João 1
Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NVT
1 Naa tiba jutyunu uwanun Palaa mumu puu jumuya juwa' mitya, tiba dekenu uwanu yaa yumaa juwaami. Tsenmin Palaa mumu puu jumuya Diosba bulu chumuwaami, yaa Diosren juwa' mitya.
1 No princípio, aquele que é a Palavra já existia. A Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Kayu tiba jutyunu uwanu, Palaaya yumaa Diosba bulu chumuwaami.
2 Ele existia no princípio com Deus.
3 Dios tsanguikaañu Palaa tene tiba dekemi. Tsa' mitya kumuinchi ti bain judeeshu juntsala yachi i'mujchiya dejutyuve.
3 Por meio dele Deus criou todas as coisas, e sem ele nada foi criado.
4 Ti bain imula ya' mityaa chumu detiyave, tsenmala juntsa chumu tiyamula chachillachee ñillu juuñuuve.
4 Aquele que é a Palavra possuía a vida, e sua vida trouxe luz a todos.
5 Entsa ñillu tsamantsa yapijuunainsharen danguemu ñillu, tsamantsa yapijuunamu bain ne danwaatyungue tirenu jutyu ñilluve.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão nunca conseguiu apagá-la.
6 Main Juan mumu rukunu Dios ya' mitya eeñu, jamuwaami,
6 Deus enviou um homem chamado João
7 chachillachi ñillu juuñuuve tinutala kuinda kes nenu, tsenmalaa yanu demeengue' ya' mityaren juntsa ñillu juuñuu jumunu kumuinchi dekeenguisa tyatu.
7 para falar a respeito da luz, a fim de que, por meio de seu testemunho, todos cressem.
8 Tsaaren Juanya juntsa ñillu juuñuu jutyumi, matyu juntsa ñillu juuñuu jumu' mityaa entsaave ti' kuinda kes nenu eramu chachi ne juuwaami Juanya.
8 Ele não era a luz, mas veio para falar da luz.
9 Ura ñillu juuñuu jumu, matyu chachillanu danwaakiñunguemu ñilluya, yumaa janundiyantsumi entsa tusha.
9 Aquele que é a verdadeira luz, que ilumina a todos, estava chegando ao mundo.
10 Yaa entsa tusharen ja' pumi; kumuinchi entsa tu yachee iñuren, ya tsai' engu jañu, chachilla jaiba keengai'la yanu.
10 Veio ao mundo que ele criou, mas o mundo não o reconheceu.
11 Ya' chachilla' jungaa jañuren, ya' chachilla yanu jaiba ura' mikai'la.
11 Veio a seu próprio povo, e eles o rejeitaram.
12 Tsenñuren, mun yanu meengue' dekeenguiñu bain, juntsalanuya Diosa' na junuu detireve.
12 Mas, a todos que creram nele e o aceitaram, ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Diosa' na tiyamu chachilla, tsanguendya' na dekita eeñu na i' nakayan tsaitaa Diosa' na tiyaindetyuve, tsenmin ne ma ruku uwain Diosa' na dejusa ti' pañaa, Diosa' na tiyaindetyuve, matyu Diosren tsaa mutya', ya' na detisa tyañaa, tsai' ya' na detiyave.
13 Estes não nasceram segundo a ordem natural, nem como resultado da paixão ou da vontade humana, mas nasceram de Deus.
14 Tsenmin juntsa Palaa mumu puu jumu, chachi ma tiyaitu laaba bulu chumuwaave. Tsai' laaba tsanañu, ya' tsamantsaa keewara jumunu entsai keemijamuwa deeyu, Dios ya' Na main juuve tya' yanu kuñu tsamantsaa keewara jumunu, matyu tsamantsa estyamu Na tiba anbuda keewaatyu Nave tya' kuwa' rei juuñungue tirekaamu tsamantsaa keewara jumu entsangue katamuwa deeyu.
14 Assim, a Palavra se tornou ser humano, carne e osso, e habitou entre nós. Ele era cheio de graça e verdade. E vimos sua glória, a glória do Filho único do Pai.
