Mateus 27

Fanamaket Baibel (BJP) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Na biingbiing saksak, foron laulaumet na pris tikii turan foron famfamu ken fanu, ri ka put orek isi rin siimete Iesu.
1 De manhã cedo, os principais sacerdotes e líderes do povo se reuniram outra vez para planejar uma maneira de levar Jesus à morte.
2 Ri ka kabet iun lima ke ri ka lame ufu usuf Pailat, famfamu na matanfuntih na Iudaia.
2 Então o amarraram, o levaram e o entregaram a Pilatos, o governador romano.
3 Iudas i ta ufu ta Iesu una liman tuui. Aunbiing ka usum mang le ri ka nagogon ta Iesu isi ik met, ka kiliis wolwol kia ke ka la isi ta fafis ituul e sangful e siliwa ae usuf foron laulaumet na pris turan foron famfamu.
3 Quando Judas, que o havia traído, viu que Jesus tinha sido condenado à morte, encheu-se de remorso e devolveu as trinta moedas de prata aos principais sacerdotes e líderes do povo,
4 Ke ka fas ri aragii, “Ia ka tel ta sinang laulau, wara le ia ka ta ufu ta kaltu ae biil ti sinang laulau kia isi rin siimete u.”
4 dizendo: “Pequei, pois traí um homem inocente”. “Que nos importa?”, retrucaram eles. “Isso é problema seu.”
5 Ka lin sarara foron siliwa aiwa na palgan Felun Tunmapek ke ka la ma ka bibing.
5 Então Judas jogou as moedas de prata no templo, saiu e se enforcou.
6 Foron laulaumet na pris ri ka sik turim foron siliwa ae, ke ri ka tarah, “Na nagogon, biil i tortores le keren luun u na salan luun pitkalang na Felun Tunmapek, wara le i fifiil na minet ken nenge kaltu.”
6 Os principais sacerdotes juntaram as moedas e disseram: “Não seria certo colocar este dinheiro no tesouro do templo, pois é dinheiro manchado de sangue”.
7 Ke ri ka somangat isi rin fiil sun nanal ken tom tel sospen ini pisak, una salan ililii ken foron ses ini pitkalang ae.
7 Então resolveram comprar o campo do oleiro e transformá-lo num cemitério para estrangeiros.
8 Pesu, ri ka foteng u e sun nanal ae le, “Nanal na Dah.” Papang igii, ri foteng u la biitom arae.
8 Por isso, até hoje ele se chama Campo de Sangue.
9 Ke sani ae profet Jeremaia i use famu ta u ulo Iesu, ka suut mang, ae i tarah, “Ri kep ituul e sangful e siliwa, i e mata ae fan Israel ri somangat ta le rin fiil liu kia ini.
9 Cumpriu-se, assim, a profecia de Jeremias que diz: “Tomaram as trinta peças de prata, preço pelo qual ele foi avaliado pelo povo de Israel,
10 Ke ri ka fiil sun nanal ken tom tel sospen, arae tom Kumguui i fas ta iau.”
10 e compraram o campo do oleiro, conforme o Senhor ordenou”.
11 Iesu ka ti na mata Pailat, famfamu na matanfuntih na Iudaia ke Pailat ka diik u aragii, “Be, o king ken fan Iudaia?”
11 Agora Jesus estava diante de Pilatos, o governador romano, que lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
12 Aunbiing foron laulaumet na pris turan foron famfamu ri tiu u, biil i to kiliis ri.
12 No entanto, quando os principais sacerdotes e os líderes do povo fizeram acusações contra ele, Jesus permaneceu calado.
13 Ke Pailat ka diik u aragii, “Arafah, biil o ongen foron orek ae ri tiu wo ini?”
13 Então Pilatos perguntou: “Você não ouve essas acusações que fazem contra você?”.
14 Isau le Iesu biil i kiliis ti orek kiri. Pesu, Pailat ka lala wolpane.
14 Mas, para surpresa do governador, Jesus nada disse.
15 Na foron bet tikii na Ngasa na Liuliu Kulef, famfamu na matanfuntih na Iudaia i fasuu ufu itikii la e kaltu tina kamkabet ae fanu ri tim pes u.
