Lucas 11

Kashinawa NT (CBS_WBT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ana betsatian Jesús ka Diosbe janchai meneaya jawen tsuma betsan ea akin yukakin: —Xanen Ibuun, jaska Juanen jaki chiti ikabu yusinma keska wakin Diosbe janchai jadakidi itimenkain nuku yusinwen— aka
1 Um dia, num certo lugar, estava Jesus a rezar. Terminando a oração, disse-lhe um de seus discípulos: Senhor, ensina-nos a rezar, como também João ensinou a seus discípulos.
2 Jesúsun jatu yuikin: —Diosbe janchakin yuikinan eska watiki:
2 Disse-lhes ele, então: Quando orardes, dizei: Pai, santificado seja o vosso nome; venha o vosso Reino;
3 — ausente —
3 dai-nos hoje o pão necessário ao nosso sustento;
4 atiki— iwanan,
4 perdoai-nos os nossos pecados, pois também nós perdoamos àqueles que nos ofenderam; e não nos deixeis cair em tentação.
5 miyuiwen ana jatu xabakabi yusinkin: —Matubudan, man jaibu tibiyaki. Yamenapun min jaibun jiwe anu kaxun kenakin: “Xexei, xexei, ¿min uxamen?” min wa “¿Jawamen?” ikaya “Nukun jaibu eki bai juxu en jawa pimatimaki. Misi dabe inun besti ea inanyuwe”, min wa
5 Em seguida, ele continuou: Se alguém de vós tiver um amigo e for procurá-lo à meia-noite, e lhe disser: Amigo, empresta-me três pães,
6 — ausente —
6 pois um amigo meu acaba de chegar à minha casa, de uma viagem, e não tenho nada para lhe oferecer;
7 jawen jiwe medanxun mia nemakin yuikin: “Ma en bakebube inakin beputi en bexeaki. Jaska butukain en mia inantimaki. Ea chikish wama kadiwe”, mia wabia
7 e se ele responder lá de dentro: Não me incomodes; a porta já está fechada, meus filhos e eu estamos deitados; não posso levantar-me para te dar os pães;
8 min jawen jaibuwen taea chikishkin mia inankatsi ikama ibiaya ninkamas daketapa wakin min yuka jeneamawen taexun butuxun jawada min bikatsis ikai mia inantiduki.
8 eu vos digo: no caso de não se levantar para lhe dar os pães por ser seu amigo, certamente por causa da sua importunação se levantará e lhe dará quantos pães necessitar.
9 Jaska wakin tsuanda Dios yukakin ea akadan, jawen jawada inanmiski. Tsuanda jawada benakin Dios yukadan, jaki nukumamiski. Tsuanda jawada bi jikinun ixun Dios kenadan, bepenxunmiski. Jawada min yuka mia axuntiduki. Benakin jawada min yuka mia bechimaxanikiki.
9 E eu vos digo: pedi, e dar-se-vos-á; buscai, e achareis; batei, e abrir-se-vos-á.
10 — ausente —
10 Pois todo aquele que pede, recebe; aquele que procura, acha; e ao que bater, se lhe abrirá.
11 Ja inun, betsadan, min baken baka mia ea aka jaki dakekin dunu man inainsmaki.
11 Se um filho pedir um pão, qual o pai entre vós que lhe dará uma pedra? Se ele pedir um peixe, acaso lhe dará uma serpente?
12 Ja inun, takada bachi mia ea aka jaki dakekin nibu man inainsmadiki.
12 Ou se lhe pedir um ovo, dar-lhe-á porventura um escorpião?
13 Jaskaken man pepamabia matun bakebu man duawamis man unaiin. Jamen jaska binumakin Epa Dios nai anuatun man tsuabunda yukai ninkatan jawen Yushin Pepa matu inanmiski— jatu wanikiaki.
13 Se vós, pois, sendo maus, sabeis dar boas coisas a vossos filhos, quanto mais vosso Pai celestial dará o Espírito Santo aos que lho pedirem.
