Lucas 22

Kashinawa NT (CBS_WBT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ja Pascuatianan, Egipto anuxun Diosun yunua debuwanika nai tsuman nawan bakebu tenankin judiobun xenipabu dunkebaini shinanmatitianan, uxa dabe ma kemai misi xaxama pimisbu ma kemaya
1 Aproximava-se a festa dos pães sem fermento, chamada Páscoa.
2 jawenabu Diosbe janchaxunika xanen ibubu inun Diosun jancha kenenibu yusinananmisbun jaska waxun Jesús padanxun june achitan tenankatsi yubakai yuinamei yuda ichapabun Jesús ninkamisbuki ika mesei dateaibun
2 Os príncipes dos sacerdotes e os escribas buscavam um meio de matar Jesus, mas temiam o povo.
3 janua Jesúsun 12 tsumabu betsa Judas Iscariote Satanás jawen juintiki jikia jawen jaibuaibu dapaxkabain
3 Entretanto, Satanás entrou em Judas, que tinha por sobrenome Iscariotes, um dos Doze.
4 Diosbe jawenabu janchaxunikabu xanen ibubu inun jabun Templo mekenika xanen ibubube janchai kaxun jaska watan Jesús jatu achimaxanun ika jatube yubakaya
4 Judas foi procurar os príncipes dos sacerdotes e os oficiais para se entender com eles sobre o modo de lho entregar.
5 jabu benimakin yuikin: “Nun mia pei inanxanaii”, akabu
5 Eles se alegraram com isso, e concordaram em lhe dar dinheiro.
6 Judas jukin “¿Jatian janixun en Jesús jatu june achimatidumen?” ikin shinankin taewabidanikiaki.
6 Também ele se obrigou. E buscava ocasião oportuna para o trair, sem que a multidão o soubesse.
7 Ja badi Pascua besi taemisbutian ja dukun chaxuwan bake tesenxun taewamisbutian jabianudi misi xaxama pikubainmisbutian
7 Raiou o dia dos pães sem fermento, em que se devia imolar a Páscoa.
8 Jesúsun Pedro inun Juan nichinkin yuikin: —Ja Pascua shinanti nukun piti pewatankanwen— aka
8 Jesus enviou Pedro e João, dizendo: Ide e preparai-nos a ceia da Páscoa.
9 yukakin: —¿Jani kaxun bawakin pewatanpa?— akabu
9 Perguntaram-lhe eles: Onde queres que a preparemos?
10 Jesúsun jatu yuikin: —Bui Jerusalén mae anu jikitan jabianudi juni betsan unpax shumuwanki iabidanai jaki nukutan chibanbaintankanwen. Man chibanbaina janu jikiai uintan
10 Ele respondeu: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem carregando uma bilha de água; segui-o até a casa em que ele entrar,
11 ja jiwe ibu yukakin eska watankanwen: “Nukun yusinan nuku yuixudan, ¿mia yukapa? ¿Jadatu dintu anuxun en tsumabubetan nukun Pascua shinanmati piti pipa?” man wa
11 e direis ao dono da casa: O Mestre pergunta-te: Onde está a sala em que comerei a Páscoa com os meus discípulos?
12 januxun dintu ewapa manaundi ma pewa matu uinma januxun nukun piti bawakin pewayutankanwen— jatu wa
12 Ele vos mostrará no andar superior uma grande sala mobiliada, e ali fazei os preparativos.
13 jawen tsuma dabe kainbaini Jerusalén mae anu jikitan jaska Jesúsun jatu yuixu keska ja juniki nukutan chibanbaini jabe kaxun jiwe ibu yukatan januxun Pascua besikin piti bawa menetan butani
13 Foram, pois, e acharam tudo como Jesus lhes dissera; e prepararam a Páscoa.
14 badi kai meshuaya Jesús jawen 12 tsuma kushipayabube jui jikitan tapu dapi dakai baxti ibainbainxun piaibun
14 Chegada que foi a hora, Jesus pôs-se à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Jesúsun jatu yuikin: —En mawadiama na Pascua shinanti matubetan pikatsis ikin en manakakubainshinaki.
