Marcos 4

Fanamaket Baibel (BJP) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Iesu ka tipes tel fafausum sabin na baban dan kawil. Gur na fanu ae ri kawil ta u, ri fuun kanaka, pesu ka wof na nenge mon ke ka kiis lo na dan ma fanu tikii tinawii na mas.
1 Jesus começou a ensinar outra vez à beira-mar. E uma numerosa multidão se reuniu em volta dele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 Ke ka fausum ri ini ifuun e tier ini orek fatoftof. Na fafausum kia, ka tarah,
2 Assim, ensinava-lhes muitas coisas por parábolas e, durante o seu ensino, dizia:
3 “Ongen u! Nenge tom soso i la isi saprai kutun wit.Nenge tom soso i saprai kutun wit|src="Mak 4.2-8 GS.tif" size="col" ref="4:3"
3 — Escutem! Eis que o semeador saiu a semear.
4 Aunbiing i sapsaprai, fal ka luut tole sal ke foron man ri ka wofpiek ma ri ka ting tikii u.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Fal ka luut na olon fatfat, ae biil i laumet e nanal lo. Ka rarau sape, wara le nanal biil i laumet.
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Isau le aunbiing pisiih i popos, ka pose ri ke ri ka mang, wara le bauli ri biil i laumet.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Fale kutun wit ka luut na palgan foron finau ae imel e si. Aunbiing finau i kuum, ka kuruung foron wit ae ke biil ri fua.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Isau le fale kutun wit ka luut na nanal rokap. Ka kuum ke ka fua. Fal ituul e sangful e fua, fal iwon e sangful ke fal ifasi aragii nenge mar e fua.”
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto; a semente brotou, cresceu e produziu a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Ke Iesu ka tarah, “Se imel e balbalu, i rokap le in wong ini.”
9 E Jesus acrescentou:
10 Namih, aunbiing Iesu keskes mang tinaiwa, ke sangful ini u e kalalik na fafausum kia turan fale fanu, ri ka diik u isi foron orek fatoftof ae.
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze começaram a lhe fazer perguntas a respeito das parábolas.
11 Ke ka tara sing ri aragii, “God ka finngas ta gam ini foron tier ae i kum na matanfuntih kia. Isau le usuf fanu keskes, ia fausum ri ini foron orek fatoftof sau,
11 Jesus disse a eles:
12 isi,
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se e sejam perdoados.
13 Ke Iesu ka tara sing ri aragii, “Arafah, biil gam malal na orek fatoftof igii? Ke arafa gamen malal arae na ti fale orek fatoftof sabin?
13 Então Jesus lhes perguntou:
14 Kutun wit ae kaltu i saprai u, i e orek ke God.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Foron kutun wit ae i luut tole sal, ri arae fanu ae ri ongen orek. Isau le na aunbiing tom ae ri ongen u, Satan ka tapiek ke ka tel ufu orek ae tina balri.
15 Estes são os da beira do caminho, onde a palavra é semeada: quando a ouvem, logo Satanás vem e tira a palavra semeada neles.
16 Fal, ri arae kutun wit ae ri luut na olon fatfat, ri ongen orek ke fanpil ri ka somangat pes u ini laes.
16 E estes são os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 Isau le biil ri ti dolo, arae wit ae bauli biil i laumet. Ri luut sape sau, aunbiing ri tafe tatawin ke aunbiing fanu ri ta fangungut sing ri, wara na orek ke God.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 Ke fale fanu, ri arae kutun wit ae ri luut na palgan foron finau ae imel e si. Ri ongen orek,
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 isau le ri mamais kanaka isi foron tier tinaga na piklinbat, ma sinangun ier isi in fuun e minsik i fabal ri, ke sinangun ier isi fale tier sabin ka aung orek ke God, arae finau i rarau kale wit, ke biil ri fua.
19 mas as preocupações deste mundo, a fascinação da riqueza e outras ambições aparecem e sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
20 Ma fal, ri arae kutun wit ae ri luut na rokap na nanal, ri ongen orek ke ri ka somangat pes u. Ri arae wit ae i luun ituul e sangful, le iwon e sangful ke fal ifasi aragii nenge mar e fua.”
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Ke Iesu ka tara sing ri aragii, “Arafah, gam kep fakau lam la ke gam ka luun u la na piklin paket le na piklin luuf? Auuh, biil. Gam luun u la tom na sala.