15 Entsa rukunu laapu' patu Juan entsandimuwaave: Entsa rukunu pataa tsandimuwaayu: Iya entsai' puinmala kamain vera in benesha jamaa inu kayu pullave, naa iya juba jutyunu uwanun yaa yumaa jumuwa' mitya, timuwaayu, timi.
15 João deu testemunho dele quando disse em alta voz: “Este é aquele a quem eu me referia quando disse: ‘Alguém virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’”.
16 Yachiya tiba millai de-inuu jutyu, matyu tsamantsaa puree jumuchi, kumuinchi lala ura' itun, kayu jungajte ura' i-ideiyu.
16 De sua plenitude todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Leiya Moiséschee mijakaramuwaave, tsaaren estya' keewaanu bain, naa ti naaju anbuda jutyu ura tsaa juñu bain juntsalaya Jesucristochee demijakarave.
17 Pois a lei foi dada por meio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Diosnuya mu bain jayuuba kata' kerajdetuve; yachi main juu Na, matyu Dios ma juu, ya' Apaba main juuñuu chumaa, Dios naajuñu bain lalanu dekeemijakaave.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Filho único, que mantém comunhão íntima com o Pai, o revelou.
19 Jerusalénsha chumu judío balela, Juan muñuba mijanu tyatu, umaa ya' junga chachilla' mitya Diosnu kalen jimu rukulanu bain, chachilla' mitya Diosnu kalen jimulanu kemishtimu Levínu sera' jimu chachillanu bain eela pake'meenu.
19 Este foi o testemunho de João quando os líderes judeus enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: “Quem é você?”.
20 Tsa deiñu Juan waindyatyu' ne jatsandyaba i'mujchi entsandi pakami: Iyaa Dioschi Mi'ke' Kayamu jutyuyu, timi.
20 Ele respondeu com toda franqueza: “Eu não sou o Cristo”.
21 Tsandiñu yala manbake'meetu: Tsaashu juntsaa, ¿ñu mujtuuyu? ¿Diosa' mitya pamu ruku Elías millaa? tila.
21 “Então quem é você?”, perguntaram eles. “É Elias?” “Não”, respondeu ele. “É o Profeta por quem temos esperado?” “Não.”
22 Tsenñu umaa entsandila: Tsaashu juntsaa, ¿ñu mujtuuyu? Lalanu eemu chachillanu kuinda mandajinu deju' mitya, ñu muñu bain lalanu mijanu tenve. ¿Tsaaren ñu ura maaliya, muyu tinu juyu? tila.
22 “Afinal, quem é você? Precisamos de uma resposta para aqueles que nos enviaram. O que você tem a dizer de si mesmo?”
23 Tsa detiñu, Juan entsandi pakami: Diosa' mitya pamu ruku Isaías tiba den chutyuin tenasha main kuinda kes nemu ruku faatu: Bale Rukuchi miñu mantse'kaadei, tinu tsuve, timuwaañu' mitya, iya juntsa rukuyu, timi.
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: “Eu sou uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor!’”.
24 Tsenñu fariseo chachiitala dete'lara' Juannu pake'meenu jimula
24 Então os fariseus que tinham sido enviados
25 entsandi manbake'meela: Tsaashu juntsaa, ¿nenñaa chachillanu mungares neneiyu, naa Dioschi Mi'ke' Kayamu bain jutyu, naa Elías bain jutyu, naa Diosa' mitya panu jamu chachi bain jutyuba? tila.
25 lhe perguntaram: “Se você não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta, que direito tem de batizar?”.
26 Tsa detiñu Juan entsandi manbakami: Iyaa pichi ne mungares neintsuyu; tsaaren ñulla' kejtsapala main puve ñulla kerajtunu ruku,
26 João lhes disse: “Eu batizo com água, mas em seu meio há alguém que vocês não reconhecem.
27 i entsai' puinmala, yaa in bendaa maamu rukuve. Juntsa rukuba pensangue' keeñu, iya balejtunchin naa ne ya' sandalia chuwan juuñuba malandeta eenuba ma jutyuuyu, timi.
