Mateus 13
Kashinawa NT (CBS_WBT) vs ARIB
1 Jabias xabatian Jesús jiwetanua kainkaini ianenwan kexa anu ka tsauken
1 No mesmo dia, tendo Jesus saído de casa, sentou-se à beira do mar;
2 yuda ichapabu Jesús anu bebidan bebidani jaki ichabu jatu yusinun ika xaxun ina tsauxun ian kexa mapustunun mapuabu
2 e reuniram-se a ele grandes multidões, de modo que entrou num barco, e se sentou; e todo o povo estava em pé na praia.
3 jancha junea betsa betsapawen yusinkin jatu yuikin: —Juni betsa jawen bai anu xekiwan jexe sa aki kaxun
3 E falou-lhes muitas coisas por parábolas, dizendo: Eis que o semeador saiu a semear.
4 sa akubaina jexe betsa janu kati bai namaki nidi aka peiyabu bexun keyu xeabun
4 e quando semeava, uma parte da semente caiu à beira do caminho, e vieram as aves e comeram.
5 jexe betsa mishki ewapabu mania anu mai eskadabes bemanchimea anu kauanadan, jawaida pexei benekaunaya
5 E outra parte caiu em lugares pedregosos, onde não havia muita terra: e logo nasceu, porque não tinha terra profunda;
6 badi jui kukin jawen tapun bemakis bewexekea kua utsi xanamiski.
6 mas, saindo o sol, queimou-se e, por não ter raiz, secou-se.
7 Ja inun, jexe betsa muxa jukundiamanu nidi aka xekiwan beneai muxa jukunkin yabua jaskatan bimitidumaki.
7 E outra caiu entre espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram.
8 Jakia jexe betsa mai pepa anu nidi aka benei bimi ichapajaida jayamiski, betsa 100 jexeyaidan, betsadi 60 jexeyaidan, betsa 30 jexeyaidan— iwanan
8 Mas outra caiu em boa terra, e dava fruto, um a cem, outro a sessenta e outro a trinta por um.
9 —Man pabinkiyabunan, ninkatan jakimayamaxankanwen— jatu wa
9 Quem tem ouvidos, ouça.
10 janua nun jawen tsumabu besti Jesúski xukutan jaska miyuiwen jatu yusiain nun yuka
10 E chegando-se a ele os discípulos, perguntaram-lhe: Por que lhes falas por parábolas?
11 nuku yuikin: —Matudan, jaskai Dios xanen ibumiskidi Diosun jawen pepa juneni xabakabi man en tsumabu matu yusinkin unanmaikiki. Jakia jabudan, en jatu jaska unanmamaki.
11 Respondeu-lhes Jesus: Porque a vós é dado conhecer os mistérios do reino dos céus, mas a eles não lhes é dado;
12 Jakia tsuabunda en jancha besti ninkakin chibainbu ichapa en ana jatu xabakabi yusinkubainxanaii. Jamen tsuabunda eskadabes ninkabiakin ea chibainsbuma ja eskadabes en jatu mebinxanaii, jakimawakinan— iwanan
12 pois ao que tem, dar-se-lhe-á, e terá em abundância; mas ao que não tem, até aquilo que tem lhe será tirado.
13 —Na yudabun uinbiai uianbumaki. Ninkabiai ninkabumaki, jabu jawaumawen taexun miyui junea bestiwen en jatuki chanikunkainaii— itan
13 Por isso lhes falo por parábolas; porque eles, vendo, não vêem; e ouvindo, não ouvem nem entendem.
14 —Jaskai buaibuwen taexun bebunkidi jawen jancha yuixunika Isaías jatukidi Diosun yuimakin:aka ninkatan nuku kenexuniki. Jabias jatukidi keneni keskai na yudabun uianma inun ninka pewabumadiki— iwanan
14 E neles se cumpre a profecia de Isaías, que diz: Ouvindo, ouvireis, e de maneira alguma entendereis; e, vendo, vereis, e de maneira alguma percebereis.
