Lucas 10
Chipaya NT (CAP_SBB) vs NVT
1 Jalla wiruñaqui Jesusaqui pakallak tunc z̈oñinaca illzic̈ha. Jalla nuz̈ illz̈cu Jesusaqui niiz̈ tuqui tjapa kjutñi pucultan pucultan cuchanchic̈ha, jakziquint okac̈haja, jalla nii.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Ima cuchancan ninacz̈quiz cjichic̈ha: —Tsjii puntul chiiz̈inasac̈ha. Zkalaqui walja z̈ejlc̈ha. Pero zkala ajzñi z̈oñinacac̈ha upaqui. Yooz Ejpqui zkal Patrunac̈ha. Jalla niz̈tiquiztan Yooz Ejpz̈quiztan mayiza, zkala ajzñi z̈oñinaca cuchanz̈cajo. —Jalla nuz̈ paljaychic̈ha Jesusaqui, z̈oñinacac̈ha zkalaz̈takaz.
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 Niz̈aza Jesusaqui niiz̈ cuchanz̈quita z̈oñinacz̈quiz cjichic̈ha: —Anc̈hucqui uuzanacaz̈takaz cuchnuc̈ha. Tanñi kitinacaz̈ cheechi z̈oñinacz̈ taypiquin ojklayaquic̈ha anc̈hucqui. Jaziqui persunpachaz̈ cwitazaquic̈ha.
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 Niz̈aza anaza quelsmi chjichaquic̈ha, anaza paaz pulsami. Ana enenz̈cu jiczquizic okaquic̈ha.
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 Tsjii kjuya luzcu, anc̈hucqui tsaanaquic̈ha, tuz̈ cjican: “Tii kjuychiz z̈oñinacaqui walipankaj cjila”.
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 Nicju zuma kamñi z̈oñinaca z̈elaquiz̈ niiqui, walipankaz cjequic̈ha nii kjuychiz z̈oñinacaqui. Niz̈aza nii kjuyquiz zuma kamñi z̈oñinaca ana z̈elaquiz̈ niiqui, anc̈hucaz̈ tsaanta takuqui nuz̈quizkaz cjequic̈ha.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 Kjuyquiztan kjuya ana ojklayaquic̈ha. Tsjii kjuya irantiz̈cu, nekzpachapan kamaquic̈ha. C̈hjulut nii kjuychiz z̈oninacaqui onac̈haja jalla niicz̈ lujlznaquic̈ha. Langzñi z̈oñinaca pacta cjis waquizic̈ha.
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Tsjii watja irantiz̈cu nii wajtquiz jakziltakat anc̈huc kjawz̈nac̈haj niiqui, jalla nekziqui lujlznaquic̈ha c̈hjulu onanami.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 Niz̈aza nekz z̈ejlñi laanaca c̈hjetnaquic̈ha. Niz̈aza paljayaquic̈ha, tuz̈ cjican: “Yooz mantita zuma kamaña anc̈hucaquiz z̈catz̈inz̈quic̈ha”.
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 Niz̈aza tsjii wajtquiz irantiz̈cuqui, jalla nii wajtquiz anaz̈ anc̈huc kjawznaquiz̈ niiqui, calli kjutñiz̈ ulnaquic̈ha, nii wajt z̈oñinacz̈quiz tuz̈ cjican: “Tii wajt pulpu wejtnaca kjojchquiz zcatchipan cjen, jalla tii wajt pulpu tjappacha tsajt tsajtsnac̈ha. Jalla tii tsajtstaqui siñalaz̈ cjequic̈ha anc̈huca quintra. Pero anc̈hucqui tuz̈ zizla, Yooz mantita zuma kamaña anc̈hucaquiz z̈catz̈inz̈quichitac̈ha”. Jalla nuz̈ chiiz̈cuqui, nii ana anc̈huc kjawzñi wajtquiztan okaquic̈ha.
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 — ausente —
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Wejr cjiwc̈ha anc̈hucaquiz; casticz tjuñquiziqui nii wajtchiz z̈oñinacaqui juc'anti castictaz̈ cjequic̈ha, nii tuquita Sodoma cjita wajtchiz z̈oñinacz̈quiztanaqui.