14 Ana betsatian yushin chakabun juni betsa juyu wayama Jesúsun nichian kainkainaya juni ana janchai taeaya yudan kaianen uin yuinamei: “Jabaa! Nadan, juni kushipa pejaidaki”, ikaibun
14 Jesus expelia um demônio que era mudo. Tendo o demônio saído, o mudo pôs-se a falar e a multidão ficou admirada.
15 jakia jatiditun yuikin: —Na junidan, yushin chakabu xanen ibu Beelzebún kushipa jayaki. Jaska bestiwen taexun yushin chakabu jatu kainmaikiki— ikaibun
15 Mas alguns deles disseram: Ele expele os demônios por Beelzebul, príncipe dos demônios.
16 betsabun Jesús unanti wanun, ixun Jesús yuikin: —Dios anua jawen unanti dami nuku axunwen, min jawen kushipa jaya nun uinunan— akabu
16 E para pô-lo à prova, outros lhe pediam um sinal do céu.
17 jatun shinanen kaneaibu unankin Jesúsun jatu yuikin: —Mae betsa anu jatunmebi paxkatan detenamei jatunmebi debui keyumisbuki. Ja inun, jabias yudabu paxkai jatunmebi jenenamei yamai keyudiatidubuki.
17 Penetrando nos seus pensamentos, disse-lhes Jesus: Todo o reino dividido contra si mesmo será destruído e seus edifícios cairão uns sobre os outros.
18 Jabiaskadi wakin Satanásan jawenabu yudabu anua kainma jawen yuda punu nukai babui keyukeanaii. Ja inun, Beelzebún kushipa en jaya jawenabu en kainmama ikeanaii.
18 Se, pois, Satanás está dividido contra si mesmo, como subsistirá o seu reino? Pois dizeis que expulso os demônios por Beelzebul.
19 Jamen eanan, Beelzebún kushipawen en yushin chakabu kainmaya matun tsumabunan, ¿tsuan kushipawen yushin chakabu kainmakanimenkain? Jaskaken man kanejaidai jabun matu chitekin ja axanikiki.
19 Ora, se é por Beelzebul que expulso os demônios, por quem o expulsam vossos filhos? Por isso, eles mesmos serão os vossos juízes!
20 Jamen chanima Diosun kushipawen ean en yushin chakabu kainmamiswen taea Dios matuki bai ma juaki.
20 Mas se expulso os demônios pelo dedo de Deus, certamente é chegado a vós o Reino de Deus.
21 Jaskakin man kanejaidai matu yuinun ninkakanwen. Juni kushipa jawen pia inun jawen kushatiyatun jawen mae pe mekeaya tsua jikikain yumetsutidumaki.
21 Quando um homem forte guarda armado a sua casa, estão em segurança os bens que possui.
22 Jakia juni betsa ja binuan juxun maemakin jawen yuda junekin mekemis inun jawen pia inun jawen kushati mebinxun jawen jamapai ibu watan jawen jaibuaibu inanbaunmiski. Eanan, Beelzebú binukin jawen kushipa jatuwen dayai mebintan ena en watiduki.
22 Mas se sobrevier outro mais forte do que ele e o vencer, este lhe tirará todas as armas em que confiava, e repartirá os seus despojos.
23 En jaskaken tsuanda ea jaibuwama ea nemaikiki. Ja inun, tsuanda juni betsabu ea chibanmama jatu eki dakemamisbuki— iwanan,
23 Quem não está comigo, está contra mim; quem não recolhe comigo, espalha.
24 miyui betsawen jatu yuikin: —Juni betsa anua yushin chakabu kainma kai juindukunkatsi iki janu unpax jayama anu kakunkaunkin janu juindukunti pepa bechiama shinankin:
24 Quando um espírito imundo sai do homem, anda por lugares áridos, buscando repouso; não o achando, diz: Voltarei à minha casa, donde saí.