15 — ausente —
15 Porque o coração deste povo se endureceu, e com os ouvidos ouviram tardiamente, e fecharam os olhos, para que não vejam com os olhos, nem ouçam com os ouvidos, nem entendam com o coração, nem se convertam, e eu os cure.
16 —Na jaska yuinidan, man matun akaii, matun beduwen uinkin inun matun pabinkiwen ninkai natian man benimaidan. Chanima nukun xenipabu Diosun jancha yuixunikabu inun yudabu pepabun ea uinpaibiakin ea uianma inibuki. Ja inun, na man ea uiainan, ea uinkatsi ibiakin ea uianma inibuki. Ja inun, jabias man ninkaidan, ea ninkapaibiakin ea ninkamadi inibuki— akin
16 Mas bem-aventurados os vossos olhos, porque vêem, e os vossos ouvidos, porque ouvem.
17 — ausente —
17 Pois, em verdade vos digo que muitos profetas e justos desejaram ver o que vedes, e não o viram; e ouvir o que ouvis, e não o ouviram.
18 —Jaskawen taexun jexe sa aka miyuiwen en jatu yusinxudan, matu xabakabi yuinun ninkaidakanwen.
18 Ouvi, pois, vós a parábola do semeador.
19 Jexekidi yuiadan, Dios xanen ibuaikidi yusinti janchaki. Ja jexe janu kati bai anu nidi akadan, yudabun Dioskidi jancha ninkakin shinanbiaibun jamakidia Satanás juxun jawen jancha pepa jatun juinti anua mebinmiski.
19 A todo o que ouve a palavra do reino e não a entende, vem o Maligno e arrebata o que lhe foi semeado no coração; este é o que foi semeado à beira do caminho.
20 Ja inun, jexe betsa mishki ewapabu mania anu mai eskadabes bemanchimea anu nidi akadan, tsuanda Diosun jancha ninkakin taewai benimabiaya
20 E o que foi semeado nos lugares pedregosos, este é o que ouve a palavra, e logo a recebe com alegria;
21 shinan pewamawen taexun jawen jiwepanan Diosun jancha dananmakin jatu bika wakin jawen jamapaiwen jatu ichakawabu tenei jawawen jaskatima ja uintan ana jawendi chintunbainmisbuki.
21 mas não tem raiz em si mesmo, antes é de pouca duração; e sobrevindo a angústia e a perseguição por causa da palavra, logo se escandaliza.
22 Jamapai jawen jiweawens kemui jeneama jawens besti nuichakayamakin Diosun jancha ninkabiakin ana tapinkatsi ikama mabuwens besti kemui pepaisbumaki, jaskatun yabua jancha pepa chibanma yudabu miban bimiuma keskabuidan.
22 E o que foi semeado entre os espinhos, este é o que ouve a palavra; mas os cuidados deste mundo e a sedução das riquezas sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
23 Jakia jexe betsa mai pepa anu banadan, Diosun jancha ninkai pepakunkainkin yuda betsabu yusinkin jatu ikunwanmamisbudan, ja mai pepa anu jexe bana benei ewai bimiyatan 100 jexeyai inun, 60 jexeyai inun, 30 jexeyamis keskabuki— nuku aniki.
23 Mas o que foi semeado em boa terra, este é o que ouve a palavra, e a entende; e dá fruto, e um produz cem, outro sessenta, e outro trinta.
24 Januxun ana betsatian miyui betsawen yudan kaian Jesúsun yusinkin: —Dios xanen ibui jaskamiskidi ana betsa matu yusinun ninkakanwen. Juni betsa jawen bai anu kaxun xekiwan jexe pepa banabaini kaken
24 Propôs-lhes outra parábola, dizendo: O reino dos céus é semelhante ao homem que semeou boa semente no seu campo;
25 dasibi uxabun janua jaki sinatamis juxun jexe chakabu jabe jusikin sa abainken
25 mas, enquanto os homens dormiam, veio o inimigo dele, semeou joio no meio do trigo, e retirou-se.
