Mateus 9

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Dangiwi, fein, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso i iti kunuw tem kawtem teineko, okmun be dikesomi, iti akalem am dim Kafelneam abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.
1 Jesus entrou num barco e atravessou o mar até a cidade onde morava.
2 Beli, mali kawtiw mak i abin kon dim sok so beneko, wakamin kunum mak em teing so yan so yout nam ke alakabe kunum mak beem dim dukuko, Yesus em mit debeleko, talsiliw kale. Telesomeliwi, Yesus e ikalem fein ibolow be ateyemeko, yout kunum beelo bokolewomele: “Kutaka! Ku finganokolew te! Ne kom ibolow sili sili nam be sak misim kuw kuluko, kokemi kasike.”, dangse kale.
2 Algumas pessoas lhe trouxeram um paralítico deitado numa maca. Ao ver a fé que eles tinham, Jesus disse ao paralítico: “Anime-se, filho! Seus pecados estão perdoados”.
3 Dangei, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum i Yesus beem weng be kiliko, yol angeko, ikalem akate weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai yutaka! Kunum kale Sunbin-Got em abin kuluko, dasuw weng bokoko, kunum beem sili sili kukuw be ‘Sak misim kuw kulu kokemi!’, ange kasike, e Sunbin-Got em wiin dawkatikabe kai!”, angsiliw kale.
3 Alguns mestres da lei disseram a si mesmos: “Isso é blasfêmia!”.
4 Angiwi, Yesus e biim ibolow fukunin be kal keyemeko, bokoyemomele: “Nimtew angom ete yu ibolow fukunin wa mak ibolow fukunkabiliw a?
4 Jesus, percebendo o que pensavam, perguntou: “Por que vocês reagem com tanta maldade em seu coração?
5 Ne bokolomeli: ‘Kom ibolow sili nam be kulu kokemika!’, angi tewe, weng be fian weng keloke kate, ne bokolomeli: ‘Ku teineko, kakama!’, angi tewe, weng be fong weng kuw keloke sako? Babo!
5 O que é mais fácil dizer: ‘Seus pecados estão perdoados’ ou ‘Levante-se e ande’?
6 Kate, Sunbin-Got e Kawtiw Aul nelo kitil so auk so dunemse kasike, ne ki keko, kawin dim kaleem kunum waneng im ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu koyembi te.”, yangse kale. Yangeko, yout nam kunum beelo bokolewomele: “Ku teineko, kukalem akalbelew abin beil be kulu auleko, kukalem am elo una!”, dangse kale.
6 Mas eu lhes mostrarei que o Filho do Homem tem autoridade na terra para perdoar pecados”. Então disse ao paralítico: “Levante-se, pegue sua maca e vá para casa”.
7 Dangei, e em dangse weng be kiliko, geleweko, baba teineko, akalem am elo fein unse kale.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Unesomelei, ka biliw kawtiw alik alik i yol yol angeko, Sunbin-Got em wiin fian daoleweko, bokolomeliw: “Ibo! Sunbin-Got e akalem kitil so auk so be kawtiw nukalem mutuk dim dukuyembe kai.”, ange ange kesiliw kale.
8 Ao ver isso, a multidão se encheu de temor e louvou a Deus por ele ter dado tal autoridade aos seres humanos.
9 Beli, Yesus em kakamele ding bakate, mak kunum mak em wiin e Matyu alenale kale. Kunum be akalem tum win kulamin am tem be teinbelei, Yesus e elo atemeko, elo gaalewomele: “Ku nelo nenggelew tala o!”, dangse kale. Dangei, e em gaalewe weng be kiliko, fongate akate moko, Yesus elo fein gelew unse kale.
9 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem chamado Mateus sentado onde se coletavam impostos. “Siga-me”, disse-lhe Jesus, e Mateus se levantou e o seguiu.
10 Keko beli, Yesus e Matyu beem am kel wanin wanomin unse kale. Unesomi, kawtiw im teing dim tum win kulamin kawtiw banso so, mali kawtiw Suda kawtiw im sawa weng afak keko, binba kawtiw iso, alik alik i am ka kel bonggu wensan teineko, Yesus eso em gelewkabiliw kunum biso, wanin fian mak wansiliw kale.