25 “En janu jiwea en kainkidanshina anu en ana chintunkainaii”, ikaini kaxun ja yuda medan jiwe xaka matsua keska jawa jayama bechitan
25 Chegando, acha-a varrida e adornada.
26 kaxun ana 7 yushin betsa chakabujaida jatube dasikidan, ja dukuntun ja yuda ichakawakin midinwaima ana binumakin pikujaidamisbuki— ikin
26 Vai então e toma consigo outros sete espíritos piores do que ele e entram e estabelecem-se ali. E a última condição desse homem vem a ser pior do que a primeira.
27 Jesúsun jatu yuikin menediama yudan kaian nashui ixun jancha kushipawen ainbun yuikin: —Min ewa mia kainxun mia chuchu amaniwen taea benimajaidaikiki— aka
27 Enquanto ele assim falava, uma mulher levantou a voz do meio do povo e lhe disse: Bem-aventurado o ventre que te trouxe, e os peitos que te amamentaram!
28 Jesúsun ainbu yuikin: —Chanima jabiaskaki. Jakia tsuabunda Diosun jancha ninkakin chibanmisbun en ewa binui ana benimajaidakanikiki— jatu waya
28 Mas Jesus replicou: Antes bem-aventurados aqueles que ouvem a palavra de Deus e a observam!
29 janua ana jaki yudan kaian ichabidanbidani mapubaunaibun Jesúsun jatu yuikin: —Nukunabu na jabiatian man jiweabudan, man chakabuki. Jamapai Dios anua unanti tsuan atiduma uinkatsi man ea yukabiamisdan, Diosun Jonás bakawan xeamashina ana kainma jiwenidan, jaska keska besti Diosun matu uinmakin matu axundiaxanikiki. Shinankanwen.
29 Afluía o povo e ele continuou: Esta geração é uma geração perversa; pede um sinal, mas não se lhe dará outro sinal senão o sinal do profeta Jonas.
30 Nínive maewan anu kaxun jau jatu yusintanun Diosun Jonás yunua ninkama mae betsa anu paxai xaxuwen kai ianenwan medan jasa bakawan ewapatun xea xaba dabe inun besti ka janan Jonás ana besteanwen taexun Nínive anuabun unankin jatun shinan betsa watan Dios kenwanibukiaki. Jamen eadan, matun Juchi Kayabi Iyua mawa en jabiaskadiaya bestibu man ea ikunwanxanaii.
30 Pois, como Jonas foi um sinal para os ninivitas, assim o Filho do Homem o será para esta geração.
31 Jaska inun, betsadan, nawa ainbu xanen ibu surkidi chaijaida Sabá maiwan anu jiwea nukun xenipabu Salomónen jancha unanepa ninkatanun ika juniki. Salomón en binujaidabiaken man ea ninkakatsi ikabumawen taexun janu matu kupiaitian ja nawa ainbu xanen ibun matu ja achakayamaxanikiki.
31 A rainha do meio-dia levantar-se-á no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque ela veio dos confins da terra ouvir a sabedoria de Salomão! Ora, aqui está quem é mais que Salomão.
32 Ja inun, Nínive anuabu Jonásin Dioskidi jatu yusian ninkakin jatun shinan betsa watan Dios ikunwanibuki. Jamen eanan, en Jonás binujaidabiaken tsuan man ea ninkakin matun shinan man betsa wakatsi ikamawen taexun janu kupiaitian Nínive anu jiwenibundi matu ja adiaxankanikiki— iwanan,
32 Os ninivitas levantar-se-ão no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque fizeram penitência com a pregação de Jonas. Ora, aqui está quem é mais do que Jonas.
33 ana jatu yusinkin: —Bin dekuxun june anu tsauinsbuma inun ji bauwen achimaisbumaki. Jakia jikikin jau uinunbun dekuxun manaundi tsaunmisbuki.
33 Ninguém acende uma lâmpada e a põe em lugar oculto ou debaixo da amassadeira, mas sobre um candeeiro, para alumiar os que entram.
