Mateus 27
Fanamaket Baibel (BJP) vs ARIB
1 Na biingbiing saksak, foron laulaumet na pris tikii turan foron famfamu ken fanu, ri ka put orek isi rin siimete Iesu.
1 Ora, chegada a manhã, todos os principais sacerdotes e os anciãos do povo entraram em conselho contra Jesus, para o matarem;
2 Ri ka kabet iun lima ke ri ka lame ufu usuf Pailat, famfamu na matanfuntih na Iudaia.
2 e, maniatando-o, levaram-no e o entregaram a Pilatos, o governador.
3 Iudas i ta ufu ta Iesu una liman tuui. Aunbiing ka usum mang le ri ka nagogon ta Iesu isi ik met, ka kiliis wolwol kia ke ka la isi ta fafis ituul e sangful e siliwa ae usuf foron laulaumet na pris turan foron famfamu.
3 Então Judas, aquele que o traíra, vendo que Jesus fora condenado, devolveu, compungido, as trinta moedas de prata aos anciãos, dizendo:
4 Ke ka fas ri aragii, “Ia ka tel ta sinang laulau, wara le ia ka ta ufu ta kaltu ae biil ti sinang laulau kia isi rin siimete u.”
4 Pequei, traindo o sangue inocente. Responderam eles: Que nos importa? Seja isto lá contigo.
5 Ka lin sarara foron siliwa aiwa na palgan Felun Tunmapek ke ka la ma ka bibing.
5 E tendo ele atirado para dentro do santuário as moedas de prata, retirou-se, e foi enforcar-se.
6 Foron laulaumet na pris ri ka sik turim foron siliwa ae, ke ri ka tarah, “Na nagogon, biil i tortores le keren luun u na salan luun pitkalang na Felun Tunmapek, wara le i fifiil na minet ken nenge kaltu.”
6 Os principais sacerdotes, pois, tomaram as moedas de prata, e disseram: Não é lícito metê-las no cofre das ofertas, porque é preço de sangue.
7 Ke ri ka somangat isi rin fiil sun nanal ken tom tel sospen ini pisak, una salan ililii ken foron ses ini pitkalang ae.
7 E, tendo deliberado em conselho, compraram com elas o campo do oleiro, para servir de cemitério para os estrangeiros.
8 Pesu, ri ka foteng u e sun nanal ae le, “Nanal na Dah.” Papang igii, ri foteng u la biitom arae.
8 Por isso tem sido chamado aquele campo, até o dia de hoje, Campo de Sangue.
9 Ke sani ae profet Jeremaia i use famu ta u ulo Iesu, ka suut mang, ae i tarah, “Ri kep ituul e sangful e siliwa, i e mata ae fan Israel ri somangat ta le rin fiil liu kia ini.
9 Cumpriu-se, então, o que foi dito pelo profeta Jeremias: Tomaram as trinta moedas de prata, preço do que foi avaliado, a quem certos filhos de Israel avaliaram,
10 Ke ri ka fiil sun nanal ken tom tel sospen, arae tom Kumguui i fas ta iau.”
10 e deram-nas pelo campo do oleiro, assim como me ordenou o Senhor.
11 Iesu ka ti na mata Pailat, famfamu na matanfuntih na Iudaia ke Pailat ka diik u aragii, “Be, o king ken fan Iudaia?”
11 Jesus, pois, ficou em pé diante do governador; e este lhe perguntou: És tu o rei dos judeus? Respondeu-lhe Jesus: É como dizes.
12 Aunbiing foron laulaumet na pris turan foron famfamu ri tiu u, biil i to kiliis ri.
12 Mas ao ser acusado pelos principais sacerdotes e pelos anciãos, nada respondeu.
13 Ke Pailat ka diik u aragii, “Arafah, biil o ongen foron orek ae ri tiu wo ini?”
13 Perguntou-lhe então Pilatos: Não ouves quantas coisas testificam contra ti?
14 Isau le Iesu biil i kiliis ti orek kiri. Pesu, Pailat ka lala wolpane.
14 E Jesus não lhe respondeu a uma pergunta sequer; de modo que o governador muito se admirava.
15 Na foron bet tikii na Ngasa na Liuliu Kulef, famfamu na matanfuntih na Iudaia i fasuu ufu itikii la e kaltu tina kamkabet ae fanu ri tim pes u.