26 janua xekiwan jukunshina ma bimi taeai uinkin miban chakabu jabe benediai jusia bechitan
26 Quando, porém, a erva cresceu e começou a espigar, então apareceu também o joio.
27 janua jawen tsumabu bai anu buxun ja miban uinbain bai ibu yuikin: “Min bai anu xekiwan pepa min banatanima anudan, ¿jaskai miban chakabudi jusia yumeimenkain?” akabu
27 Chegaram, pois, os servos do proprietário, e disseram-lhe: Senhor, não semeaste no teu campo boa semente? Donde, pois, vem o joio?
28 bai ibuan jatu yuikin: “Eki sinatamistun ea ichakawakin atanimaki”, jatu wa, jawen tsumabun yuikin: “Ja miban chakabudan, ¿jau yumeyamanun betse betse atanpa?” akabu
28 Respondeu-lhes: Algum inimigo é quem fez isso. E os servos lhe disseram: Queres, pois, que vamos arrancá-lo?
29 jatu nemakin: “Jamaki. Ja miban chakabu jusia betsekin xekiwandi man betsediatidubuki.
29 Ele, porém, disse: Não; para que, ao colher o joio, não arranqueis com ele também o trigo.
30 Jau jabiaska jabe yumeyunun meyamayukanwen. Ja dabe jusia ewai janu jushiaintian tsekakin en jatu yunua ja miban chakabu dukun mextexun neatan manchianbu en kuaxanaii. Januxun en xekiwan bimi pepa mextekin ichawadiatan en dayadubun ea aduxunxankanikiki”, jatu waniki— iwanan,
30 Deixai crescer ambos juntos até a ceifa; e, por ocasião da ceifa, direi aos ceifeiros: Ajuntai primeiro o joio, e atai-o em molhos para o queimar; o trigo, porém, recolhei-o no meu celeiro.
31 ana miyui betsawen jatu yusinkin: —Dios xanen ibui jaskamiskidi miyui betsa ninkakanwen. Junin jawen bai anu mostaza jexe jawen miban tibi banaima anua jatube ja mostaza jexe pexeishtajaidabia ewakin miban betsa binumai punyan ewapabushina jawen mebiki peiyabu tsaua jaki juindukunmisbuki. Dios xanen ibuidan jaska keskaki— itan
31 Propôs-lhes outra parábola, dizendo: O reino dos céus é semelhante a um grão de mostarda que um homem tomou, e semeou no seu campo;
32 — ausente —
32 o qual é realmente a menor de todas as sementes; mas, depois de ter crescido, é a maior das hortaliças, e faz-se árvore, de sorte que vêm as aves do céu, e se aninham nos seus ramos.
33 ana miyui betsawen jatu yusinkin: —Misi wakatsi ainbun xekiwan dudu midima kencha ewapa puchinin kesunxun jawen xaxawati eskadabes unpaxki nemustan jawen xaxawati xekiwan dudu kapan dasibi buspukidankin xaxawamiski. Dios xanen ibuidan, jaska keskadiki. Ja dukun juni betsan Diosun jancha ikunwain pepakunkainkin jawenabu yusian akeakeaya unanxubida midimabun ikunwantidubuki— jatu aniki.
33 Outra parábola lhes disse: O reino dos céus é semelhante ao fermento que uma mulher tomou e misturou com três medidas de farinha, até ficar tudo levedado.
34 Ja xanen ibutan jaska janchanunbadiaikidi jawen jancha yuixunika Diosun yuikin:aka ninkatan nuku kenexuniki. Jabias Diosun yuini keska wakin miyui betsa betsapawen Jesúsun yudabu yusinkin jawa miyuimawen yuiama miyui bestiwen jatu yusin chanikunkainiki.
34 Todas estas coisas falou Jesus às multidões por parábolas, e sem parábolas nada lhes falava;
35 — ausente —
35 para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta: Abrirei em parábolas a minha boca; publicarei coisas ocultas desde a fundação do mundo.
36 Januxun Jesúsun yudan kaian yusinkin menetan jatu jenebaini jiwe betsan jikiaya janua nun jawen tsumabu jaki ichaxun yukakin: —Miban chakabu jusiakidi min jatu yusinxudan, xabakabi nuku yuiwe— nun wa
36 Então Jesus, deixando as multidões, entrou em casa. E chegaram-se a ele os seus discípulos, dizendo: Explica-nos a parábola do joio do campo.