15 Disse-lhes: Tenho desejado ardentemente comer convosco esta Páscoa, antes de sofrer.
16 Chanima Dios danainbu juxun en yamawakin keyudiama en ana jabiaskadi piama ixanaii. Jakia Dios xabakabi xanen ibuaya en matubetan ana pixanaii— jatu watan
16 Pois vos digo: não tornarei a comê-la, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 jawen Pascua piti keyukin jawen kencha tsumaxun Dios kenwantan yuikin: —Chanima en matu yuiaii. En Epa Diosbe xanen ibui en ana judiama na uva vino en ana matubetan ayuama ixanaii. Abaunkanwen— jatu watan
17 Pegando o cálice, deu graças e disse: Tomai este cálice e distribuí-o entre vós.
18 — ausente —
18 Pois vos digo: já não tornarei a beber do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Pascua piti jawen jenekin jatu pima keyutan januxun shinanmati bena wakin misi betsa bixun Dios kenwantan namakis tunketan jatu inankin yuikin: —Na misidan, en matu mawaxunxanai shinanti en yuda keskaki. Ea shinanbetanan man pixanai ikis pikin taewakanwen— jatu wa
19 Tomou em seguida o pão e depois de ter dado graças, partiu-o e deu-lho, dizendo: Isto é o meu corpo, que é dado por vós; fazei isto em memória de mim.
20 bitan tudexun pikubaunaibun jabiaskadi wakin kencha vino mata tsumaxun yuikin: —Yuda ichapabu matu medabewai mawakin en jimi en matu jabaxunxanaii. Na vino en jimi keskaki. Jawen yubaka bena shinanmatiki. Ea shinanbetanan, man axanai ikis akin taewabaunkanwen— iwanan,
20 Do mesmo modo tomou também o cálice, depois de cear, dizendo: Este cálice é a Nova Aliança em meu sangue, que é derramado por vós...
21 ana jatu yuikin: —Jamen matu bestichaitun na man ebetan piaibunan man ea jatu achimai kaii.
21 Entretanto, eis que a mão de quem me trai está à mesa comigo.
22 Jaska ekidi kenenibudan, matun Juchi Kayabi Iyua en jaskai mawaxanaii. Jakia ja junin ea jatu achimai kaidan, peidaxanwan!— jatu waya
22 O Filho do Homem vai, segundo o que está determinado, mas ai daquele homem por quem ele é traído!
23 yuinamei yuka idabebaunkin yuikin: —¿Eamen, en jatu amaxanaitsa? —iake iakei keyutan
23 Perguntavam então os discípulos entre si quem deles seria o que tal haveria de fazer.
24 janua jawen tsumabu yuinamekin yuikin: “¿Jesúsbe xanen ibui jadatu kaya nun binunanain kai?” ikaibu
24 Surgiu também entre eles uma discussão: qual deles seria o maior.
25 Jesúsun ninkatan jatu shinan betsa wamakin yuikin: —Nawa xukua tibi xanen ibubun jawenabu jatu bika tenemakin yunu chakayamabiakin jawenabu jatu kenwanmakin yuimakin: “Min xanen ibu pepaki”, jatu amamisbu, ichakawabia pepawanikapainun ikadan.
25 E Jesus disse-lhes: Os reis dos pagãos dominam como senhores, e os que exercem sobre eles autoridade chamam-se benfeitores.
26 Jakia matunan, jaska jatu wayamaxankanwen. Jatu keskama eska shinankubainxankanwen, matubunan. Tsuada juni ewabia bedunan jawa yuiama yunuabu besti chibankin amisbu keskakin matunabu betsabu man binuxanaii. Ja inun, tsuanda jatu yunubiakin matunabu betsabu jatu duawakubainxankanwen.
26 Que não seja assim entre vós; mas o que entre vós é o maior, torne-se como o último; e o que governa seja como o servo.
27 Eska yudabun uinkin shinanmisbuki. Na baxti ika dakaxun pimisbu xanen ibuki. Jamen jatun jatu pimakin duawaidan, xanen ibumaki, iwanan, shinanmisbuki. Jamen eanan, matu anuxun matu tapinmanun ixun en matu bestibu duawakin uinmakubainaii. Jaska keskakin jadatutunda ea chibankin betsabu man binuai man unantiduki— iwanan,
27 Pois qual é o maior: o que está sentado à mesa ou o que serve? Não é aquele que está sentado à mesa? Todavia, eu estou no meio de vós, como aquele que serve.
28 ana jatu yuikin: —Nukunabun ea unanti wakin betsa betsapa ea tenemabiaibun man ea jeneama ikunkainaii.
