João 1

Kashinawa NT (CBS_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Bawakin taewadiama Diosun Shinain Janchati Epa Diosbe jiwea jabiaska dabes Dios ipaunibukiaki, niti ikamadan. Jakidi matu yuinun ninkakanwen.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Bai taei yuda jayadiama jabias jawen Shinain Janchati Diosbe yubakatan jabetan dasibi damiwakin keyunikiaki. Dasibi damiwakin jabe paxkama jiwea jauma Diosun jawa wadiama jakia jawen Shinain Janchatibetan dasibi betsa betsapa damiwanun ixun damiwakin keyunibukiaki.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 — ausente —
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Jaska inun, jawen Shinain Janchati xaba keskatun chanima jancha jiwekuiankidi jatu shinanmai
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 jubiaken chakabu shinankin yudabu meshu medan nia keskabun chanima jancha ninkakatsi ikama ja xaba jiwemanika bextekin nemanun ibiakin atidubuma inibukiaki.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Janua jawen Shinain Janchatin yusinkin taewadiama juni betsa jawen kena Juan Diosun yunua
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 jawen Shinain Janchatikidi jau dasibibun ninkakin ikunwanxanunbun bebunkidi jatu yui juniki, Juanan.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Jaskawen taea Juanan, Diosun Shinain Janchatimaki. Jakia ja chanima jancha jakidi jau jatu yusinyunun Diosun Juan yununiki.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Januxun xaba keskatun jiwekuiankidi yusin jatu unanmai
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 mai damiwani anu jua jatube jiwea jawen yusian jabun jawen jancha ninkama jatu jawenawakin damiwabiani Diosun Shinain Janchati midimabun unanma inibuki.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Jaska inun, Diosun Shinain Janchati jawenabu anu juken jabia jawenabundi jawen jancha ninkama jabun beya wama danainbun
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 jakia jatiditun jawen jancha ninkatan ikunwankin beya waibun Diosun Shinain Janchatin jau Diosun bakebu ixanunbun jawen kushipa jatu inankin jatu duawakin taewaniki.
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Jaska inun, Diosun jawen bakebu jatu pepa wakinan, chutakin akama inun yudabun shinanwen akama jakia Diosun jawen kushipawen besti jawen bakebu wakin jatu jiwekuinmakin taewaniki.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Janua jawen Shinain Janchati yuda kayabi jayanun ika ainbu medanu naneima kaian Diosun bake bestichai ewatan nuku anua yumetan ewani jiwea jawen Epa Dios itsa kushipa duapajaida nun uinpauniki, nuikipa jaya inun chani chakatima jancha jayadan.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Jaska inun, jawen Shinain Janchati Juanen Jesús unantan Juan ninkai beabu jancha kushipawen jatu yuikin: —“Ja dukun jiweniwen taea ea kachu kainbiaimaxun ea binuyuxanikiki, xanen ibujaidakinan”, akin jaskakidi en matu yuikubainaii— akin Jesúskidi Juan janchaxunkunkainiki.
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Diosun dasibi pepa nuku inantiduwen taea nukuwen nuikin nuku tibi jawen aka kushipa tibi betsa betsapa nuku inan akeakemiski, chakabu katumamadan.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Jaskawen taexun bebunkidi Diosun Moiséswen jawen jancha nun ja chibanun nuku yununiki. Jakia chanima jancha jaya inun jawen nui bechipainameti kayabi juidan, janua nun binun Jesucristowen taea besti juaki.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Ja inun, natian tsuabunda Dios uinakamabiaken jawen bake bestichai Diosbe janchanameai Dios ja keskajaidadi jawen Epabe ketaxamexun xabakabi jatun besti Dioskidi nuku unanmakubainiki.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Jaska Nashimanika Juanen Jesúskidi jatu unanmani en matu yuiai ninkakanwen. Jerusalén anuabun Juan kakaya judio mae xanen ibubun jau Juan yuka tapintanunbun Diosbe nukunabu janchaxunikabu inun Jacobun bake Levín baba betsabu jabu yunuabu Nashimanika Juan anu bexun jatun xanen ibubu yukaxunkin: —¿Miadan, min tsuamen? ¿Min Mesías Cristomen?— akabu
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 jatu padanma yuikin: —En ea Mesías Cristomaki— jatu wa
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 —Min tsuadaka, Dios janchaxunika Elías kanidan, ¿min jamen?— akabu —En jamadiki— jatu wa —“Diosun jancha yuixunika kushipa ea keska juxanikiki”, akin Moisin yuinidan, ¿min jamenkain?— akabu —En jamadiki— jatu wa
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 —Jabun nuku yunushinabu jadi nun jatu yuitanun, miadan, min tsuamenkain nuku yuiwe, mikidi nuku yunushinabu nun jatu yuitanunan— akabu
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 januxun Nashimanika Juanen jatu yuikin: —Jaskakidi Dios janchaxunika Isaíasin keneni keskadan: “Janu tsua jiweabumanuxun jancha kushipawen jatu yuikin: ‘Nukun Xanen Ibu nai anua matuki bayui ma kemaikiki. Matun juintinin shinan pewadikanwen, bai kayatapia keska wakinan’ ”, akin kenenidan, en jaki— jatu wa
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 janu jau Juanbe janchatanunbun fariseobun jatu yunushinabun ana yuikin: —Min Mesías Cristomadaka. Min Elíasmadaka. Min Diosun jancha yuixunika betsamadaka. ¿Jaskakenan, jawawen taexun daka min jatu nashimakubaini ikai, miki chiti ikabu jatu wakinan?— akabu
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 — ausente —
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 januxun Jesúskidi Juanen jatu yuikin: —Chanima jenewen besti en jatu nashimakubainaii. Jamen ea dukun en kainbianiken ja juni betsa matube jiwebia man unandiamadan, jawen kushipawen ea binujaidaki. Jaskawen taea eadan, jawen tsumapan jawen daya axunmis keska wakin en jawen jawaumajaidatun ean medabewakin jawen bichi tae mexpun tsitsauxun en pekaxuntidumaki— ikin
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 — ausente —
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Jordán jene kexa betsaudi Betania anuxun Juanen jatu nashimakubaini jadia jaska janchakin yuikubainiki.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Janua uxashini bestentan maniabun Jesús juai chaima bechitan metukin Juanen jatu yuikin: —Uinkanwen. Dios daewakin jatun chaxuwan bake menumisbu keska wai yudabu dasibibun chakabu jatun jatu buaxunkin Dios nuku daewaxunti ma juikiki.