27 Embora ele venha depois de mim, não sou digno de desamarrar as correias de sua sandália”.
28 Kumuinchi entsa tsaa puimiya Jordán pi bejkusha, pajlainsha, Betania mumu tenanaa tsaimi, Juan mungaren punu tenabi.
28 Esse encontro aconteceu em Betânia, um povoado a leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Umaa ayunchi Jesúsnu ya' junga kalen jantsu Juan katatu tsandimi: Keekidei, entsa rukaa Dioschi uvejaaba ju' tuta' kuwan tsa-i', kumuinchi chachilla' ujcha demanbirekaamu rukuve.
29 No dia seguinte, João viu Jesus caminhando em sua direção e disse: “Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Yanu laapu' pataa tsandimuwaayu: I entsai' puinmala kamain vera in benesha jamuya inu kayu pulla baleve, naa iya juba jutyunu uwanun yaa yumaa juwa' mitya.
30 Era a ele que eu me referia quando disse: ‘Um homem virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’.
31 Iren ma mijtuuwaayu maa juntsañu bain, tsaaren Dios Israel chachilla yanu dekeemijasa tyañaa, iya pichi mungares nenu jayu, timi.
31 Eu não o conhecia, mas vim batizando com água para que ele fosse revelado a Israel”.
32 Tsanditu Juan tsandimi: Espíritu Santo paluma keraa selusha ja' yanu pajañu katawayu.
32 Então João deu o seguinte testemunho: “Vi o Espírito Santo descer do céu na forma de uma pomba e permanecer sobre ele.
33 Tsejtu naa tsainu juñu bain, i keengan jutyunuren, pichi mungares nenu inu eemu rukaa entsandimuwaave: Munaa Espíritu Santo ya' mishbui'sha paja' yaba bulu shuwañuba, Espíritu Santochi mungares nenu junuuñaa tsainu tsuve, timuwaave.
33 Eu não sabia quem ele era, mas, quando Deus me enviou para batizar com água, disse-me: ‘Aquele sobre o qual você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batizará com o Espírito Santo’.
34 Tsa' mitya uwain i juntsaintsu ma kataake' mitya, uwain entsa Diosa' Nave tinu juyu, timi.
34 Eu vi isso acontecer e, portanto, dou testemunho de que ele é o Filho de Deus”.
35 Juntsa ayunchi manen Juan junuren manbumi ya' disipulu pallu miyaa.
35 No dia seguinte, João estava novamente com dois de seus discípulos.
36 Tsejtu tsanatu Jesúsnu jundala puintsuñu kata-eetu tsandimi: ¡Entsa rukaa Dioschi uvejaaba ju' tuta' kuwan tsainu jumu rukuve! timi.
36 Quando viu Jesus passar, olhou para ele e declarou: “Vejam! É o Cordeiro de Deus!”.
37 Tsandiñu demeetu juntsa pai disipulula Jesús' bendaa jiila.
37 Ao ouvirem isso, os dois discípulos de João seguiram Jesus.
38 Tsaindetsu Jesús mayate' ke-eetu yanu bendaa kendetsuñu katatu entsandi pake'meemi: ¿Tyee mi'kes nendu deiyu? timi.
38 Jesus olhou em volta e viu que o seguiam. “O que vocês querem?”, perguntou. Eles responderam: “Rabi (que significa ‘Mestre’), onde o senhor está hospedado?”.
39 Tsa detiñu Jesús: Jatu mijadei, timi.
39 “Venham e vejam”, disse ele. Eram cerca de quatro horas da tarde quando o acompanharam até o lugar onde Jesus estava hospedado, e passaram o resto do dia com ele.
40 Tsejtu Juan pañu meena' Jesús' bendaa jimu juntsa pai rukula mainya Andrésmi, Simón Pedro' naatala.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram o que João tinha dito e seguiram Jesus.