28 E vós tendes permanecido comigo nas minhas provações;
29 Jaska man bika tenekubainshinawen taexun ebetan pikin jawen xanen ibu jaki tsauti ea dapi tsauxun Israelin 12 bakebun baba xukuabu tibi jau man jatu unanti watan mekexanunbun jaska en Epan ea yunua en jabe xanen ibumis keskakin ebe en matu xanen ibumaxanaii— iwanan,
29 eu, pois, disponho do Reino a vosso favor, assim como meu Pai o dispôs a meu favor,
30 — ausente —
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu Reino e vos senteis em tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
31 Simón Pedro besti Jesúsun yuikin: —Simóon, Simóon, jawena matu wakatsis ikin xekiwan xaka tamisbu keska wakin matu unanti wanun, iwanan, Satanásan Epa Dios ma yukashinaki. Uindawe.
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como o trigo;
32 Jabiaskabiaken ea chibain jau min juinti babuyamanun eandi Epa Dios ma en mia yukaxunshinaki. Mia jaska wa kanebiatan ana ea chiban taewakin ikunwain betsabu jau chintunyamanunbun jatu kushipa wakin medabewakubainxanwen— aka
32 mas eu roguei por ti, para que a tua confiança não desfaleça; e tu, por tua vez, confirma os teus irmãos.
33 Simón Pedron shinan pewama yuikin: —Yusinaan, jaskamaki. Mibe kai bichiti jiwe anu ka kasmai janu min mawai anu en mibe kaii, jawa dateamadan— aka
33 Pedro disse-lhe: Senhor, estou pronto a ir contigo tanto para a prisão como para a morte.
34 jaska waya Jesúsun nemakin: —Pedroon, min jaskamaki. Na jabia meshu medan pena kemaya takada keudiama yuikin: “En ja unanmaki”, iki chanima dabe inun bestiki min eki dakekin yui kaii— atan,
34 Jesus respondeu-lhe: Digo-te, Pedro, não cantará hoje o galo, até que três vezes hajas negado que me conheces.
35 januxun Jesúsun jawen tsumabu yunua butanimabu jatu yukakin: —Man yusintanunbun peiuma inun kapankaunma inun tae pewetametia benauma en matu nichian man katanimadan, ¿jawa man yupaimamen?— jatu wa jabu kemakin: —Jaskamajaidaki. Dasibi nun jayaimaki— ikaibun
35 Depois ajuntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem mochila e sem calçado, faltou-vos porventura alguma coisa? Eles responderam: Nada.
36 Jesúsun ana jatu yuikin: —Natianan, matu ana nichinti en betsa waii. Tsuada man pei jaya buxankanwen. Tsuada man piti jaya buxankanwen. Tsuada man jawen detenameti jayamadan, matun dakukuti betsa inananantan jawen detenameti bixankanwen.
36 Mas agora, disse-lhes ele, aquele que tem uma bolsa, tome-a; aquele que tem uma mochila, tome-a igualmente; e aquele que não tiver uma espada, venda sua capa para comprar uma.
37 Na eska en matuki chaniaidan, jaska ea wakin binumama menexanaibu Isaíasin kenekin yuikin: “Juni chakabu yuibaunxankanikiki”, ani chanima ekidi keneni dasibi betsa texewama ea axankanikiki, ewen menekinan— jatu wa
37 Pois vos digo: é necessário que se cumpra em mim ainda este oráculo: E foi contado entre os malfeitores {Is 53,12}. Com efeito, aquilo que me diz respeito está próximo de se cumprir.
38 jawen tsumabun yuikin: —Xanen Ibuun, nun ma dabe jayaki, jawen detenametidan— aka jatu yuikin: —Peki. Ana jadakidi matu yuitimaki —Jesúsun jatu watan
38 Eles replicaram: Senhor, eis aqui duas espadas. Basta, respondeu ele.
39 Jerusalén anua kainkainkin jawen tsumabu iyui janu kamis anu Olivos Mati mapetan
39 Conforme o seu costume, Jesus saiu dali e dirigiu-se para o monte das Oliveiras, seguido dos seus discípulos.
40 januxun jatu yuikin: —Matuki chakabu jikiaya man kaneyamanunbun Diosun jau matu medabewanun uxama jabe janchakanwen— jatu watan