10 Mais tarde, na casa de Mateus, Jesus e seus discípulos estavam à mesa, acompanhados de um grande número de cobradores de impostos e pecadores.
11 Wanbomeliwi, Falisi kunum i weng nutnut weng bokolew bokolew keko, Yesus em gelewkabiliw kunum ilo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete yom kukuyemin kunum be kunum waneng sili sili nam so, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum kukuw wa kekabiliw kunum iso, bongguko, ok wane, wanin wane wanakabe a?”, yangsiliw kale.
11 Quando os fariseus viram isso, perguntaram aos discípulos: “Por que o seu mestre come com cobradores de impostos e pecadores?”.
12 Yangeko, dakalaliwi, Yesus e im bakabiliw weng be kiliko, ilo fakam yan weng mak bokoyemomele: “Abung geyembin kunum e wakamin banim kawtiw ilo dokoyeminbakabe kate, wakamin so kebiliw kawtiw ite kuw ilo dokoyemkabe te.
12 Jesus ouviu o que disseram e respondeu: “As pessoas saudáveis não precisam de médico, mas sim os doentes”.
13 Kate yu kilele ibolow fukuneko, kal kesomi, dolon keloliwka! Sunbin-Got em fut tem be be bokolomele:
13 E acrescentou: “Agora vão e aprendam o significado desta passagem das Escrituras: ‘Quero que demonstrem misericórdia, e não que ofereçam sacrifícios’. Pois não vim para chamar os justos, mas sim os pecadores”.
14 Beli, Sion em gelewkabiliw kunum i Yesus em mit teleko, dakalalomeliw: “Deiw mak deiw mak ding dim bakate, nu so, Falisi kunum iso, alik alik nu wanin tokomin kukuw gelewkabiliw kate, nimtew angom ete kom gelewkabiliw kunum bi diwkuw kuw wanin wanenkabiliw a?”, dangsiliw kale.
14 Os discípulos de João Batista foram a Jesus e lhe perguntaram: “Por que seus discípulos não têm o hábito de jejuar, como nós e os fariseus?”.
15 Dangiwi, Yesus e ilo fakam weng mak bokoyemomele: “Kunum mak em waneng mak wamduko, wanin wanomin wensaniw kawtiw iso alakabe ding dim kabalak e, yu ki keko, teleko, alik alik biilo bokoyemomeliw: ‘Kame sakik ilum ding kasike, yu kanelom wanin wanokoliw te!’, yangokoliw a? Babo! Kate sowem keloke ding kabalak e, kunum waneng wamduse kunum be iso makuw binba kelei, i elo nam atemiw te. Beem ding dim kabalak e, akalem akunum kusel ikati wanin wanomin tokolokoliw te.”, yangse kale.
15 Jesus respondeu: “Por acaso os convidados de um casamento ficam de luto enquanto festejam com o noivo? Um dia, porém, o noivo lhes será tirado, e então jejuarão.
16 Yangesomi, ilo fakam weng makso bokoyemomele: “Kawtiw i ilim anung kikis mak kuluko, ming em dim elo dasomi, nam beneliw te. Nimtew angom? Kaneliw tewe, kilelsiliw ilim beem gingokoliw ding dim e, ilim kikis be fong betel gel kelei, ilim ming beelo fuwfuw keko, iti atin kuw wa wa keloke kasike.
16 “Além disso, ninguém remendaria uma roupa velha usando pano novo. O pano rasgaria a roupa, deixando um buraco ainda maior.
17 Yu kililina! Nem weng kikis e wain ok kikis em kiskiw te. Kawtiw i wain ok kikis mak wain ok sen ming tem elo nam daliw te. Daliw tewe, wain ok kikis be wain ok sen ming tem be kawtol angeko, kawin dim mit kumineko, buseloke te. Kanelei, wain ok sen akati atin kuw wa keloke te. Feinka! Kawtiw i wain ok kikis be wain ok sen kikis tem elo kuw dakamoliwka! Daliw tewe, wain ok so, ok sen so, alew be makuw fein kenboke kasike.”, yangse kale. |alt="Wine skin" src="LB00145B.tif" size="col" ref="Matyu 9:17"
17 “E ninguém colocaria vinho novo em velhos recipientes de couro. O couro se arrebentaria, deixando vazar o vinho, e os recipientes velhos se estragariam. Vinho novo é guardado em recipientes novos, para que ambos se conservem”.