15 Ora, por ocasião da festa costumava o governador soltar um preso, escolhendo o povo aquele que quisesse.
16 Na bet ae, nenge kaltu asa e Barabas i kiis na kamkabet, ma fanu tikii ri usum le i nenge kaltu laulau.
16 Nesse tempo tinham um preso notório, chamado Barrabás.
17 Aunbiing gur na fanu ae ri ka la turim, Pailat ka diik ri aragii, “Gam ier le ian fasuu se tina kamkabet usuf gam? Barabas le Iesu ae ri foteng u ini Mesaia?”
17 Portanto, estando o povo reunido, perguntou-lhe Pilatos: Qual quereis que vos solte? Barrabás, ou Jesus, chamado o Cristo?
18 I use u arae, wara i usum le ri ta ufu Iesu una lima ini wolwol laulau sau kiri.
18 Pois sabia que por inveja o haviam entregado.
19 Aunbiing Pailat i tel nagogon la biitom, antu ka ta orek usuf i aragii, “Gong o tel ti tier ini kaltu ae, wara le biil i tel ti sinang laulau. Na wor ia borong ke ia ka nimbiilnge u ma foron tier ia par u na nimnibiil kiak ka fatel iau ma ka purngis e balang.”
19 E estando ele assentado no tribunal, sua mulher mandou dizer-lhe: Não te envolvas na questão desse justo, porque muito sofri hoje em sonho por causa dele.
20 Isau le foron laulaumet na pris turan foron famfamu ken fanu, ri ka siingsiing orek na balan gur na fanu ae isi rin sising Pailat isi in fasuu Barabas ma rik siimete Iesu.
20 Mas os principais sacerdotes e os anciãos persuadiram as multidões a que pedissem Barrabás e fizessem morrer Jesus.
21 Pailat ka diik ri aragii, “Se lo ruh, gam ier le ian fasuu ufu usuf gam?”
21 O governador, pois, perguntou-lhes: Qual dos dois quereis que eu vos solte? E disseram: Barrabás.
22 Pailat ka diik ri aragii, “Sani mang iak tel u ini Iesu, ae ri foteng u ini Mesaia?”
22 Tornou-lhes Pilatos: Que farei então de Jesus, que se chama Cristo? Disseram todos: Seja crucificado.
23 Ke ka diik ri sabin aragii, “Isi sah? Sani i tel fager ta u?”
23 Pilatos, porém, disse: Pois que mal fez ele? Mas eles clamavam ainda mais: Seja crucificado.
24 Aunbiing Pailat ka par u le biil mang ifasi in orek kale Iesu ma fatat nenge tara na fapaket ik tapiek, ka kep dan ma ka sofolim na matan gur na fanu ae ke ka tarah, “Ia sengsegeng koseng daun tom tortores igii. Gam tom rin nagogon gam isi.”
24 Ao ver Pilatos que nada conseguia, mas pelo contrário que o tumulto aumentava, mandando trazer água, lavou as mãos diante da multidão, dizendo: Sou inocente do sangue deste homem; seja isso lá convosco.
25 Fanu tikii ri ka kiliis u aragii, “Taftawa, rik nagogon kemem turan berberat kimem isi dawu.”
25 E todo o povo respondeu: O seu sangue caia sobre nós e sobre nossos filhos.
26 Ke Pailat ka fasuu ufu Barabas usuf ri. Ka fas foron tom fapaket isi rin fuk Iesu, nami ka ta ufu isi rin fakulkulik u na aupaket.