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Jakidi jabias matu yuinun, ninkakanwen: “Ja dukun jiweni ea kachu kainbianixun ea binuxanikiki, xanen ibujaidakinan”, iwanan, en matu yuishinaki.
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Ja inun, man Israelbun ja juni unankin man shinan betsa waxanunbun matu unanmakin jenewen nashimakin en matu taewaimaki, ja juni eandi en unandiamabiadan. Jakia ea yununitun ea xabakabi yuikin: “Ja juniki Yushin Pepa jaki butua jaki matsaume min uinxanaidan, jabiatundi Yushin Pepawen jatu nashimaxanikiki”, ea washinken chanima ja juniki nai anua deiwan keska Diosun Yushin butua ja juni mamaki bashikuai en uinmaki. Jaskawen taexun: “Ja juni Diosun Bakeki”, akin en matu yuiaii— akin Nashimanika Juanen jatu yuitan
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 — ausente —
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 — ausente —
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 — ausente —
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 janua ana uxashini Nashimanika Juan jawen tsumabu betsa dabebe nixun
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 Jesús kauanai uinkin nuku yuikin: —Uinkanwen. Jatun Dios sinatai daewanikaki, chaxuwan bake menumisbu keskadan— nuku wa
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 ninkatan ja dabe nun Juanen tsumabia Jesús chibanbaintanun ika shinain nun kaya
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 niti itan dabekekaun nuku uinkin yukakin: —¿Man jawa benayuai?— nuku wa —Yusinaan, ¿min jani jiwea ikai?— nun wa
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 —Ebe kaxun uin bukanwen!— nuku wa jabe kai janu jiwea anu nun jabe jikia ma 4:00 badi jikitushitan nun jabe janchaya
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Nashimanika Juanen jancha ninkatan Andrésin Jesús chibanbaina jabe janchatan jawaida jawen betsa Simón Pedro yuinun ika benabaunkin bechitan yuikin: —Mesías Cristoki nun nukuxuki. Min tsidi uin kawe— itan
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 — ausente —
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 januxun Jesús anu Andrésin Simón iyua januxun Jesúsun uinkin dais butan butankin yuikin: —Miadan, min Juanen bakeki. Min Simónbiaken en mia kena dabeya waii. Cefas wakin mia kenaxankanikiki— aniki. Cefasdan, nawan janchawenan, Pedroki. Pedrodan juni kuin janchawenan, Mishki Ewapaki.
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Ana uxashini Galilea mae pakea anu Jesús kanun ika yubakashina kai Felipeki nukutan Jesúsun yuikin: —Tapin ebe kakunkainwen— aka —Peki— ikaini
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 ja Felipen maedan, Betsaidadan, jabianudi Pedro inun Andrés jiwediaken Galilea anu nun Jesúsbe kai nun jikiken
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Felipen jawen jaibu Natanael benakin jawen jiwe anu kaxun yuikin: —Baa, mia yuinun, ea ninkawe. Jakidi Moisin inun Diosun jancha yuixunikabun kenenibudan, nun ma jaki nukushinaki, Josén bake Jesúsdan. Jawen mae Nazaretki— aka
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 Natanaelin yuikin: —Ja mae Nazaret anua tsua duapa taxnitidumaki— aka —Ebe kaxun ibubis uinkin unanyuwe— atan iwea
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Natanael Felipebe juai uinkin Jesúsun nuku yuikin: —Uinkanwen, ja Israelin baba kayabitun tsua jatu padainsmadan— nuku wai
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 jawen jancha ninkabidan Natanaelin Jesús yukakin: —¿Jaskakin janixun ea uinmisxun min ea unain?— aka Jesúsun Nataniel yuikin: —Felipen mia kenadiama miban higuera ji naman tsauxun min shinain en mia unanxuki— aka
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 ikunwankin yuikin: —Yusinaan, chanima min Diosun bake kayabiki, Israelbun xanen ibu dasibi binuadan— aka
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Jesúsun ana yuikin: —“Miban higuera naman tsauxun min shinain en mia unanxuki”, akin en mia yuiaiwen taexun min ea ikunwaiin. Ana pepa betsa shadabu en binumai min ea uinxanaii— iwanan, ana yuikin: —Chanima en matu yuiaii. Nai bepemanai anua en matun Juchi Kayabi Iyua ea anu Diosun nai tsumabu inabainbaini butubidanbidanaibu uinkin Diosun kushipa man uinxanaii— akin nuku yuiniki, Jesúsunan.
50 Jesus respondeu:
51 — ausente —
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.