Mateus 9
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Dangiwi, fein, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso i iti kunuw tem kawtem teineko, okmun be dikesomi, iti akalem am dim Kafelneam abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.
1 Jesu wa afe’en yen naatu matabir maiye rabon na ana bar ana meraramaim tit.
2 Beli, mali kawtiw mak i abin kon dim sok so beneko, wakamin kunum mak em teing so yan so yout nam ke alakabe kunum mak beem dim dukuko, Yesus em mit debeleko, talsiliw kale. Telesomeliwi, Yesus e ikalem fein ibolow be ateyemeko, yout kunum beelo bokolewomele: “Kutaka! Ku finganokolew te! Ne kom ibolow sili sili nam be sak misim kuw kuluko, kokemi kasike.”, dangse kale.
2 Nati’imaim sabuw afa orot ta an uman murubin emo’emomaim hiwan hi’abar hina Jesu biyan hitit, naatu Jesu sabuw hai baitumatum itin, basit orot an uman murubin isan eo, “Natu men iniyababan, o a bowabow kakafih i anotanotawiyen.”
3 Dangei, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum i Yesus beem weng be kiliko, yol angeko, ikalem akate weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai yutaka! Kunum kale Sunbin-Got em abin kuluko, dasuw weng bokoko, kunum beem sili sili kukuw be ‘Sak misim kuw kulu kokemi!’, ange kasike, e Sunbin-Got em wiin dawkatikabe kai!”, angsiliw kale.
3 Naatu Ofafar Bai’obaiyenayah afa taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti orot i tur kakafin maiyow eo God ebi’ib.”
4 Angiwi, Yesus e biim ibolow fukunin be kal keyemeko, bokoyemomele: “Nimtew angom ete yu ibolow fukunin wa mak ibolow fukunkabiliw a?
4 Jesu abisa hinotanot itin naatu eo, “Kwa aisim dogor wanawanan not kakafih kwanotanot?
5 Ne bokolomeli: ‘Kom ibolow sili nam be kulu kokemika!’, angi tewe, weng be fian weng keloke kate, ne bokolomeli: ‘Ku teineko, kakama!’, angi tewe, weng be fong weng kuw keloke sako? Babo!
5 Ef menatan i hamehamen, orot ana kakafih notawiyen isan anao i hamehamen ai anau namisir nabat nareremor i hamehamen?
6 Kate, Sunbin-Got e Kawtiw Aul nelo kitil so auk so dunemse kasike, ne ki keko, kawin dim kaleem kunum waneng im ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu koyembi te.”, yangse kale. Yangeko, yout nam kunum beelo bokolewomele: “Ku teineko, kukalem akalbelew abin beil be kulu auleko, kukalem am elo una!”, dangse kale.
6 Baise kwakakasiy, imih ani’obaiyi kwana’itin, orot Natun i tafaramamaim fair bai bowabow kakafih notawiyen isan.” Naatu orot an uman murubin isan eo, “Kumisir a ir kunuw kubai a ubar kwen.”
7 Dangei, e em dangse weng be kiliko, geleweko, baba teineko, akalem am elo fein unse kale.
7 Orot misir ana ir nuw bai ana ubar in.
8 Unesomelei, ka biliw kawtiw alik alik i yol yol angeko, Sunbin-Got em wiin fian daoleweko, bokolomeliw: “Ibo! Sunbin-Got e akalem kitil so auk so be kawtiw nukalem mutuk dim dukuyembe kai.”, ange ange kesiliw kale.
8 Sabuw iti na’atube matar hi’i’itin ana mar hai hibir ra’at naatu God wabin hibora’ara’ah fair iti na’atube orot bitih isan.
9 Beli, Yesus em kakamele ding bakate, mak kunum mak em wiin e Matyu alenale kale. Kunum be akalem tum win kulamin am tem be teinbelei, Yesus e elo atemeko, elo gaalewomele: “Ku nelo nenggelew tala o!”, dangse kale. Dangei, e em gaalewe weng be kiliko, fongate akate moko, Yesus elo fein gelew unse kale.
9 Jesu efan nati ihamiy remor inan auman, kabay o’onayan wabin Matthew ana bowabow efanamaim ma’am itin naatu iu, “Kumisir kwi’ufnunu.” Matthew ma’am misir Jesu iufunun hairi hin.
10 Keko beli, Yesus e Matyu beem am kel wanin wanomin unse kale. Unesomi, kawtiw im teing dim tum win kulamin kawtiw banso so, mali kawtiw Suda kawtiw im sawa weng afak keko, binba kawtiw iso, alik alik i am ka kel bonggu wensan teineko, Yesus eso em gelewkabiliw kunum biso, wanin fian mak wansiliw kale.