18 Yangbe ding dim be, kak kunum mak teleko, Yesus em mit mewso katin bukbuk teineko, bokolewomele: “Kutaka! Nem mun ukati kame kuw kuanu te. Kasike kame, ku teleko, kom teing e um dim dukulew kano, u iti finik so baba teinuka!”, dangse kale.
18 Enquanto Jesus ainda falava, o líder da sinagoga local veio e se ajoelhou diante dele. “Minha filha acaba de morrer”, disse. “Mas, se o senhor vier e puser as mãos sobre ela, ela viverá.”
19 Dangei, Yesus e kunum beem dangse weng be kilise kasike, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, kunum beso, alik alik i makuw kunum beem am dim kalo unsiliw kale.
19 Então Jesus e seus discípulos se levantaram e foram com ele.
20 Unesomeliwi, wakamin so waneng mak Yesus em ibiku unbe dim mewso mewso gelew gelew teleko, akalem ilim tiakim minggiko, unbe dim bete, ilim beem ful be teing meleleweko, unsu kale. Nimtew angom? Kalun kel itol tiak ding dim e, waneng bu diwkuw diwkuw abiw ilum keko, alenalu kasike.
20 Nesse instante, uma mulher que havia doze anos sofria de hemorragia se aproximou por trás dele e tocou na borda de seu manto,
21 Beli, waneng bu ukalem ibolow tem kel fukunomelu: “Ne Yesus em ilim dim kel teing kang meleli tewe, ne fein kenoki te!”, angsu kale.
21 pois pensava: “Se eu apenas tocar em seu manto, serei curada”.
22 Kanelui, Yesus e famdes angeko, watemsomelei, bokoumomele: “Aul kutaka! Ku finganemokolew te! Kukalem ‘Fein!’, nangew ibolow bakate, kulo dokokeme kasike.”, wangse kale. Wangse ding dim bakate, waneng bu fein ken kesu kale.
22 Jesus se voltou e, quando a viu, disse: “Filha, anime-se! Sua fé a curou”. A partir daquele momento, a mulher ficou curada.
23 Kenui, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, ilo yemde talse kak kunum beso, alik alik i uneko, kak kunum beem am kalo talsiliw kale. Teliwi, fom am bomi, amebiliw kawtiw demdem mak yetemsiliw kale.
23 Quando Jesus chegou à casa do líder da sinagoga, viu a multidão agitada e ouviu a música fúnebre.
24 Yetemiwi, Yesus e kawtiw biilo bokoyemomele: “Yu alik alik kut unina! Aul kalu atin kuw kuaninba te. Akalbu kasike!”, yangse kale. Yangse kate, i elo weng milewsomi, abeng gilewsiliw kale.
24 “Saiam daqui!”, disse ele. “A menina não está morta; está apenas dormindo.” Os que estavam ali riram dele.
25 Abeng gilewiw kate, i kawtiw kunum waneng alik alik biilo yenbakalaliwi, i kut unsiliw kale. Uniwi, Yesus e am kawtem uneko, kuanbu waneng aul buum teing kulu waulei, u iti finik so baba teinsu kale.
25 Depois que a multidão foi colocada para fora, Jesus entrou e tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Teinui, aneng aneng beem biliw kawtiw alik alik i kanele sang be fein kiliko, kal kesiliw kale.
26 A notícia desse milagre se espalhou por toda a região.
27 Beli, Yesus em aneng ka iti koleweko, unse ding kabalak e, kiin sukul kunum alew mak elo gelew teleko, gaaneko, bokolewomeliw: “Debit mulkis Yesus o! Ku nulo kinkin ibolow keyema o!”, dangsiliw kale.
27 Depois que Jesus saiu dali, dois cegos foram atrás dele, gritando: “Filho de Davi, tenha misericórdia de nós!”.
28 Dangiwi, Yesus e ilo kililinba tew kesomi, am mak kawtem elo unse kale. Unei, kiin sukul kunum aso i elo anggelew teleko, em fukun talsiliw kasike, e aso ilo dakalako, bokoyemomele: “Kaso yu nelo ‘Fein!’, nangeko, ibolow fukunomeliw: Ne ki keko, kaso yulo ken keyemoki te?”, yangse kale. Yangei, aso i yan weng bokolewomeliw: “Noya! Kamok Fian kutaka! Fein! Kute ki te!”, dangsiliw kale.