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 ¡Corazín wajtchiz z̈oñinaca, anc̈hucaquiz anawaliz̈ wataquic̈ha! ¡Niz̈aza Betsaida wajtchiz z̈oñinaca, anc̈hucaquiz anawaliz̈ wataquic̈ha! Anc̈huca watjanacquiziqui walja milajrunaca paatatac̈ha. Tiro Sidón cjita watjanacquiz nii milajrunaca paataz̈ cjitasaz̈ niiqui, walipan nii wajtchiz z̈oñinacaqui werar Yoozquiz cjuñzñiz̈ cjitasac̈ha, “Ujchizpantc̈ha; pertunalla”, cjicanaqui. Niz̈aza ninacz̈ uj sint'iz̈cu nii wajtchiz z̈oñinacaqui llaquita kuz kjanapacha tjeesñi cjitasac̈ha, lutu zquitchiz cujtz̈cu, niz̈aza achquiz kjupz̈tan tjajlz̈cu, jalla nuz̈.
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 Jalla niz̈tiquiztan anc̈hucqui casticu tjaaz tjuñquiziqui juc'anti castictaz̈ cjequic̈ha nii Tiro Sidón cjita watjanacchiz z̈oñinacz̈quiztanaqui.
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 Capernaum wajtchiz z̈oñinaca, ¿kjaz̈tiquiztan anc̈hucqui pinsejo, “Yoozqui uc̈hum honorchiz cjiskataquic̈ha”, cjicanjo? Anaz̈ nuz̈ cjesac̈ha. Pero anc̈huczti kozzuc tjojttaz̈ cjequic̈ha infiernuquin sufrisjapa, parti ujchiz z̈oñinacz̈tan chica.
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Nekztan Jesusaqui niiz̈ tjaajinta z̈oñinacz̈quiz tuz̈ cjichic̈ha: —Jakziltat anc̈huca taku nonz̈aj niiqui, niz̈aza wejt takumiz̈ nonz̈a. Niz̈aza jakziltat anc̈huca taku ana nonz pecc̈haj niiqui, niz̈aza wejt taku anaz̈ nonz pecc̈ha. Niz̈aza jakziltat wejt taku ana nonz pecc̈haj niiqui, niz̈aza werj cuchanz̈quiñi Yooz Ejp anaz̈ nonz pecc̈ha.
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Wiruñaqui nii pakallak cuchanta z̈oñinacaqui ancha cuntintu quejpz̈quichic̈ha, tuz̈ cjican: —Wejt Jiliri, am tjuu chiiz̈cu, am aztan zajranacami ulanskatchinc̈ha.
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 Nekztanaqui Jesusaqui ninacz̈quiz cjichic̈ha: —Jesalla, tsjii rayuz̈takaz Satanás cjita diabluqui arajpachquiztan tjojtsic̈ha. Jalla nuz̈ cherchinc̈ha.
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 Wejrqui anc̈hucaquiz wejt azi tjaazinc̈ha. Jalla niz̈tiquiztan anc̈hucqui zkorami yek'achuncami tjecznaquiz̈ niiqui anaz̈ kjaz̈ cjisnasac̈ha. Niz̈aza nii wejt aztan tjapa quintranaca atipaquic̈ha.
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 Zajranacaz̈ ulantiquiztan anc̈hucqui anaz̈ ancha chipchipasac̈ha. Antiz anc̈huca tjuunaca arajpachquin apuntitiquiztan, nekztanz̈ anc̈hucqui chipchipz waquizic̈ha.
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 Nii orapacha Jesusaqui ancha cuntintutac̈ha Yooz Espíritu Santuz̈ cjen. Nekztan cjichic̈ha: —Yooz Tata, arajpachquinami yokquizimi ampanc̈ha wali chawc jilirimqui. Am puntunaca humilde z̈oñinacz̈quiz tjeezamc̈ha, intintajo. Pero tii muntuquiz wali estudiantinacami zizñinacami am puntunaca anaz̈ intintazzic̈ha, c̈hjojz̈taz̈takaz ninacz̈quiziqui. Jalla nuz̈upanc̈ha am munañpaqui, Yooz Tata. Jalla niz̈tiquiztan am honora waytuc̈ha.