37 Jesúsun nuku yuikin: —Ja miban pepa sa akadan, en matun Juchi Kayabi Iyuaki.
37 E ele, respondendo, disse: O que semeia a boa semente é o Filho do homem;
38 Baidan, mai jidabiki. Jexe pepadan, jabun Diosun jancha ninkakin pewamisbudan, jabu enabuki. Jakia jexe chakabudan, jabun en jancha ninkama Satanásan jancha besti chibanmisbudan, jawenabuki.
38 o campo é o mundo; a boa semente são os filhos do reino; o joio são os filhos do maligno;
39 Ja inun, ja jaki sinatakin jexe chakabu sa axunmisdan, Satanáski. Ja inun, janu tsekatitian ixanaidan, ma mai jidabi keyuikiki. Ja jaskaitian mai anua jau yudabu bimi tseka keska wanunbun en nai tsumabu en jatu yunuxanaii.
39 o inimigo que o semeou é o Diabo; a ceifa é o fim do mundo, e os celeiros são os anjos.
40 Jamen ja miban chakabu mextekin ichawadan, mai jidabi anuxun yudabun chakabuwakubainmisbu inun yuda betsabun jawa unanma jabun yusinkin jatu dasibi ichakawamisbudan, ea en matun Juchi Kayabi Iyuatun en nai tsumabu en jatu yunua jabun ja yuda chakabu ichawaxun
40 Pois assim como o joio é colhido e queimado no fogo, assim será no fim do mundo.
41 — ausente —
41 Mandará o Filho do homem os seus anjos, e eles ajuntarão do seu reino todos os que servem de tropeço, e os que praticam a iniqüidade,
42 chi nukaisma anu jatu udean janu jiwei peama kaxai xeta yenx yenx akubainxankanikiki.
42 e lançá-los-ão na fornalha de fogo; ali haverá choro e ranger de dentes.
43 Jakia jabun Diosun jancha pepa ninkakubainmisbudan, en jatu katua janu en Epan jiwe anu nukube jiwei badi keskai chaxai ikibi ixankanikiki. Man pabinkiyabunan, ninkatan jakimayamakanwen— iwanan,
43 Então os justos resplandecerão como o sol, no reino de seu Pai. Quem tem ouvidos, ouça.
44 ana miyui betsawen nuku yuikin: —Tsuanda juni betsan bai anu pei midima adukin maiwani june benamabia juni betsan pukinxun bechitan ibu wakatsi ikin jawaida ana jabianudi achimatan benimajaidakin pei june bikatsis ikin jawen mabu dasibi peiwen taexun jatu inan keyutan june yumetsukatsi ikama jawaida bai ibu anu kaxun jawen peiwen bai ibu watan ja pei maiwanibu bitiduki. Dios xanen ibuidan, pei midima adunibu junea keskaki.
44 O reino dos céus é semelhante a um tesouro escondido no campo, que um homem, ao descobri-lo, esconde; então, movido de gozo, vai, vende tudo quanto tem, e compra aquele campo.
45 Jamen Dios xanen ibui jaskamiskidi betsadan, ninkakanwen. Mabu inanananikan perla chudi mane jawenduabu benabaunkin atimas ja mane jawendua jawa chakabuma bestichai kadujaida bechitan jawen kemukin bikatsis ikin jawen mabu dasibi jatu inan keyutan ja pei bixunwen taexun ja perla jawendua jawenas wakin biniki. Dios min xanen ibu waidan, jawada mabu min jayadan, ana jawen nuiama jenetan ja mabu betsa binun ixun ja besti min jawen nuiai keskaki— iwanan,
45 Outrossim, o reino dos céus é semelhante a um negociante que buscava boas pérolas;
46 — ausente —
46 e encontrando uma pérola de grande valor, foi, vendeu tudo quanto tinha, e a comprou.
