Marcos 15

Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Umaa dedanguiñu chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' balela bain, bale rukula bain, leichi mashturula bain, matyu kavitu kenchi kayu aa bale rukulaba dewa'di' tsai shuwatu, Jesúsnu telaa romano uñi Pilato' junga tajila.
1 De manhã bem cedo, os principais sacerdotes, os líderes do povo e os mestres da lei — todo o alto conselho — se reuniram para discutir o que fariam em seguida. Então amarraram Jesus, o levaram e o entregaram a Pilatos.
2 Tsenñu Pilato Jesúsnu pake'meetu: ¿Ñaa judíola' reiyu? timi.
2 Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
3 Tsaaren chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale chachillaya Jesúsnu ti' mityaba kuipa pukendetsuñu' mitya,
3 Os principais sacerdotes o acusaram de vários crimes,
4 Pilato manbake'meetu tsandimi: ¿Tiba pakakenuu jutyuu, ñunu ti' mityaba kuipa pu' tsandindetsuba? timi.
4 e Pilatos perguntou: “Você não vai responder? O que diz de todas essas acusações?”.
5 Tsandiñun Jesús tiba pakai'ñu, Pilato mika keenbashi' dyami.
5 Mas, para surpresa de Pilatos, Jesus não disse coisa alguma.
6 Dapulla' livee kiñu fandangu kenu malutala uñi Pilato, chachilla naaju peesu pumunaa me-e'laade ti' depa'ñuba me-e'laalaakemu juwaami.
6 A cada ano, durante a festa da Páscoa, era costume libertar um prisioneiro, qualquer um que a multidão escolhesse.
7 Tsenñu main Barrabás mumu ruku, vejan chachillaba bulu peesu pumi, matyu ma bijee chachilla uñilanu de-ajaavi' firu' dekenu uwatala chachi main detute' peesu dekaya' vitu.
7 Um dos prisioneiros era Barrabás, um revolucionário que havia cometido assassinato durante uma revolta.
8 Tsenñu Pilato tsanguemuwaañu' mitya, chachilla ya' junga dejitu, peesu pumunu livee kide, tita jila.
8 A multidão foi a Pilatos e pediu que ele libertasse um prisioneiro, como de costume.
9 Tsenñu Pilato tsandimi: Tsaaya, ¿naa detiyu, judíola' reinaa mandyaike' me-eenu juwa? timi.
9 Pilatos perguntou: “Querem que eu solte o ‘rei dos judeus’?”.
10 Tsaaren chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale rukula Jesúsnu tsangue' ya' junga deta'tu, kishtyanchin ne tsa dekiñuba mija' mityaa tsandimi.
10 (Pois havia percebido que os principais sacerdotes tinham prendido Jesus por inveja.)
11 Tsenñuren chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale rukulaya chachillanu depavitu, Barrabásnaa mandyaikikaanu pa'kaala.
11 Nesse momento, os principais sacerdotes instigaram a multidão a pedir a libertação de Barrabás em vez de Jesus.
12 Tsenñu Pilato manbake'meetu tsandimi: ¿Tsaashu juntsaa, ñulla judíola' reive tiidetishu juntsa rukunuya, tyeenguisa tenguen? timi.
12 Pilatos lhes perguntou: “Então o que farei com este homem que vocês chamam de ‘rei dos judeus’?”.
13 Tsenñu uti' pakatu: ¡Kuusanu tu'vi' tutasa! tiitila.
13 “Crucifique-o!”, gritou a multidão.
14 Tsenñu Pilato tsandimi: ¿Tyee urajtu ken? timi. Tsandiñun chachilla manen uti' manbatu: ¡Kuusanu tu'vi' tutasa! tiitila.
14 “Por quê?”, quis saber Pilatos. “Que crime ele cometeu?” Mas a multidão gritou ainda mais alto: “Crucifique-o!”.
15 Tsenñu Pilato chachillachi ura' katawanu tya' mitya, Barrabásnuya livee ketu, Jesúsnuya aste kenu uudengue', suutadula' tyaapanu kuwami, tsenmala kuusanu tu'punudetsu.
15 Para acalmar a multidão, Pilatos lhes soltou Barrabás. Então, depois de mandar açoitar Jesus, entregou-o aos soldados romanos para que fosse crucificado.