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Niz̈aza Jesusaqui cjichic̈ha: —Yooz Tata, tjapa amiz̈ ziztanacami wejtquiz tjaajinchamc̈ha. Anaz̈ jecmi wejt kuz zizza. Yooz Tata, am panikaz wejt kuz zizza. Niz̈aza am kuz anaz̈ jecmi zizza. Wejr panikal zizuc̈ha. Niz̈aza Yooz Tata, jakziltiz̈quiz wejrqui am kuz zizkatz pecuc̈haja, jalla ninacazakaz am kuz zizaquic̈ha.
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Jesusaqui niiz̈ tjaajinta z̈oñinacz̈tan zina z̈elatc̈ha. Ninacz̈quiz cherz̈cu cjichic̈ha: —Anchucqui zuma paatanaca cherchinc̈hucc̈ha. Jakziltat weriz̈ paatanaca persun c̈hjujcz̈tan cherchiz̈laja, cuntintuz̈ cjesac̈ha.
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 Wacchi tuquita Yooz taku paljayñinaca niz̈aza tuquita chawc jilirinaca, jalla ninacaqui weriz̈ zuma paatanaca cherz pecatc̈ha. Pero ana cherchic̈ha. Niz̈aza ninacaqui Yooz puntu takunaca nonz pecatc̈ha. Pero ana nonzic̈ha. Jaztankaz anc̈hucqui tii cherchinc̈hucc̈ha, niz̈aza nonzinc̈hucc̈ha. Jaziqui cuntintuz̈ cjee.
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 Wiruñaqui tsjii judioz̈ lii tjaajiñi z̈oñiqui tsijtsic̈ha. Nekztanaqui Jesusiz̈quiz paljaychic̈ha, Jesusa lii quintra chiikatzjapa. Nekztan pewczic̈ha, tuz̈ cjican: —Wejt Tjaajiñi Maestro, Yooztan wiñaya kamzjapa ¿c̈hjulut paaz waquizisaya?
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 Nekztanaqui Jesusaqui niiz̈quin kjaazic̈ha, tuz̈ cjican: —¿Kjaz̈ cjijrtat uc̈hum liiquiziya? ¿Jaknuz̈ liichamtajo?
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 Nii lii tjaajiñiqui kjaazic̈ha, tuz̈ cjican: —Z̈oñinacz̈laqui Yoozquin tjapa kuzziz cjistanc̈ha. Yoozquin tjapa animuz̈tanami sirwistanc̈ha, niz̈aza tjapa aztanami, niz̈aza tjapa pinsamintuz̈tanami. Tjapa kuzziz Yoozquin cjistanc̈ha. Niz̈aza jaknuz̈t persunpachquiz okzñamz̈laja, jalla niz̈ta okzñi kuzziz cjistanc̈ha z̈oñinacz̈quizimi, lijitum maziz̈takaz.
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 Jalla nekztanaqui Jesusaqui cjichic̈ha: —Walikam kjaaza. Jalla nuz̈ amiz̈ kjaaztacama kamaquiz̈ niiqui, Yooztan wiñayam kamaquic̈ha.
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Jesusiz̈ chiitiquiztan nii lii tjaajiñiqui atipz pecatc̈ha. Jalla nekztanaqui Jesusiz̈quiz pewczic̈ha, tuz̈ cjican: —¿Jec z̈oñinacz̈quiz wejrlaqui okstankaya?
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 Nekztanaqui Jesusaqui kjaazic̈ha, tuz̈ quint'ican: —Tsjii z̈oñiqui Jerusalén wajtquiztan okatc̈ha, Jericó cjita wajt kjutñi. Nuz̈ jiczquiz okan, tsjii kjaz̈ultan tjañinacz̈tan zalzic̈ha. Tjañinacaqui nii z̈oñi kijtchic̈ha, niz̈aza tjapa niiz̈ zquitinaca niiz̈ paaznaca kjañchic̈ha. Nekztanaqui zuma chjojricama ana z̈aañipacha ecchic̈ha. Nuz̈quiz ticzmaya z̈elatc̈ha.