40 Ao chegar àquele lugar, disse-lhes: Orai para que não caiais em tentação.
41 jatu jenebaini kai tsuanda jatixun tin ikimenkain ixun mishki tude putabu kai tin imistixun Jesús ka danti itan jawen Epa yukakin
41 Depois se afastou deles à distância de um tiro de pedra e, ajoelhando-se, orava:
42 yuikin: —Epaan, jamapai dasibi min atidu en unaiin. En mawayamanun min nematidubia en shinain keska ea akama min shinanen besti ea axanwen— ikaya
42 Pai, se é de teu agrado, afasta de mim este cálice! Não se faça, todavia, a minha vontade, mas sim a tua.
43 ja jaskaitian nai anua Diosun nai tsuma taxnitan medabewakin kushipa watushiaya
43 Apareceu-lhe então um anjo do céu para confortá-lo.
44 janu bika tenechakayamai mestean daka anua niskanjaidai jimi keska tuis tuis ikin mai mecha watan
44 Ele entrou em agonia e orava ainda com mais instância, e seu suor tornou-se como gotas de sangue a escorrer pela terra.
45 Diosbe janchai menetan benikidan jawen tsumabuki nukuyuxun juinti nishmajaidatan uxabu bechitan
45 Depois de ter rezado, levantou-se, foi ter com os discípulos e achou-os adormecidos de tristeza.
46 Jesúsun jatu yuikin: —¿Jaskai man uxamen? Bestentan chakabu juaya man kaneyamanun Diosbe janchakin jau matu medabewanun yukakanwen— jatu wai
46 Disse-lhes: Por que dormis? Levantai-vos, orai, para não cairdes em tentação.
47 Jesús jawen tsumabube jancha menediama juni ichapabube Judas jui jatu bebuxunkidani Jesúski nukutushitan tantsu akaya
47 Ele ainda falava, quando apareceu uma multidão de gente; e à testa deles vinha um dos Doze, que se chamava Judas. Achegou-se de Jesus para o beijar.
48 Jesúsun yuikin: —Judasiin, jawen bechipaiti tantsu akaiwen unanmakin min Juchi Kayabi Iyua ¿min ea jatu achimai?— akaya
48 Jesus perguntou-lhe: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem!
49 Jesúsbe mapuabun jaskabidanabu unankin yukakin: —Xanen ibuun, ¿na eskabidankanxudan, machatuwen jatu detekin nemapa?— ikain
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia acontecer, perguntaram: Senhor, devemos atacá-los à espada?
50 betsan jawenabu Diosbe janchaxunikabu xanen ibujaidatun tsuma jawen pabinki yusiudia maebain mepexpaikin paxteaya
50 E um deles feriu o servo do príncipe dos sacerdotes, decepando-lhe a orelha direita.
51 Jesúsun nemakin jatu yuikin: —Min ma axuki. Jatu jaska wayamakanwen— iwanan, jawen pabinki paxtea tin ika bixun patsankin Jesúsun xuxawatan
51 Mas Jesus interveio: Deixai, basta. E, tocando na orelha daquele homem, curou-o.
52 jawenabu Diosbe janchaxunikabu xanen ibubu inun jatun Templo mekenika xanen ibubu inun mae xanen ibu bexmasbun Jesús achinun ika beabu Jesúsun jatu chitekin yuikin: —Xaba tibi januxun Templo jemaintin anuxun en matu yusinkubainai man ea achiama ikunkainshinaki. ¿Jaskai natian yumetsu achimisbu shinain jawen deteti nupe chaipaya inun jawen kushati jiya man bekanxumen? Natian chanima chakabu dayaya ja medabewamai man ea achinun ika bekanxuki— jatu wa
52 Voltando-se para os príncipes dos sacerdotes, para os oficiais do templo e para os anciãos que tinham vindo contra ele, disse-lhes: Saístes armados de espadas e cacetes, como se viésseis contra um ladrão.
53 — ausente —
53 Entretanto, eu estava todos os dias convosco no templo, e não estendestes as mãos contra mim; mas esta é a vossa hora e do poder das trevas.