41 Tsai' demaatu Andrés maja majan naa tiba vera juu ki'mujchi ya' naatala Simónnaa ajke' mami'ketu entsandimi: Umaa Dioschi Mi'ke' Kayamunu dekatayu, timi, (Dioschi Mi'ke' Kayamu tishu juntsaa, Cristo titu).
41 André foi procurar seu irmão, Simão, e lhe disse: “Encontramos o Messias (isto é, o Cristo)”.
42 Tsejtu bene Andrés ya' naatala Simónnu Jesús' junga taji' keemijakaañu, Jesús kata' kerai shuwatu tsandimi: Ñuya Simónve. Ñu' apa Juan mumuve. Tsaaren entsa ajkesha ñu Cefas mumunu tsuve, timi. (Tsaaren Cefas tishu juntsaa, griego palaachiya Pedro tiñuuve.)
42 Então André levou Simão para conhecer Jesus. Olhando para ele, Jesus disse: “Você é Simão, filho de João, mas será chamado Cefas (isto é, Pedro)”.
43 Juntsa ayunchi Jesús Galilea tusha jinu pensanguemi; tsejtu Felipenu katatu tsandimi: Iba bulu ne' mijanu in bendala jade, timi.
43 No dia seguinte, Jesus decidiu ir à Galileia. Encontrou Filipe e lhe disse: “Siga-me”.
44 Entsa Felipe Betsaida pebulusha chumu chachi ju', Andrés bain, Pedro bain naajuñuba juntsaami.
44 Filipe era de Betsaida, cidade natal de André e Pedro.
45 Felipe, Natanaelnu mi'keja' katatu tsandimi: Umaa dekatayu yanu paka' piike', naa Moisés bain ya' piikeñu leinu piikemin, naa Diosa' mitya pamu chachilla bain yanuren paka' piikeminguemuwa deesu juntsa unberenu. Jesúsya juntsave, José' na, Nazaret pebulusha chumu ruku, timi.
45 Filipe foi procurar Natanael e lhe disse: “Encontramos aquele sobre quem Moisés, na lei, e os profetas escreveram! Seu nome é Jesus de Nazaré, filho de José”.
46 Tsandiñu Natanael tsandimi: ¡Ka! ¿Tsaa Nazaretshaba tyeeba uraa faachunga? timi.
46 “Nazaré!”, exclamou Natanael. “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré?” “Venha e veja você mesmo”, respondeu Filipe.
47 Tsenñu Jesús ya' junga Natanaelnu jantsu katatu tsandimi: Uwain Israel chachi jutu naajunuuñuba juntsaju' tinuba anbukityu jumu enu jantsuve, timi.
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse: “Aí está um verdadeiro filho de Israel, um homem totalmente íntegro”.
48 Tsenñu Natanael tsandimi: ¿Nejtaa ñu inu kerayu? timi.
48 “Como o senhor sabe a meu respeito?”, perguntou Natanael. Jesus respondeu: “Vi você sob a figueira antes que Filipe o chamasse”.
49 Tsandiñu Natanael tsandimi: ¡Mashturu, uwain ñaa Diosa' Nave, ñaa Israel chachilla' reive! timi.
49 Então Natanael exclamou: “Rabi, o senhor é o Filho de Deus, o Rei de Israel!”.
50 Tsenñu Jesús tsandimi: Iguera chi pandainsha ñunu katayu tiñaa ¿keenguityuika? Tsaaren bene kayu entsanu pullaa keenguen jutyuu bain tiba dekatanu tsuve, timi.
50 Jesus lhe perguntou: “Você crê nisso porque eu disse que o vi sob a figueira? Você verá coisas maiores que essa”.
51 Tsejtu entsa bain tsandimi: Uwaindiyu naa selu bain juunanmala, naa Chachi Tiya' Nakayamu' kai'tala bain Diosa' anjeela malu' manbaja manbajaindetsu ñulla katanu detsuve, timi.
51 E acrescentou: “Eu lhes digo a verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.