15 A cada ano, durante a festa da Páscoa, era costume do governador libertar um prisioneiro, qualquer um que a multidão escolhesse.
16 Na bet ae, nenge kaltu asa e Barabas i kiis na kamkabet, ma fanu tikii ri usum le i nenge kaltu laulau.
16 Nesse ano, havia um prisioneiro, famoso por sua maldade, chamado Barrabás.
17 Aunbiing gur na fanu ae ri ka la turim, Pailat ka diik ri aragii, “Gam ier le ian fasuu se tina kamkabet usuf gam? Barabas le Iesu ae ri foteng u ini Mesaia?”
17 Quando a multidão se reuniu diante de Pilatos naquela manhã, ele perguntou: “Quem vocês querem que eu solte: Barrabás ou Jesus, chamado Cristo?”.
18 I use u arae, wara i usum le ri ta ufu Iesu una lima ini wolwol laulau sau kiri.
18 Pois ele sabia muito bem que os líderes religiosos judeus tinham prendido Jesus por inveja.
19 Aunbiing Pailat i tel nagogon la biitom, antu ka ta orek usuf i aragii, “Gong o tel ti tier ini kaltu ae, wara le biil i tel ti sinang laulau. Na wor ia borong ke ia ka nimbiilnge u ma foron tier ia par u na nimnibiil kiak ka fatel iau ma ka purngis e balang.”
19 Nesse momento, enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, sua esposa lhe mandou o seguinte recado: “Deixe esse homem inocente em paz. Na noite passada, tive um sonho a respeito dele e fiquei muito perturbada”.
20 Isau le foron laulaumet na pris turan foron famfamu ken fanu, ri ka siingsiing orek na balan gur na fanu ae isi rin sising Pailat isi in fasuu Barabas ma rik siimete Iesu.
20 Enquanto isso, os principais sacerdotes e os líderes do povo convenceram a multidão a pedir que Barrabás fosse solto e Jesus executado.
21 Pailat ka diik ri aragii, “Se lo ruh, gam ier le ian fasuu ufu usuf gam?”
21 Então o governador perguntou outra vez: “Qual dos dois vocês querem que eu lhes solte?”. A multidão gritou em resposta: “Barrabás!”.
22 Pailat ka diik ri aragii, “Sani mang iak tel u ini Iesu, ae ri foteng u ini Mesaia?”
22 Pilatos perguntou: “E o que farei com Jesus, chamado Cristo?”. “Crucifique-o!”, gritou a multidão.
23 Ke ka diik ri sabin aragii, “Isi sah? Sani i tel fager ta u?”
23 “Por quê?”, quis saber Pilatos. “Que crime ele cometeu?” Mas a multidão gritou ainda mais alto: “Crucifique-o!”.
24 Aunbiing Pailat ka par u le biil mang ifasi in orek kale Iesu ma fatat nenge tara na fapaket ik tapiek, ka kep dan ma ka sofolim na matan gur na fanu ae ke ka tarah, “Ia sengsegeng koseng daun tom tortores igii. Gam tom rin nagogon gam isi.”
24 Pilatos viu que de nada adiantava insistir e que um tumulto se iniciava. Assim, mandou buscar uma bacia com água, lavou as mãos diante da multidão e disse: “Estou inocente do sangue deste homem. A responsabilidade é de vocês”.
25 Fanu tikii ri ka kiliis u aragii, “Taftawa, rik nagogon kemem turan berberat kimem isi dawu.”
25 Todo o povo gritou em resposta: “Que nós e nossos descendentes sejamos responsabilizados pela morte dele!”.
26 Ke Pailat ka fasuu ufu Barabas usuf ri. Ka fas foron tom fapaket isi rin fuk Iesu, nami ka ta ufu isi rin fakulkulik u na aupaket.
