesús iyukin janu bichiaibun
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 janua Pedro datei benanta kakin chibankubaina Caifásin jiwe jemaintin mishki kenebaunibu anu jikidiatan ¿jaska wakanimenkain? uinun ika Templo mekenikabube tsauxun uianyan
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 januxun Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibubu inun Junta Supremabu dasibi ichaxun Jesús jau tenanunbun jakidi chakabujaida yuiaibuwen chani jancha ikun keska watan jawen unanti watan tenankatsi benai maniabun
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 juni betsa betsapabun jakidi chani chitebiakin jakia juni dabetun jabias chani yuiabumaken atimas juni dabedi jaki chani chakakin
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 yuikin: —Nukun ninkakinan, Jesúsun eska yuiai nun ninkashinaki. Matu yuinun: “Na mishki Templo junibun anidan, tekekin pudekin keyutan uxa dabe inun besti kaya junibun akamaken ana en benixanaii”, ikai nun ninkashinaki— jatu wabu
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 jaska waibu ninkabaikin Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibujaida Caifás namakis dasibube tsaua benitan nixun Jesús yukakin: —Na junibun mikidi chakabu yuiaibudan, ¿miadan, jaskai min jatube kemanameamamen?— aka
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Jesús pes jawa yuiama niken Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibujaidatun ana yuikin: —Dios jiweatun mia ninkaya jau min chani chakayamanun en mia yunuai, chanima nuku yuiwe. ¿Jabia min miamen ikaidan, min Diosun bake nukun mekenan Mesías Cristodan?— aka
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Jesúsun yuikin: —Jabiadi min yuiaii. Jamen ean en mia yuiaidan, en Epa Dios kushipajaidatun yusiudi en tsaua matun Juchi Kayabi Iyua nai kuinwen en juai man ea uinxanaii— akaya
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Diosbe nukunabu janchaxunika xanen ibujaida jaki sinatajaidakin jawen sanpu tadi ushnitan yuikin: —Dios ichaikiki. Ana jatida janchai en ninkakatsi ikamaki.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Na jaska janchayadan, ¿jaskada jakidi man shinain?— jatu wa jabun yuikin: —Dios ma ichawen taexun jau tenanunbunwen— iake iaketan
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 ichakawakin taewakin betsabun besuki kemu michukin kushaibun betsabundi tanpais akin
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 kaxe wakin yuikin: —Min Diosun Mesías Cristodan, ¿tsuan mia kushaimenkain? unantan nuku yuiwe— akaibun
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 janua jemaintin anu Pedro tsaua xanen ibu dayaxunmis ainbu betsan bechitan yuikin: —Miadan, Jesús Galilea anuabe min nimiski. En mia unaiin— aka
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Pedron padankin jabube ichabu bebunxun yuikin: —Jaskamaki. Ja min jadi yuiaidan, en ja unanmaki— abaini
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 janu jemaintin kenekauana jikiti xui anu ka niken ainbu betsandi janu nia uinkin jatu yuikin: —Ja junidan, Jesús Nazaret anuabe nimiski— jatu waya
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 januxun Pedron ana jatu yuikin: —Jaskamaki. Diosun ea kupitiduwen taea en chani chakamaki. Ja junidan, en ja unanmaki— jatu wa
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 janua jabianu manixun betsabundi Pedro uindiakin jaki kemaxun yuikin: —Chanima Galilea anuabu min jawen janchaki. Min Jesúsun tsuma betsaki. Jadi man janchamisbin nun mia ninkai— akabu
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 januxun Pedron jatu ana padankin yuikin: —Ja juni man yuiaidan, en ja unanmajaidaki. En chani chakayadan, jau Diosun ea kupinunwen— jatu waya jakimamadi takada keuai
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 ninkatan jaska Jesúsun Pedro yuikin: “Dabe inun bestiki: ‘En ja unanmaki’, akin takada keudiama min yuixanaii”, abidana Pedron shinain taxnikain kaxa chakayamanikiaki.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.