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 Nekztan tsjii icliz jiliriqui nii jicziñpacha okatc̈ha. Pero chjojrichta z̈oñi cherz̈cu, tsjii latu chjuuz̈cu watchic̈ha.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 Niiz̈ jarupachaqui tsjii timpluquiz sirwiñi z̈oñiqui nii jicziñpacha ojkchizakazza. Niz̈aza nii chjojrichta z̈oñi cherz̈cu, nawcjuñ zakaz chjuuzic̈ha.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 Jalla nekztanaqui tsjii Samaria wajtchiz z̈oñiqui nii jicziñpacha tjonchizakazza. Jalla nuz̈ nii kijchta chjojrichta z̈oñi cherz̈cu, ancha okzic̈ha.
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 Jalla nekztanaqui kijchta z̈oñz̈quiz macjatchic̈ha. Chjojricama cherz̈cu kullzinchic̈ha aceitiz̈tan vinz̈tan. Nuz̈ kullz̈cu chjojri jerz̈inchic̈ha zumpacha. Nekztanaqui persun aznuquiz tewz̈cu chjitchic̈ha, tsjii alujamintuquin. Jalla nicju cwitichic̈ha.
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 Jaka taz̈uqui ima wilta jicz ojkcan nii Samaria wajtchiz z̈oñiqui persun paaz jescu, pizc billete pacchic̈ha alujamintuchiz z̈oñz̈quiz. Nekztan cjichic̈ha, “Tii chjojrichta z̈oñi am cwitiz̈inalla. Tii paaz ana alcansaquiz̈ niiqui, wejrqui pjojkac̈ha, quejpz̈cuqui”.
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 Jaziqui, ¿jakziltat nii c̈hjepultiquiztan chjojrichta z̈oñz̈quiz zuma okzikaya, lijitum maziz̈takazya? ¿Jaknuz̈um am tantii? Kjaaznalla.
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Jalla nekztanaqui nii lii tjaajiñiqui kjaazic̈ha, tuz̈ cjican: —Nii oksñi z̈oñipanc̈ha zuma maziz̈takazqui. Nekztanaqui Jesusaqui cjichic̈ha: —Jaziqui oka, nuz̈uzakaz ammi paalla.
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 Jalla nekztanaqui Jesusaqui tira ojkchic̈ha. Ojkcan tsjii wajtquin luzzic̈ha. Jalla nicju Marta cjiti z̈onqui naaz̈a kjuyquiz Jesusa kjawzinc̈ha.
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 Martiqui cullacchiztac̈ha, María cjititac̈ha. Mariiqui Jesusiz̈ kjojch latuquiz julzinc̈ha, nii chiiñi nonzjapa.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Martizti naaz̈a kjuy lurañquiz kuz tjaatc̈ha. Nekztan Jesusiz̈quiz macjatc̈hinc̈ha, tuz̈ cjican: —Wejt Jiliri, taa cullaquiqui wejr zinallakal tii kjuya lurañanacquiz jakjurpayc̈ha. Ana wejr yanapc̈ha. ¿Anam wejtquiztan sint'iya? Am chiiz̈inz̈inalla, wejr yanapajo.
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 Nekztanaqui Jesusaqui naaquiz kjaazic̈ha, tuz̈ cjican: —Marta, Marta, kjuy lurañanacz̈quiz kuz tjaachiz̈ cjen am kuzqui turwayzikalala. Jalla niz̈tiquiztan ancha llaquitamkalala amqui.
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 Tsjii zintallapanikaz z̈ejlc̈ha chekanaqui. Mariiqui nii zuma illzinc̈ha. Naaqui kuz tjaac̈ha wejt taku nonzjapa. Anaz̈ jecmi taa cullaqui wejt taku nonz̈tiquiztan apaki atasac̈ha.
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.