16 Tsenñu suutadula, Jesúsnu romano uñi' ya juusha, avindaa tenasha detaji' kayu vejan suutadulanu bain demikakila.
16 Os soldados levaram Jesus para o palácio do governador (lugar conhecido como Pretório) e chamaram todo o regimento.
17 Tsai' dewa'ditu Jesúsnu reila' pannu jali keraa yamuraraaya depande', mishpukashaya puchuwa tuti juuya ke' pu'kaala.
17 Vestiram Jesus com um manto vermelho, teceram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça.
18 Tsejtu daran palaachi entsa entsandila: ¡Ura' chude, judíola' rei! tiitila.
18 Então o saudavam, zombando: “Salve, rei dos judeus!”.
19 Tsejtu cha'lichi mishpukatala devili'kera, inbi dekitsure'kerake', deteedi' waike' balengure' keewaakiñuu kiikila.
19 Batiam em sua cabeça com uma vara, cuspiam nele e ajoelhavam-se, fingindo adorá-lo.
20 Tsangue' de-uukapu' dyatu, reila' pannu jali keraa yamuraraa jumu manbe'tu ura ya' jallee manbande', junu demangalaatu kuusanu tu'punu tajila.
20 Quando se cansaram de zombar dele, tiraram o manto vermelho e o vestiram com suas roupas. Então o levaram para ser crucificado.
21 Tsai' Jesúsnu kuusanu tu'punu jindu, Cirene pebulusha chumu ruku Simónnu, jeenbaasha pu' miintsu katala, entsa rukuya Alejandrochi bain, Rufochi bain ya' apa jumi. Juntsanu uudengue' Jesús' kuusa nande' eekila.
21 Um homem chamado Simão, de Cirene, passava ali naquele momento, vindo do campo. Os soldados o obrigaram a carregar a cruz. (Simão era pai de Alexandre e Rufo.)
22 Tsejtu Jesúsnu ma tena Gólgota mumubi tajila, (tsandishu juntsaa ujkun mishu tsuinsha, titu).
22 Levaram Jesus a um lugar chamado Gólgota (que quer dizer “Lugar da Caveira”).
23 Junbi kityawaatyu mira pi binuba yandaa kushkaanu dekiñun, Jesús kushtyumi.
23 Ofereceram-lhe vinho misturado com mirra, mas ele recusou.
24 Tsejtu kuusanu detu'putu, Jesús' jalinuya suutadula yaitala munaa tyulla lunuuñuba tsangue devele' ne kakila.
24 Então os soldados o pregaram na cruz. Depois, dividiram as roupas dele e tiraram sortes para decidir quem ficava com cada peça.
25 Tsejtu kepenene, mandishtaapai ura juunutala, Jesúsnu kuusanu tu'pula.
25 Eram nove horas da manhã quando o crucificaram.
26 Tsenmin ti' mityaa tsai' tutañuba mijakaanu, ta'panu entsangue piikila: Judíola' Rei.
26 Uma tabuleta anunciava a acusação feita contra ele: “O Rei dos Judeus”.
27 Tsejtu Jesúsnu kuusanu detu'putu, naa taamulanu bain pallu tu'pu' uikaala, mainnuya Jesús' urandya keesha uikare', kamainnuya ya' jalandya keesha tu'pu' uikaakila.
27 Dois criminosos foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
28 — ausente —
28 Assim, cumpriram-se as Escrituras que diziam: “Ele foi contado entre os rebeldes”.
29 Tsangue' detu'pu' uikaañu, jundala pulla' jijiimula, Jesúsnu kentsure' depa' balejtu kure', yala' mishpuka lu'tesai jijiitu entsa entsandila: Diosa' pupunanu yanu desene' pen malunuren jeke vera mannuuyu timu rukuya,
29 O povo que passava por ali gritava insultos e sacudia a cabeça em zombaria. “Olhe só!”, gritavam. “Você disse que destruiria o templo e o reconstruiria em três dias.
30 challa maaliren livee i' aantsa kuusanu manbaijde, tiitila.
30 Pois bem, salve a si mesmo e desça da cruz!”
31 Tsenmala naa chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale rukula bain, naa leichi mashturula bain tsarendi', uukapu' entsa entsandila: Veelanuya livee keturen, maaliya livee inu jutyuve.
31 Os principais sacerdotes e os mestres da lei também zombavam de Jesus. “Salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo!”, diziam.
32 Matyu Dioschi Mi'ke' Kayamu, Israel chachilla' rei jumuya juntsa kuusanu manbaijsa, tsenmalaa lala kata' uwain tsaive ti' keenguenu detsuyu, tiitila.
32 “Que esse Cristo, o rei de Israel, desça da cruz agora mesmo para que vejamos e creiamos nele!” Até os homens crucificados com Jesus o insultavam.
33 Pajta katyu uratala tu kuraa dishpajtya' tsaa tsanatu, kepenusha pen ura inshaa madanguemi.
33 Ao meio-dia, desceu sobre toda a terra uma escuridão que durou três horas.
34 Juntsainu uwatala, Jesús daran uti' entsandimi: Eloí, Eloí, ¿lemá sabactani? timi; tsandishu juntsaa: Dios, in Dios, ¿nenñunguiyu inu maali tirekemi? titu.