26 Então Pilatos lhes soltou Barrabás. E, depois de mandar açoitar Jesus, entregou-o para ser crucificado.
27 Foron tom fapaket ke Pailat ri lame fakau Iesu una tara fel ae Pailat i kiis la lo, ke ri ka tawi turim foron tom fapaket tikii isi rin ka kawil u.
27 Alguns dos soldados do governador levaram Jesus ao quartel e chamaram todo o regimento.
28 Ri ka kasis ufu kilkiliis kia ke ri ka fakilkiliis u ini nenge dolon kaen melmelek.
28 Tiraram as roupas de Jesus e puseram nele um manto vermelho.
29 Ma ri ka tel nenge bangbang ini finau ae imel e si ke ri ka luun u na paklu. Ri ka ta nenge bis na mia, ri ka ilepul na mata ke ri ka morot ini aragii, “King ken fan Iudaia, mangiam!”
29 Teceram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça. Em sua mão direita, puseram um caniço, como se fosse um cetro. Ajoelhavam-se diante dele e zombavam: “Salve, rei dos judeus!”.
30 Aunbiing ri ka ubis ta u, ri ka kep bis ae tina lima ke ri ka famam paket paklu ini.
30 Cuspiam nele, tomavam-lhe o caniço da mão e com ele batiam em sua cabeça.
31 Aunbiing ri ka morot ta ini, ri ka kasis ufu dolon kaen ae lo. Ri ka fakilkiliis fafis u ini kilkiliis kia ke ri ka lame ufu isi rik fakulkulik u na aupaket.
31 Quando se cansaram de zombar dele, tiraram o manto e o vestiram novamente com suas roupas. Então o levaram para ser crucificado.
32 Aunbiing ri ka suu tinaiwa, ri ka tafe nenge kaltu tina Sairini asa e Saimon. Ri ka fangongos u isi in kusep aupaket ke Iesu.
32 No caminho, encontraram um homem chamado Simão, de Cirene, e os soldados o obrigaram a carregar a cruz.
33 Ri ka tapiek na falifu ae ri foteng u ini Golgota. Kamtinan as ae le, Salan Tuan Paklun Kaltu.
33 Então saíram para um lugar chamado Gólgota (que quer dizer “Lugar da Caveira”).
34 Ri ka ta wain usuf Iesu, ae ri ikis u turan nenge tier ae i mamapek. Isau le aunbiing Iesu i tof u, biil i ier isi umin u.
34 Os soldados lhe deram para beber vinho misturado com fel, mas, quando Jesus o provou, recusou-se a beber.
35 Ke aunbiing ri ka fakulkulik ta u na aupaket, ri ka fangfang laki isi rik tem foron kilkiliis kia lo ri.
35 Depois de pregá-lo na cruz, os soldados tiraram sortes para dividir suas roupas.
36 Namih, ri ka kiis ke ri ka parpar kale Iesu.
36 Então, sentaram-se em redor e montaram guarda.
37 Bae na olon aupaket isi paklu, ri ka siit nenge sun orek ae ri tiu u ini aragii:Ri fakulkulik Iesu na aupaket|src="Mat 27.32-50 cropped.tif" size="col" ref="27:37"
37 Acima de sua cabeça estava presa uma tabuleta com a acusação feita contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos judeus”.
38 Ke ri ka fakulkulik iwu sabin e tom sisii tura na iwu e aupaket, neng na mia ke neng na kaisa.
38 Dois criminosos foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
39 Fanu ae ri liuliu ufu Iesu la, ri ka famam orek laulau ulo ke ri ka famam pakpakte paklu ri ulo.
39 O povo que passava por ali gritava insultos e sacudia a cabeça, em zombaria:
40 Ma ri ka tarah, “O ae o tara ta le on rabat ufu Felun Tunmapek ma ok fapti fafis u na in tuul e biing, ok faliu fafis wo tom! Male o Kalalik ke God, ke ok pu tinbae na aupaket!”