54 ninkamas Jesús achixun jawenabu Diosbe janchaxunika xanen ibujaidatun jiwe anu iyuaibun Pedro datekin benanta chipu kakin chibankubaina
54 Prenderam-no então e conduziram-no à casa do príncipe dos sacerdotes. Pedro seguia-o de longe.
55 janu xanen ibun jemaintin chi ketian yui tsaubaunabube Pedro jatube tsaua june yuaya
55 Acenderam um fogo no meio do pátio, e sentaram-se em redor. Pedro veio sentar-se com eles.
56 janua ainbu dayadu juxun Pedro chin yuai uin kayati watan jatu yuikin: —Na juni matube tsauadan, jawen tsuma betsaki— akaya
56 Uma criada percebeu-o sentado junto ao fogo, encarou-o de perto e disse: Também este homem estava com ele.
57 Pedron padankin yuikin: —Ainbuun, jamaki. En ja unanmaki— ikaya
57 Mas ele negou-o: Mulher, não o conheço.
58 jakimamadi betsandi bechixun yuikin: —Miadan, min jabia jatube uinanmandi— aka Pedron ana yuikin: —Jaskamaki. Eadan, en jamaki— aka
58 Pouco depois, viu-o outro e disse-lhe: Também tu és um deles. Pedro respondeu: Não, eu não o sou.
59 janua jakimatsais katan Pedro metukin juni betsan unanxubima mapuabu yuikin: —Chanima na junidan, jabe nimiski. Jabia Galilea anuabu jancha nun ninkaii— ikai
59 Passada quase uma hora, afirmava um outro: Certamente também este homem estava com ele, pois também é galileu.
60 ninkatan Pedro datekin yuikin: —Ja jadi min jaska yuiaidan, en unanmaki— ikaya ja jaskaitian takada keuaya
60 Mas Pedro disse: Meu amigo, não sei o que queres dizer. E no mesmo instante, quando ainda falava, cantou o galo.
61 Jesús nasaukekauan Pedro uianyan jaska Jesúsun Pedro yuia: “Takada keudiama yuikin: ‘En ja unanmaki’, ikin chanima dabe inun bestiki min eki dakei padanananxanaii”, aka jaska shinain
61 Voltando-se o Senhor, olhou para Pedro. Então Pedro se lembrou da palavra do Senhor: Hoje, antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes.
62 janua Pedro taxnikain kaxachakayamaya
62 Saiu dali e chorou amargamente.
63 jabianuxundi jabun Jesús achibidan ichakawakin besu beputan kaxe wakin kusha kusha akin yuikin: —¿Tsuan mia kushaimenkain? Unantan nuku yuiwe— akubainkin
63 Entretanto, os homens que guardavam Jesus escarneciam dele e davam-lhe bofetadas.
64 — ausente —
64 Cobriam-lhe o rosto e diziam: Adivinha quem te bateu!
65 betsa betsapa yuikin ichakawashinkin
65 E injuriavam-no ainda de outros modos.
66 janua badi chi pexeaya mae yununika xanen ibubu inun Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibubu inun, Diosun jancha kenenibu yusinananmisbu na Junta Suprema ichabu anu Jesús jatu iyuxunabu
66 Ao amanhecer, reuniram-se os anciãos do povo, os príncipes dos sacerdotes e os escribas, e mandaram trazer Jesus ao seu conselho.
67 jabun yukakin: —¿Jabia min miamenkain, nukun Mesías Cristodan? Menan nuku yuidiwe— akabu Jesúsun jatu yuikin: —“Chanima en jaki”, iwanan, en matu yuibia man ea ikunwantidumaki.
67 Perguntaram-lhe: Dize-nos se és o Cristo! Respondeu-lhes ele: Se eu vo-lo disser, não me acreditareis;
68 Ja inun, jawada eandi en matu yukabia man ea yuitidubumaki.
68 e se vos fizer qualquer pergunta, não me respondereis.
69 Jabiaskabiaken en matu yuiai ninkakanwen. Na jabiatian man ea tenanbia Dios kushipajaida dasibi binuatun yusiudi en tsaua en matun Juchi Kayabi Iyua en jabe xanen ibukunkainxanaii— jatu wai
69 Mas, doravante, o Filho do Homem estará sentado à direita do poder de Deus.
70 ninkatan dasibibun yukakin: —Jaskakenan, ¿jabia min Diosun bakedaka ikai?— akabu Jesúsun jatu yuikin: —Ibubis matumebi jabiadi man yuiaii— jatu wa
70 Então perguntaram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? Respondeu: Sim, eu sou.
71 janua jaki sinatai jabudi yuinamei: —Jawen kexawen Dios ichai jamebi chakabuikiki. Jaskai nun ninkaiwen taexun jau tenanunbunwen— itan yuinametan
71 Eles então exclamaram: Temos nós ainda necessidade de testemunho? Nós mesmos o ouvimos da sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.