21 Jesus também lhes disse:
22 Isi foron sani ae i kiis mumun ta ik tapiek na malal, ke sani ae i kiis kum ta ik malmalal.
22 Porque não há nada oculto, senão para ser manifesto; e nada escondido, senão para ser revelado.
23 Se imel e balbalu, i rokap le in wong ini.”
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 Iesu ka fas ri sabin aragii, “Gamen wol papte sani ae gam ka ongen ta u. Matngan fafen arafa gam ta ta u, tara tier le fabiro, God in ta u sabin arae usuf gam, ma in ta in fuun biitom usuf gam.
24 Então lhes disse:
25 Se ae ka mel ta sing i, rin ta tifal biitom sing i. Isau le se ae biil ti tier sing i, ituul ae sing i, rin tel ufu koseng u.”
25 Pois ao que tem, mais será dado; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Ke Iesu ka use u sabin aragii, “Matanfuntih ke God ifasi arae nenge kaltu ae i saprai kutun wit na olon nanal.
26 Jesus disse ainda:
27 Na wor i borong la ma na siat ka mat la, foron kutun wit ae ka rarau ke ri ka kuum, isau le kaltu ae biil i to usum le ri kuum arafah.
27 Ele dorme e acorda, de noite e de dia, e a semente germina e cresce, sem que ele saiba como.
28 Nanal tom i tel kutun wit ka kuum ke nami ka fua. I luun famu kubu, nami ka sia ke ka luun fua.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro aparece a planta, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Aunbiing wit ka matuk, ke kaltu ae ka pakat turim u, wara le ka aunbiing mang una lalamok.”
29 E, quando o fruto já está maduro, logo manda cortar com a foice, porque chegou a colheita.
30 Iesu ka tara sabin aragii, “Sani keren fatof matanfuntih ke God ini, kol matngan orek fatoftof arafa keren tel u?
30 Disse mais:
31 Ifasi arae kutun mastet ae i fabiro na foron kutun au tikii ae ri so u na nanal.
31 Ele é como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 Isau le aunbiing ri ka so ta u, ka kuum ma ka liu ufu foron au tikii na palgan mok. Ma foron man na mua ri ka tel polpolo ri na piran aka ae imel e malmaluu lo.”
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças; cria ramos tão grandes, que as aves do céu podem se aninhar à sua sombra.
33 Iesu i use ifuun e orek fatoftof ae i fafasi usuf ri, namin tasum kiri.
33 E com muitas parábolas semelhantes Jesus lhes expunha a palavra, conforme podiam compreendê-la.
34 Foron tier tikii ae i fas ri ini, i use u ini orek fatoftof sau. Isau le aunbiing i keskes mang turan berberat na fafausum kia, ke ik fas ri mang ini kamtinan foron orek fatoftof tikii.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Na efef tom lo e biing ae, Iesu ka fas berberat na fafausum kia aragii, “Kere mang una nenge bulin dan kawil.”
35 Naquele dia, sendo já tarde, Jesus disse aos discípulos:
36 Ke ri ka la koseng tara gur na fanu aiwa ma ri ka wof na mon ae Iesu tinaiwa mang lo, ke ri tikii ri ka la. Fale mon sabin ri ka la turim tura ri.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Nenge tara kif ka aptih ke panaf ka tamket una palgan mon ma fatat ik dom.
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava se enchendo de água.
38 Iesu tinawii na min mon, i koskosngoi ta na nenge koskosngoi ma ka masun. Berberat na fafausum ri ka famat u, ma ri ka tarah, “Tom fafausum! Arafah, biil o wol lo kerer? Fatat kerek dom!”
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro. Os discípulos o acordaram e lhe disseram: — Mestre, o senhor não se importa que pereçamos?
39 Iesu ka aptih, ka fakiing kif ma ka fas panaf aragii, “Mangeh! Ma ok siaroh!” Ke ka met e kif ma ka siaroh.|src="Mak 4.35-41 GS.tif" size="col" ref="4:39"
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: O vento se aquietou, e tudo ficou bem calmo.
40 Ke Iesu ka tara sing berberat na fafausum kia aragii, “Isi sani gam ka lala sokeh? Arafah, biil biitom ti unune kimi?”
40 Então Jesus lhes perguntou:
41 Ri ka lala sokeh ma ri ka fadiik faliu ini ri tom aragii, “Kaltu sa igii? Kif turan panaf ru wong sing i!”
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: — Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.