40 “Você disse que destruiria o templo e o reconstruiria em três dias. Pois bem, se é o Filho de Deus, salve a si mesmo e desça da cruz!”.
41 Ke foron laulaumet na pris, foron tom fafausum ini nagogon turan foron famfamu ri ka morot ini ma ri ka tarah,
41 Os principais sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo também zombavam de Jesus.
42 “I faliu fal, isau le biil ifasi in faliu fafis u tom. Male i King ken fan Israel, ke ik pu tinbae na aupaket isi kerek unune lo.
42 “Salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo!”, diziam. “Quer dizer que ele é o rei de Israel? Que desça da cruz agora mesmo e creremos nele!
43 I unune lo God ke ka tara sabin le, i Kalalik ke God. Male God i ier isi, ke igii tom in faliu u.”
43 Ele confiou em Deus, então que Deus o salve agora, se quiser. Pois ele disse: ‘Eu sou o Filho de Deus’.”
44 Iun tom sisii sabin ae ri fakulkulik ta ru tura Iesu, ru ka orek laulau ulo.
44 Até os criminosos que tinham sido crucificados com ele o insultavam da mesma forma.
45 Tipesu na sangful ini u e aunbiing na siat, papang na ituul e aunbiing na efef, falifu tikii ka kubunor.
45 Ao meio-dia, desceu sobre toda a terra uma escuridão que durou três horas.
46 Ma na ituul e aunbiing na efef, Iesu ka ngangeh aragii, “Eloi, Eloi lama sabakatani?” Kamtinan orek ae i aragii, “God kiak, God kiak, isi sa o ka la koseng iau?”
46 Por volta das três da tarde, Jesus clamou em alta voz: “ Eli, Eli, lamá sabactâni ?”, que quer dizer: “Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?”.
47 Fale fanu ae ri sotsoti la aiwa, ri ongen Iesu i ngangeh arae ke ri ka tarah, “I tawi Elaija.”
47 Alguns dos que estavam ali pensaram que ele chamava o profeta Elias.
48 Fanpil ke neng lo ri ka filau ka kep nenge tier ae i duup pes dan la, ka falum u na wain ae i mingin, ka tu u na nenge au ke ka sik u una mawe isi Iesu ik duup u.
48 Um deles correu, ensopou uma esponja com vinagre e a ergueu num caniço para que ele bebesse.
49 Isau le fal ri ka tarah, “Nene, kerek par u la bii. Tarama Elaija ka la isi faliu u.”
49 Os outros, porém, disseram: “Esperem! Vamos ver se Elias vem salvá-lo”.
50 Ke Iesu ka lala ngangeh sabin ke ka sok ufu liu kia.
50 Então Jesus clamou em alta voz novamente e entregou seu espírito.
51 Na aunbiing masau ae, tara kaen na Felun Tunmapek, ae i balo kale mua ae na palga, ka tamsih tinbae na mawe ubuif sikit na pikli. Nanal ka nut ma foron fat ka tamtampaek.
51 Naquele momento, a cortina do santuário do templo se rasgou em duas partes, de cima até embaixo. A terra estremeceu, rochas se partiram
52 Foron matanfat una luun minet ka sapeng, ke ifuun e fanu kalkaluu ae ri ka met ta, ri ka apti fis sabin.
52 e sepulturas se abriram. Muitos do povo santo que haviam morrido ressuscitaram.
53 Ri ka suu tina foron matanfat, ma aunbiing Iesu ka apti fis tah, ri ka la una Maleh Kalkaluu ma ri ka tapiek sing fanu fuun.
53 Saíram do cemitério depois da ressurreição de Jesus, entraram na cidade santa de Jerusalém e apareceram a muita gente.