26 — ausente —
27 Foron tom fapaket ke Pailat ri lame fakau Iesu una tara fel ae Pailat i kiis la lo, ke ri ka tawi turim foron tom fapaket tikii isi rin ka kawil u.
27 Nisso os soldados do governador levaram Jesus ao pretório, e reuniram em torno dele toda a corte.
28 Ri ka kasis ufu kilkiliis kia ke ri ka fakilkiliis u ini nenge dolon kaen melmelek.
28 E, despindo-o, vestiram-lhe um manto escarlate;
29 Ma ri ka tel nenge bangbang ini finau ae imel e si ke ri ka luun u na paklu. Ri ka ta nenge bis na mia, ri ka ilepul na mata ke ri ka morot ini aragii, “King ken fan Iudaia, mangiam!”
29 e tecendo uma coroa de espinhos, puseram-lha na cabeça, e na mão direita uma cana, e ajoelhando-se diante dele, o escarneciam, dizendo: Salve, rei dos judeus!
30 Aunbiing ri ka ubis ta u, ri ka kep bis ae tina lima ke ri ka famam paket paklu ini.
30 E, cuspindo nele, tiraram-lhe a cana, e davam-lhe com ela na cabeça.
31 Aunbiing ri ka morot ta ini, ri ka kasis ufu dolon kaen ae lo. Ri ka fakilkiliis fafis u ini kilkiliis kia ke ri ka lame ufu isi rik fakulkulik u na aupaket.
31 Depois de o terem escarnecido, despiram-lhe o manto, puseram-lhe as suas vestes, e levaram-no para ser crucificado.
32 Aunbiing ri ka suu tinaiwa, ri ka tafe nenge kaltu tina Sairini asa e Saimon. Ri ka fangongos u isi in kusep aupaket ke Iesu.
32 Ao saírem, encontraram um homem cireneu, chamado Simão, a quem obrigaram a levar a cruz de Jesus.
33 Ri ka tapiek na falifu ae ri foteng u ini Golgota. Kamtinan as ae le, Salan Tuan Paklun Kaltu.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Gólgota, que quer dizer, lugar da Caveira,
34 Ri ka ta wain usuf Iesu, ae ri ikis u turan nenge tier ae i mamapek. Isau le aunbiing Iesu i tof u, biil i ier isi umin u.
34 deram-lhe a beber vinho misturado com fel; mas ele, provando-o, não quis beber.
35 Ke aunbiing ri ka fakulkulik ta u na aupaket, ri ka fangfang laki isi rik tem foron kilkiliis kia lo ri.
35 Então, depois de o crucificarem, repartiram as vestes dele, lançando sortes, {para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta: Repartiram entre si as minhas vestes, e sobre a minha túnica deitaram sortes.}
36 Namih, ri ka kiis ke ri ka parpar kale Iesu.
36 E, sentados, ali o guardavam.
37 Bae na olon aupaket isi paklu, ri ka siit nenge sun orek ae ri tiu u ini aragii:Ri fakulkulik Iesu na aupaket|src="Mat 27.32-50 cropped.tif" size="col" ref="27:37"
37 Puseram-lhe por cima da cabeça a sua acusação escrita: ESTE É JESUS, O REI DOS JUDEUS.
38 Ke ri ka fakulkulik iwu sabin e tom sisii tura na iwu e aupaket, neng na mia ke neng na kaisa.
38 Então foram crucificados com ele dois salteadores, um à direita, e outro à esquerda.
39 Fanu ae ri liuliu ufu Iesu la, ri ka famam orek laulau ulo ke ri ka famam pakpakte paklu ri ulo.
39 E os que iam passando blasfemavam dele, meneando a cabeça
40 Ma ri ka tarah, “O ae o tara ta le on rabat ufu Felun Tunmapek ma ok fapti fafis u na in tuul e biing, ok faliu fafis wo tom! Male o Kalalik ke God, ke ok pu tinbae na aupaket!”