34 Jaska keskadi matun yuda anudan, matun bedudan, bin chaxa keskaki. Jaskakidi matu yusinun ninkakanwen. Matun beduwen man uinmiski. Matun shinanwen matun yuda pepa jaya kemuama man xabakabi meke pewaki.
34 O olho é a lâmpada do corpo. Se teu olho é são, todo o corpo será bem iluminado; se, porém, estiver em mau estado, o teu corpo estará em trevas.
35 Jakia man bin jayadan, man meshu medan jiwea keskatidubumaki. Uindakubainkanwen.
35 Vê, pois, que a luz que está em ti não sejam trevas.
36 Jamen tsuabuda Diosun mekea bin chaxa keskawen chakabuuma man pe besti shinanxanaii, kaneamadan— jatu watan
36 Se, pois, todo o teu corpo estiver na luz, sem mistura de trevas, ele será inteiramente iluminado, como sob a brilhante luz de uma lâmpada.
37 janua Jesús janchai meneaya fariseo betsan pimakatsi jawen jiwe anu iyua Jesús jikikain tapu dapi tsauxun piaya
37 Enquanto Jesus falava, pediu-lhe um fariseu que fosse jantar em sua companhia. Ele entrou e pôs-se à mesa.
38 fariseon uin metsayamas katan yuikin: —Nukun xenipabun beya chibankin ¿pidiama min mepanuamamen?— aka
38 Admirou-se o fariseu de que ele não se tivesse lavado antes de comer.
39 Jesúsun yuikin: —Fariseobun man shinanmiskidi mia yuinun ninkawe. Matun beya chibankin matun kencha tibi bemakis besti dachukin man napan pewamisbuki. Jakia yumetsukin jamapai chakabuwatan uke medanua matun shinan man pewaisbumaki.
39 Disse-lhe o Senhor: Vós, fariseus, limpais o que está por fora do vaso e do prato, mas o vosso interior está cheio de roubo e maldade!
40 Man unainsmapabuki. Bemakia jawada man uintidu chukakin man pewabiamis matun juinti uke medan chakabubiaken man unainsmaki. Matun meken man uintidu inun jawada uke medan man jaya jabias Diosun damiwaniki. Shinaindakanwen.
40 Insensatos! Quem fez o exterior não fez também o conteúdo?
41 Ja inun, ja dukun matun shinan pewatan Dios duawakatsi ikin yaushiama nuitapaibu inankuin man pepakunkainxanaii.
41 Dai antes em esmola o que possuís, e todas as coisas vos serão limpas.
42 Fariseobuun, man peidawa! Matunan, man kanekubainmisbuki. Matun piti nis wati ichawaxun maspu meken dabeti waxun bestichai Dios kenwanti jiwe anu dayanikabu medabewakin man jatu inankuinmiski. Jaska pewabiai jaska Diosun jancha Moisin yusini man shinanma jawada jawen pepawati inun jawen nuiti inun jawen jancha betsa watima yunubianiken matubu jawen jiwekin man jatu uinmaismaki, kanekinan.
42 Ai de vós, fariseus, que pagais o dízimo da hortelã, da arruda e de diversas ervas e desprezais a justiça e o amor de Deus. No entanto, era necessário praticar estas coisas, sem contudo deixar de fazer aquelas outras coisas.
43 Fariseobuun, matudan, matun ichati jiwe anu jikikain jaki tsauti pepa janu dasibibun matu uintidubu anu man tsaukatsis imisbuki. Ja inun, bai tanai nia jau ea duawanunbun, ika kemutapa man nimiski. Man jaskaya Dios matuki sinatamis man nuitapaii.