54 Aunbiing kabisit ken foron tom fapaket ke fanu sabin ae ri parpar kale lo Iesu, ri ongen gih ma ri ka par foron tier ae i tapiek, ri ka lala sokeh ke ri ka tarah, “Tekentu kanaka, ier igii i e Kalalik ke God.”
54 O oficial romano e os outros soldados que vigiavam Jesus ficaram aterrorizados com o terremoto e com tudo que havia acontecido, e disseram: “Este homem era verdadeiramente o Filho de Deus!”.
55 Ifuun e kelefin ri soti tina tapak ma ri ka alim foron tier ae i tapiek. Kelefin ae ri mi ta lo Iesu tina Galili isi lupes u.
55 Muitas mulheres que tinham vindo da Galileia com Jesus para servi-lo olhavam de longe.
56 Tuul fifin sabin igii tinaiwa naisan kelefin ae, Maria Makdalin, Maria tina Jems ru e Joses, ke tinan iun kalalik ke Sebedi.
56 Entre elas estavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago e José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Nenge kaltu tina Arimatia, asa e Josep, ifuun e minsik kia ma i neng lon berberat na fafausum ke Iesu. Na efef, aunbiing pisiih biil biitom i sup,
57 Ao entardecer, José, um homem rico de Arimateia que tinha se tornado seguidor de Jesus,
58 ka la usuf Pailat ke ka sising u isi pununfo Iesu. Ke Pailat ka fas foron tom fapaket isi rin ta ufu usuf Josep.
58 foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. Pilatos ordenou que lhe entregassem o corpo.
59 Ka kep pununfo Iesu ke ka afit u ini nenge rokap na kaen fuuh.
59 José tomou o corpo e o envolveu num lençol limpo, feito de linho,
60 Ke ka fakau u na matanfat fuu kia tom ae i tuung ta u na balan fat una luun minet. Ka fabulbulis nenge tara fat kale matanfat ae ke ka la.
60 e o colocou num túmulo novo, de sua propriedade, escavado na rocha. Então rolou uma grande pedra na entrada do túmulo e foi embora.
61 Maria Makdalin ru e nenge Maria sabin ru kiiskiis la aiwa fatat isi matanfat ae.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente ao túmulo.
62 Na biing namih, i e Biingen Mangeh, foron laulaumet na pris turan foron Farasi ri ka la turim unaisa Pailat
62 No dia seguinte, no sábado, os principais sacerdotes e os fariseus foram a Pilatos
63 ke ri ka fas u aragii, “Ier, keme ka wolpes nenge orek ken tom gargaranmet ae i use ta u aunbiing i liu biitom. I use ta u le nami na in tuul e biing in apti fis sabin.
63 e disseram: “Senhor, lembramos que, quando ainda vivia, aquele mentiroso disse: ‘Depois de três dias ressuscitarei’.
64 Wuun ufu ti fanu isi rik parpar rokap kale matanfat ae na in tuul e biing, tarama berberat na fafausum kia ri ka la ma ri ka sukuum pes pununfo ke rik fas fanu le ka apti fis tah. Famfabal kiri igii, ik laumet na famfabal ke Iesu ae i use ta u pakanini.”
64 Por isso, pedimos que lacre o túmulo até o terceiro dia. Isso impedirá que seus discípulos roubem o corpo e depois digam a todos que ele ressuscitou. Se isso acontecer, estaremos em pior situação que antes”.
65 Pailat ka fas ri aragii, “Gam tel pes ti foron tom fapaket isi rik parpar rokap kale matanfat ae, arae tom na tasum kimi.”
65 Pilatos respondeu: “Levem soldados e guardem o túmulo como acharem melhor”.
66 Ke ri ka la ma ri ka babat rakrakai na matanfat ae. Ke ri ka luun nenge fakileng lo. Ri ka fas foron tom fapaket isi rin parpar kale na matanfat ae.
66 Então eles lacraram o túmulo e puseram guardas para protegê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.