28 Quando Jesus entrou em casa, os cegos se aproximaram, e ele lhes perguntou: “Vocês creem que eu posso fazê-los ver?”. “Sim, Senhor”, responderam eles.
29 Dangiwi, e aso im kiin sukul beelo meleyemeko, aso ilo bokoyemomele: “Yukalem fein ibolow beemdiw e yom kiin be goliwka!”, yangse kasike,
29 Ele tocou nos olhos dos dois e disse: “Seja feito conforme a sua fé”.
30 aso biim kiin sukul so be kiin golyemse kale. Golyemei, Yesus e aso ilo kitil weng mak bokoyemomele: “Wee! Kaso yu kanelom yom dim kaneyeme be mali kawtiw ilo bokoyemokoliw te!”, yangse kale.
30 Então os olhos deles se abriram e puderam ver. Jesus os advertiu severamente: “Não contem a ninguém”.
31 Yangse kate, aso i em yangse weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kelewsomi, uneko, im dim kaneyemse sang be aneng ka biliw kawtiw alik alik ilo bokoyem yak bokoyem yak unsiliw kale.
31 Eles, porém, saíram e espalharam sua fama por toda a região.
32 Aso biim Yesus elo kolew unsiliw ding bakate, mali kawtiw i aneng matil ete bontem dim benelewse kunum mak Yesus em fukun mit mewso debele talsiliw kale.
32 Quando partiram, foi levado a Jesus um homem que não conseguia falar porque estava possuído por um demônio.
33 Debele teliwi, Yesus e aneng matil beelo anbakala kolewse kasike, beem ding dim bakate, weng banim kunum be fein weng matem bokose kale. Kanelei, ka biliw kawtiw i kanele eisneng be atemeko, ikalem bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai, yutaka! Kaneko eisneng mak Isalael aneng fian kale matem fitew kelinba kabe te!”, angsiliw kale.
33 O demônio foi expulso e, em seguida, o homem começou a falar. As multidões ficaram admiradas. “Jamais aconteceu algo parecido em Israel!”, exclamavam.
34 Angsiliw kate, Falisi kawtiw i bokolomeliw: “Aneng matil im emisik kak finik e kunum Yesus beem wiin em dim amko kolewbe kasike, e kitil so keko, aneng matil ilo yenbakala kebaka!”, ange ange keko, bokole bokole kesiliw kale.
34 Os fariseus, contudo, disseram: “Ele expulsa demônios porque o príncipe dos demônios lhe dá poder”.
35 Beli, Yesus e aneng fian beem abiw abiw angom biim Suda kunum waneng im wensankabiliw am am kalo uneko, alik alik ka biliw kawtiw ilo kukuyem diliko, bakayem yak yak uneko, abiil tikin em gawman ding dim em mewso tele Weng Kal Ken Ati be bokoyem yak yak unse kale. Unbomelei, mali kawtiw im kal wanin auk im dim be bakati alik alik kilelyemse kale.
35 Jesus andava por todas as cidades e todos os povoados da região, ensinando nas sinagogas, anunciando as boas-novas do reino e curando todo tipo de enfermidade e doença.
36 Kilelyembomi, kawtiw banban biilo yetemeko, kinkin ibolow fian keyemse kale. Nimtew angom? I siwsiw yetemeko, alakabiliw kawtiw banim imdiw kesomi, sakik ilum so kesomi, ibolow fukunin net keyemeko, ibolow so kou keyem alakabiliw kawtiw kesiliw kasike.
36 Quando viu as multidões, teve compaixão delas, pois estavam confusas e desamparadas, como ovelhas sem pastor.
37 Beli, e akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Musun em wanin dem banban akal gilako, memen kesomi, yom kele kate, dem beem dakaluko, kulomin kawtiw i fong gel kasike,
37 Disse aos discípulos: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos.
38 yu beem musun sen kayak elo bokolewomeliw: ‘Musun wanin dem dakaluko, kulomin kawtiw makso yemdala o!’, dangoliwka!”, bokoyemomi, yangse kale.
38 Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.