47 ana nuku yuikin: —Dios xanen ibui jaskamiskidi ana betsadan, ninkakanwen. Juni betsabun ianenwan anu jisin ewapa puntebaunxun baka betsa betsapa jikia
47 Igualmente, o reino dos céus é semelhante a uma rede lançada ao mar, e que apanhou toda espécie de peixes.
48 jisin mataken ninibidan mashi anu mapematan janu tsauxun katukin baka ewapa piti pepabus kukiki nanekin jawen chudi chakabu putamisbuki.
48 E, quando cheia, puxaram-na para a praia; e, sentando-se, puseram os bons em cestos; os ruins, porém, lançaram fora.
49 Janu badi jawen jeneaitianan, jabiaskadi wakin Diosun nai tsumabu bexun yuda pepabube yuda chakabu jusia unantan jatu katukin paxkatan
49 Assim será no fim do mundo: sairão os anjos, e separarão os maus dentre os justos,
50 chakabubu janu chi nukaisma anu jatu putaxankanikiki, janua jiwei peama jaska nun tenetiduma tenei kaxai jau xeta yenx yenx inunbunan.
50 e lançá-los-ão na fornalha de fogo; ali haverá choro e ranger de dentes.
51 Na eska miyuiwen en matu yusianan, ¿man ninkai?— nuku wa —Jaa, nun ninkaii— nun akeakea
51 Entendestes todas estas coisas? Disseram-lhe eles: Entendemos.
52 ana nuku yuikin: —Jawen jiwe anuxun juni betsan jawen mabu betsa tibi adutan mekea unainkiki, mabu bena inun xenidan. Jaska tibi adumiswen taexun jawada mabu pepa bena inun xeni ja dabe kainmamis keska wakin Dios xanen ibuaikidi en yusian bena inun yusian xeni katukubainkin eadi chibankin ea ikunwandiatan Diosun jancha kenenibu yusinananmisbun jatu pe yusindiatidubuki— nuku watan
52 E disse-lhes: Por isso, todo escriba que se fez discípulo do reino dos céus é semelhante a um homem, proprietário, que tira do seu tesouro coisas novas e velhas.
53 miyuiwen nuku yusin keyutan janua kainkaini
53 E Jesus, tendo concluído estas parábolas, se retirou dali.
54 Jesús janua yumeni anu kai nun jabe jikishinken ma jatu yusin beyamis jatun ichati jiwe anuxun Jesúsun jatu yusindianun ika jikixun jatu yusin taewaya jatu yusian ninkai jaska yusinanainsbumawen e itan yuinamei: —Na junidan, ¿janixun jaska tsuan jawen kushipa tapinmashinamen, ja atimaska nun atiduma aki unanepajaidaidan?
54 E, chegando à sua terra, ensinava o povo na sinagoga, de modo que este se maravilhava e dizia: Donde lhe vem esta sabedoria, e estes poderes milagrosos?
55 Nadan, ¿ji mabu wanikatun bakemamen? Jawen ewadan, Maríaki. Jawen betsabudan, Santiago inun, José inun, Simón inun, Judaski.
55 Não é este o filho do carpinteiro? e não se chama sua mãe Maria, e seus irmãos Tiago, José, Simão, e Judas?
56 Jawen puibudan, nenu nukube jiwediabuki. Jaskatan ¿janixun ja mesti jaska jawaida tapin keyushinamen?— itan
56 E não estão entre nós todas as suas irmãs? Donde lhe vem, pois, tudo isto?
57 jawen jancha bechipaiama ikunwanbumaken Jesúsun jatu yuikin: —Diosun jancha yuixunika juxun yudabu jatu yusianyan betsa betsapabun ninkakin duawaibun jakia jawen mae anu kaxun jawenabudi jatu yusindia jabun jawen jancha danainbun jabiatiandi jawen jiwe anuabun danandiamisbuki— jatu watan
57 E escandalizavam-se dele. Jesus, porém, lhes disse: Um profeta não fica sem honra senão na sua terra e na sua própria casa.
58 januxun jawen yusian bechipaiama jawa ikunwankatsi ikabuma danainbun jawen unanmati dami atimaska ichapa Jesúsun jatu axunkin uinmama iniki.
58 E não fez ali muitos milagres, por causa da incredulidade deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.