43 Ai de vós, fariseus, que gostais das primeiras cadeiras nas sinagogas e das saudações nas praças públicas!
44 Matudan, man bepadamemisbuki. Matunabu yusin chakakin jatu padankin man jatu kanemakubainmisbuki, tsuada mawa nitimabiaken maiwanibu unanma jamamaki jaki paia keskakinan— akaya
44 Ai de vós, que sois como os sepulcros que não aparecem, e sobre os quais os homens caminham sem o saber.
45 jawen janchaki sinatakin Moisin keneni yusinananmis betsan Jesús yuikin: —Jabaa! Yusinaan, jaska yuikin nukudi min nuku chiteaii— aka
45 Um dos doutores da lei lhe disse: Mestre, falando assim também a nós outros nos afrontas.
46 Jesúsun yuikin: —Moisin jancha yusinananmisbuun, matudan, fariseobu keskai matudi man peidawa! Xankamajaida matunabu iama keska wakin yusian tsuan chibantidubuma man jatu yusinbiakin jaska man jatu yusinmis ibubis chibanma janua man jatu medabewaismadiki.
46 Ele respondeu: Ai também de vós, doutores da lei, que carregais os homens com pesos que não podem levar, mas vós mesmos nem sequer com um dedo vosso tocais os fardos.
47 Matudan, man dakeisbumaki. Matun xenipabun Diosun jancha yuixunikabun yusiainbu danankin jatu tenanxun maiwanibu jaska besti shinankin matun xenipabun ani medabewakin matundi jabias jawen shinanti jiwe jawendua besti man wamisbuki.
47 Ai de vós, que edificais sepulcros para os profetas que vossos pais mataram.
48 — ausente —
48 Vós servis assim de testemunhas das obras de vossos pais e as aprovais, porque em verdade eles os mataram, mas vós lhes edificais os sepulcros.
49 Jaskawen taexun Dios unanepatun yuikin: ‘Ea jatu yuixunikabu inun en tsuma kushipayabun jau jatu yusinunbun en jatu yunupakea jatu danankin betsabu tenankin betsabu ichakawakin jatu nichinxankanikiki’, iniki.
49 Por isso, também disse a sabedoria de Deus: Enviar-lhes-ei profetas e apóstolos, mas eles darão a morte a uns e perseguirão a outros.
50 Matun xenipabun jatu dananpauni keska shinankin Diosun jancha yuixunikabu man danandiamisbuki, na jabiatianan. Jabias shinanwen Diosun matu manakudiaxanikiki. Jaskawen taexun mai damiwakin taewani anua jatun Adánen bake Abel tenani inun Dios kenwanti chi tapu inun jawen kenwanti Templo namakisxun Diosun jancha yuixunika Zacarías detenibu inun dasibibun Diosun jancha yuixunika betsa tibi matun xenipabun tenanpaunibuwen taea ja shinanwen Dios jakimamawen taexun na jabiatian jiweabube man keainbu Diosun matu kupijaidaxanikiki.
50 E assim se pedirá conta a esta geração do sangue de todos os profetas derramado desde a criação do mundo,
51 — ausente —
51 desde o sangue de Abel até o sangue de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o templo. Sim, declaro-vos que se pedirá conta disso a esta geração!
52 —Diosun jancha kenenibu yusinananmisbuun, man peidawa! Diosun jancha jawen jiweti unanbiai ninka pewama tsuabuda Dios xanen ibuai anu jikikatsi ikaibu man jatu nemamiski. Matudi man jikitidumabia jabu betsabu jikipananbun man jatu nemakubainaii— jatu waya
52 Ai de vós, doutores da lei, que tomastes a chave da ciência, e vós mesmos não entrastes e impedistes aos que vinham para entrar.
53 yusinananmisbu inun fariseobun jawen jancha ninkai Jesúski sinatakin ibubis kanemanun iwanan, padanpaikin jawen yusiankidi jaikaimas jamapai yukanibukiaki.
53 Depois que Jesus saiu dali, os escribas e fariseus começaram a importuná-lo fortemente e a persegui-lo com muitas perguntas,
54 — ausente —
54 armando-lhe desta maneira ciladas, e procurando surpreendê-lo nalguma palavra de sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.