40 e dizendo: Tu, que destróis o santuário e em três dias o reedificas, salva-te a ti mesmo; se és Filho de Deus, desce da cruz.
41 Ke foron laulaumet na pris, foron tom fafausum ini nagogon turan foron famfamu ri ka morot ini ma ri ka tarah,
41 De igual modo também os principais sacerdotes, com os escribas e anciãos, escarnecendo, diziam:
42 “I faliu fal, isau le biil ifasi in faliu fafis u tom. Male i King ken fan Israel, ke ik pu tinbae na aupaket isi kerek unune lo.
42 A outros salvou; a si mesmo não pode salvar. Rei de Israel é ele; desça agora da cruz, e creremos nele;
43 I unune lo God ke ka tara sabin le, i Kalalik ke God. Male God i ier isi, ke igii tom in faliu u.”
43 confiou em Deus, livre-o ele agora, se lhe quer bem; porque disse: Sou Filho de Deus.
44 Iun tom sisii sabin ae ri fakulkulik ta ru tura Iesu, ru ka orek laulau ulo.
44 O mesmo lhe lançaram em rosto também os salteadores que com ele foram crucificados.
45 Tipesu na sangful ini u e aunbiing na siat, papang na ituul e aunbiing na efef, falifu tikii ka kubunor.
45 E, desde a hora sexta, houve trevas sobre toda a terra, até a hora nona.
46 Ma na ituul e aunbiing na efef, Iesu ka ngangeh aragii, “Eloi, Eloi lama sabakatani?” Kamtinan orek ae i aragii, “God kiak, God kiak, isi sa o ka la koseng iau?”
46 Cerca da hora nona, bradou Jesus em alta voz, dizendo: Eli, Eli, lamá sabactani; isto é, Deus meu, Deus meu, por que me desamparaste?
47 Fale fanu ae ri sotsoti la aiwa, ri ongen Iesu i ngangeh arae ke ri ka tarah, “I tawi Elaija.”
47 Alguns dos que ali estavam, ouvindo isso, diziam: Ele chama por Elias.
48 Fanpil ke neng lo ri ka filau ka kep nenge tier ae i duup pes dan la, ka falum u na wain ae i mingin, ka tu u na nenge au ke ka sik u una mawe isi Iesu ik duup u.
48 E logo correu um deles, tomou uma esponja, ensopou-a em vinagre e, pondo-a numa cana, dava-lhe de beber.
49 Isau le fal ri ka tarah, “Nene, kerek par u la bii. Tarama Elaija ka la isi faliu u.”
49 Os outros, porém, disseram: Deixa, vejamos se Elias vem salvá-lo.
50 Ke Iesu ka lala ngangeh sabin ke ka sok ufu liu kia.
50 De novo bradou Jesus com grande voz, e entregou o espírito.
51 Na aunbiing masau ae, tara kaen na Felun Tunmapek, ae i balo kale mua ae na palga, ka tamsih tinbae na mawe ubuif sikit na pikli. Nanal ka nut ma foron fat ka tamtampaek.
51 E eis que o véu do santuário se rasgou em dois, de alto a baixo; a terra tremeu, as pedras se fenderam,
52 Foron matanfat una luun minet ka sapeng, ke ifuun e fanu kalkaluu ae ri ka met ta, ri ka apti fis sabin.
52 os sepulcros se abriram, e muitos corpos de santos que tinham dormido foram ressuscitados;
53 Ri ka suu tina foron matanfat, ma aunbiing Iesu ka apti fis tah, ri ka la una Maleh Kalkaluu ma ri ka tapiek sing fanu fuun.
53 e, saindo dos sepulcros, depois da ressurreição dele, entraram na cidade santa, e apareceram a muitos.
54 Aunbiing kabisit ken foron tom fapaket ke fanu sabin ae ri parpar kale lo Iesu, ri ongen gih ma ri ka par foron tier ae i tapiek, ri ka lala sokeh ke ri ka tarah, “Tekentu kanaka, ier igii i e Kalalik ke God.”