34 Por volta das três da tarde, Jesus clamou em alta voz: “ Eloí, Eloí, lamá sabactâni? ”, que quer dizer: “Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?”.
35 Tsenñu junu wa'namula mantsa meetu tsandila: Meedidei, Diosa' mitya pamu ruku Elíasnu mikantsuve, tila.
35 Alguns dos que estavam ali, ouvindo isso, disseram: “Ele está chamando Elias”.
36 Tsenñu main yangachi ji' shivi binunu kuwa keraachi tsu'pu' kushkakaaketu ñañi cha'li kapanu teepuke' Jesús' junga kalen us-eemi kujchisa tyatu, entsandindu: Tsangaadei; asu Elías juntsa kuusanu manbajtejañuba meenu, tiitimi.
36 Um deles correu, ensopou uma esponja com vinagre e a ergueu num caniço para que ele bebesse. “Esperem!”, disse ele. “Vamos ver se Elias vem tirá-lo daí.”
37 Tsenñuren Jesús daran wati' peyami.
37 Então Jesus clamou em alta voz e deu o último suspiro.
38 Tsenmala juntsa uwanun aa elesha ura juusha, Dioschin juu jumu sukunu daayanamu aa jali kai'sha kiyuu tse'kemin, tusha pajanbera kiyuutse'ke' tsaa manba manba-iimi. |src="CN01843b.tif" size="Span" loc="Mark 15.38" copy="por cortesía de Cook Communications Ministries International © 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Marcos 15.38"
38 A cortina do santuário do templo se rasgou em duas partes, de cima até embaixo.
39 Tsenñu junu Jesús' ajuusha uina' washnamu suutadu ama, Jesús naa-i' peyañuba narana keena' mitya: Uwain entsa rukuya Diosa' Nañuve, timi.
39 Quando o oficial romano que estava diante dele viu como ele havia morrido, exclamou: “Este homem era verdadeiramente o Filho de Deus!”.
40 Naa mantsa shinbula bain junga deputu baatala ne ke-eenala, juntsala: María Magdalena bain; naa kayi na Santiagochi, tsenmin Joséchi bain yala' ama jumu María bain; tsenmin Salomé bain.
40 Algumas mulheres observavam de longe. Entre elas estavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago, o mais jovem, e de José, e Salomé.
41 Entsa shinbulaa, Jesús Galileasha neneinu tinbunu yaba bulu dene' tyeeba kivetes neneimu shinbuwaala. Tsenmin kayu vee shinbula, Jesúsba bulu Jerusalénsha ji' pumula bain junu pula.
41 Eram seguidoras de Jesus e o haviam servido na Galileia. Também estavam ali muitas mulheres que foram com ele a Jerusalém.
42 Biinesma malu jumi. Juntsa malunuya judíola yumaa tiba deke' tanamu jula saaduma lekanu malunchi taawasha ken jutyu. Tsejtu biinesma kayu kependyuren,
42 Tudo isso aconteceu na sexta-feira, o dia da preparação, antes do sábado. Ao entardecer,
43 José, Arimatea pebulusha chumu, kavitu kenchi bale ruku jumu, tsenmin ya bain Dios yaichi rei juu tiyanu juñu keenamu ruku, uwain tsandinu tsuyu titu, Pilato' junga ji' Jesús' ujkun bulu pa'mi.
43 José de Arimateia foi corajosamente a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. (José era um membro respeitado do conselho dos líderes do povo e esperava a chegada do reino de Deus.)
44 Tsenñu Pilatonu yumaa Jesús peyave detiñu meenbashtu, ya' suutadu amanu mikanu uudenguemi yumaa wabi peyañuba mijanu tyatu.
44 Surpreso com o fato de Jesus já estar morto, Pilatos chamou o oficial romano e perguntou se fazia muito tempo que ele havia morrido.
45 Tsenñu suutadu ama, uwain peyave ti' kuinda keñu, Pilato Josénu Jesús' ujkun bulu kuwami.
45 O oficial confirmou que Jesus estava morto, e Pilatos disse a José que podia levar o corpo.
46 Tsenñu José linu manbaali main ati'katu, Jesús' ujkun bulu, kuusasha tu'punamunu manbajtetu juntsachi ya' bulu depijtekemi. Tsanguitu ujkun mennu ke' lanbakinu vijchaa tujuusha, Jesús' ujkun bulu pu', junu vinu juukapanu aa shupukachi dikakaami.
46 José comprou um lençol de linho, desceu o corpo de Jesus da cruz, envolveu-o no lençol e colocou-o num túmulo escavado na rocha. Então rolou uma grande pedra na entrada do túmulo.
47 Tsanguendetsu María Magdalena bain, Joséchi ya' ama María bain Jesús' bulu nukaa pundetsuñuba keenala.
47 Maria Madalena e Maria, mãe de José, viram onde o corpo de Jesus tinha sido sepultado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.