Mateus 22
Fanamaket Baibel (BJP) vs NAA
1 Iesu ka fas ri sabin ini nenge orek fatoftof aragii:
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 “Matanfuntih na kukulii ifasi arae nenge king ae kalalik tamat kia in fakekel, pesu king ka geges ini tara inen.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Ka wuun foron fafauun kia isi rin til pes fanu ae i sising ta ri isi rin la una inen ken fakekel fuu ae, isau le ri ka ngoingoi.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 “Ka wuun ufu fale fafauun sabin ke ka fas ri aragii, ‘Fas fanse ae ia sising ta ri le, inen ka geges tah. Ia ka siimete ta foron bulmakau turan fal birbiro ae ri sut rokap ma foron tier tikii ka geges tah. Gam la uga na inen ken fakekel fuuh.’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 “Isau le fanu ae i sising ta ri, biil ri wong, ri ka mi tom na wolwol kiri. Neng ka la una mok kia, ke neng ka la isi foimnge pitkalang kia.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Fal ri ka luse foron fafauun ke king, ke ri ka paket ri ma ri ka siimete ri.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 King ae ka lala ngaliaf ke ka wuun ufu foron tom fapaket kia. Ke ri ka siimete fanu ae ri siimete ta foron fafauun kia ma ri ka fasok maleh kiri.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 “Ka fas foron fafauun kia sabin aragii, ‘Inen ken fakekel fuuh ka geges tah. Isau le fanse ae ia sising ta ri, sinangu ri i finngas u le biil ifasi rin kiis na inen.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Gam la una foron sunsun sal, ma fanu tikii ae gam tafe ri, gamen fas ri isi rik la uga na inen ken fakekel fuuh.’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Ke foron fafauun ae ri ka la una foron sunsun sal ma ri ka tawi turim fanu tikii ae ri tafe ri. Fanu laulau ke fanu rokap sabin ma fel ae ka fuun ini foron ses.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 “Isau le aunbiing king ka kau isi par foron ses kia, ka par tafe nenge kaltu ae biil i luun kaen ifasi una kiis na inen ken fakekel fuuh ae.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Ke ka diik u aragii, ‘Talang, arafa o kau arae uga ma biil o luun kaen ifasi una kiis na inen ken fakekel fuuh?’ Isau le biil i kiliis u.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 “Ke king ka fas foron fafauun aragii, ‘Kabet iun lima ke iun keke ke gamek lin fasuu u una kubunor, isi in teng ma ik faririt ngisa aiwa.’”
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Ke Iesu ka farop orek kia aragii, “God i tawi ta fanu fuun, isau le i fule pes ta ituul sau.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Namih, foron Farasi ri ka la turim ke ri ka pidai orek le rin tatakuun pes Iesu ini ti orek kia, isi rik tiu u.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Ri ka wuun ufu berberat na fafausum kiri turan fanu ke Erot usuf Iesu, ma ri ka tara sing i aragii, “Tom fafausum, keme usum le o tom tortores ma o fausum tekentu fanu la tom ini sinangu God. Biil o wol pes sani fanu ri use u ulo wo. Fafausum kiam i fafasi usuf fanu tikii.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Fas kemem, arafa o wol arae, i tortores le keren fiil takiis usuf Sisar, le biil?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Isau le Iesu i usum tom na wolwol laulau kiri, pesu ka tarah, “Gam foron tom gargaranmet, isi sani gam ka ier isi tatakuun pes iau?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Gam finngas iau ini ti pitkalang ae ri fiil takiis la ini.” Ke ri ka ta nenge dinaria usuf i.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Ka diik ri aragii, “Tantanwa se ke asa se igii lo?”
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Ri ka kiliis u aragii, “Sisar.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Aunbiing ri ongen u, ri ka bitit ma ri ka la koseng u.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Na biing tom ae, foron Sadusi sabin, ae ri tara la le biil ti apaptifis, ri ka la usuf Iesu ini nenge fagalte.
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 Ke ri ka tarah, “Tom fafausum, Moses i fas ta kerer aragii, male nenge kaltu i met ma biil ti kalalik kia, ke tualik in telpes makos kia, isi ik fapuar ti berberat ke tualik ae ka met tah.
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Nenge ifit latualik, tinaga na aismem. Neng famu i fakekel ta ma ka met ma biil ti kalalik kia. Ke fawu e tualik ka telpes makos kia.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Ifasi sabin arae ini fawu e tualik ke fatuul u. Ri fit tikii ri telpes ta u ke ri ka met.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Ke nami lo ri tikii, fifin ae ka met.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Ke, na biingen apaptifis, fifin ae in antu se tutus mang lo ri? Wara le ifit latualik tikii ae ri telpes ta u.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Iesu ka fas ri aragii, “Gam ka la ger tah, wara le biil gam usum na foron orek ae na Buk na Gogoh ke na rakrakai sabin ke God.
29 Jesus respondeu:
30 Na biingen apaptifis, fanu biil rin to fakekel sabin, rin arae foron angelo buuii na kukulii.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Gam use u la le foron minet biil rin apti fis. Arafah, biil biitom gam wes foron orek ae God i fas ta gam ini? I use u le,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 ‘Ia God ke Abaram, God ke Aisak ke God ke Jekop.’ God biil i God ken foron minet, biil. I God ken fanu ae ri liu.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Aunbiing gur na fanu ae ri ka ongen u, ri ka lala bitit na fafausum kia.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Aunbiing foron Farasi ri ka ongen u le Iesu ka babat ta na ngusun foron Sadusi, ri ka la turim unaisa.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Neng lo ri, i nenge tom tasum na nagogon, ka tof Iesu ini nenge fagalte aragii,
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 “Tom fafausum, nagogon sa i laumet kanaka lon foron nagogon tikii?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Ke Iesu ka kiliis u aragii, “‘On ier isi Kumguui, God kiam ini balam tikii, ini tanwam tikii ke ini wolwol tikii kiam.’
37 Jesus respondeu:
38 Nagogon igii, i e nagogon famu ma i laumet kanaka.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Ma fawu u e nagogon ifasi sabin arae, ‘On ier isi ier ae na fatat o, arae o ier isi wo tom.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Foron Nagogon ke Moses turan foron buk tikii ken foron profet, ri fefesti sau na iun nagogon igii.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Aunbiing foron Farasi ri kiis turim biitom aiwa, ke Iesu ka diik ri aragii,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 “Arafa gam wol arae lo Mesaia? I kalalik kise tom?”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Ke Iesu ka tara sing ri aragii, “Male arae, ke isi sani Dewit ka kam Mesaia le, ‘Kumguui kiak,’ aunbiing Tanwa Kalkaluu i susuef ta ulo? Wara le Dewit i use ta u aragii,
43 E Jesus perguntou:
44 ‘Kumguui God i tara sing Kumguui kiak:
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Dewit i foteng ta Mesaia le Kumguui kia. Male i arae, ke in tapiek kalalik ke Dewit arafah?”
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Ma biil tikas ifasi in use ti orek una kiliis u. Tipes u na biing ae, biil sabin tikas i diik u ini ti fagalte, wara le ri ka binbin mang.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.