54 ora, o centurião e os que com ele guardavam Jesus, vendo o terremoto e as coisas que aconteciam, tiveram grande temor, e disseram: Verdadeiramente este era filho de Deus.
55 Ifuun e kelefin ri soti tina tapak ma ri ka alim foron tier ae i tapiek. Kelefin ae ri mi ta lo Iesu tina Galili isi lupes u.
55 Também estavam ali, olhando de longe, muitas mulheres que tinham seguido Jesus desde a Galiléia para o ouvir;
56 Tuul fifin sabin igii tinaiwa naisan kelefin ae, Maria Makdalin, Maria tina Jems ru e Joses, ke tinan iun kalalik ke Sebedi.
56 entre as quais se achavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago e de José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Nenge kaltu tina Arimatia, asa e Josep, ifuun e minsik kia ma i neng lon berberat na fafausum ke Iesu. Na efef, aunbiing pisiih biil biitom i sup,
57 Ao cair da tarde, veio um homem rico de Arimatéia, chamado José, que também era discípulo de Jesus.
58 ka la usuf Pailat ke ka sising u isi pununfo Iesu. Ke Pailat ka fas foron tom fapaket isi rin ta ufu usuf Josep.
58 Esse foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. Então Pilatos mandou que lhe fosse entregue.
59 Ka kep pununfo Iesu ke ka afit u ini nenge rokap na kaen fuuh.
59 E José, tomando o corpo, envolveu-o num pano limpo, de linho,
60 Ke ka fakau u na matanfat fuu kia tom ae i tuung ta u na balan fat una luun minet. Ka fabulbulis nenge tara fat kale matanfat ae ke ka la.
60 e depositou-o no seu sepulcro novo, que havia aberto em rocha; e, rodando uma grande pedra para a porta do sepulcro, retirou-se.
61 Maria Makdalin ru e nenge Maria sabin ru kiiskiis la aiwa fatat isi matanfat ae.
61 Mas achavam-se ali Maria Madalena e a outra Maria, sentadas defronte do sepulcro.
62 Na biing namih, i e Biingen Mangeh, foron laulaumet na pris turan foron Farasi ri ka la turim unaisa Pailat
62 No dia seguinte, isto é, o dia depois da preparação, reuniram-se os principais sacerdotes e os fariseus perante Pilatos,
63 ke ri ka fas u aragii, “Ier, keme ka wolpes nenge orek ken tom gargaranmet ae i use ta u aunbiing i liu biitom. I use ta u le nami na in tuul e biing in apti fis sabin.
63 e disseram: Senhor, lembramo-nos de que aquele embusteiro, quando ainda vivo, afirmou: Depois de três dias ressurgirei.
64 Wuun ufu ti fanu isi rik parpar rokap kale matanfat ae na in tuul e biing, tarama berberat na fafausum kia ri ka la ma ri ka sukuum pes pununfo ke rik fas fanu le ka apti fis tah. Famfabal kiri igii, ik laumet na famfabal ke Iesu ae i use ta u pakanini.”
64 Manda, pois, que o sepulcro seja guardado com segurança até o terceiro dia; para não suceder que, vindo os discípulos, o furtem e digam ao povo: Ressurgiu dos mortos; e assim o último embuste será pior do que o primeiro.
65 Pailat ka fas ri aragii, “Gam tel pes ti foron tom fapaket isi rik parpar rokap kale matanfat ae, arae tom na tasum kimi.”
65 Disse-lhes Pilatos: Tendes uma guarda; ide, tornai-o seguro, como entendeis.
66 Ke ri ka la ma ri ka babat rakrakai na matanfat ae. Ke ri ka luun nenge fakileng lo. Ri ka fas foron tom fapaket isi rin parpar kale na matanfat ae.
66 Foram, pois, e tornaram seguro o sepulcro, selando a pedra, e deixando ali a guarda.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.