10 Jesu Matthew ana baremaim ma bay hi’au, ana maramaim kabay o’onayah naatu bowabow kakafih sinafuyah moumurih maiyow hina Jesu ana bai’ufununayah bairi hikofanih bay aa ana efanamaim himare.
11 Wanbomeliwi, Falisi kunum i weng nutnut weng bokolew bokolew keko, Yesus em gelewkabiliw kunum ilo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete yom kukuyemin kunum be kunum waneng sili sili nam so, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum kukuw wa kekabiliw kunum iso, bongguko, ok wane, wanin wane wanakabe a?”, yangsiliw kale.
11 Naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hi’itih ana maramaim, Jesu ana bai’ufununayah hibatiyih, “Aisim kwa a bai’obaiyenayan kabay o’onayah naatu sabuw kakafih bairi hima bay te’aa?”
12 Yangeko, dakalaliwi, Yesus e im bakabiliw weng be kiliko, ilo fakam yan weng mak bokoyemomele: “Abung geyembin kunum e wakamin banim kawtiw ilo dokoyeminbakabe kate, wakamin so kebiliw kawtiw ite kuw ilo dokoyemkabe te.
12 Jesu hio nowar naatu iyafutih eo, “Sabuw aurih sawow en adanafur orot boro men hinakok, baise sabuw iyab sawusawuwih boro adanafur orot hinakok.
13 Kate yu kilele ibolow fukuneko, kal kesomi, dolon keloliwka! Sunbin-Got em fut tem be be bokolomele:
13 Kwa Buk Atamaninamaim kwabiyab tur yabin kwa’itin? ‘Ayu i akokok kabeber, men sibor.’”
14 Beli, Sion em gelewkabiliw kunum i Yesus em mit teleko, dakalalomeliw: “Deiw mak deiw mak ding dim bakate, nu so, Falisi kunum iso, alik alik nu wanin tokomin kukuw gelewkabiliw kate, nimtew angom ete kom gelewkabiliw kunum bi diwkuw kuw wanin wanenkabiliw a?”, dangsiliw kale.
14 Naatu John Baptist ana bai’ufununayah hina Jesu hibatiy hio, “Aisim aki naatu ofafar bai’ufununayah bairi mar etei ayoyohar naatu o a bai’ufununayah i en?”
15 Dangiwi, Yesus e ilo fakam weng mak bokoyemomele: “Kunum mak em waneng mak wamduko, wanin wanomin wensaniw kawtiw iso alakabe ding dim kabalak e, yu ki keko, teleko, alik alik biilo bokoyemomeliw: ‘Kame sakik ilum ding kasike, yu kanelom wanin wanokoliw te!’, yangokoliw a? Babo! Kate sowem keloke ding kabalak e, kunum waneng wamduse kunum be iso makuw binba kelei, i elo nam atemiw te. Beem ding dim kabalak e, akalem akunum kusel ikati wanin wanomin tokolokoliw te.”, yangse kale.
15 Jesu iyafutih eo, “Men karam sabuw orot boubun tatatabin ana yasisir isan hitaruru’ay, hitama orot yawasin hitabotouw, baise mar boro nanan orot boro hinabosair naatu nati ana veya’amaim imaibo hinifoufur hinirowarow.
16 Yangesomi, ilo fakam weng makso bokoyemomele: “Kawtiw i ilim anung kikis mak kuluko, ming em dim elo dasomi, nam beneliw te. Nimtew angom? Kaneliw tewe, kilelsiliw ilim beem gingokoliw ding dim e, ilim kikis be fong betel gel kelei, ilim ming beelo fuwfuw keko, iti atin kuw wa wa keloke kasike.
16 Na’atube faifuw atamanin boro men karam hinab faifuw boubun hinafitimih, anayabin faifuw boubun hinasasauw ana veya boro nakaro’om natakweb mahar nara’at.
17 Yu kililina! Nem weng kikis e wain ok kikis em kiskiw te. Kawtiw i wain ok kikis mak wain ok sen ming tem elo nam daliw te. Daliw tewe, wain ok kikis be wain ok sen ming tem be kawtol angeko, kawin dim mit kumineko, buseloke te. Kanelei, wain ok sen akati atin kuw wa keloke te. Feinka! Kawtiw i wain ok kikis be wain ok sen kikis tem elo kuw dakamoliwka! Daliw tewe, wain ok so, ok sen so, alew be makuw fein kenboke kasike.”, yangse kale. |alt="Wine skin" src="LB00145B.tif" size="col" ref="Matyu 9:17"
17 Na’atube men yait ta wine boubun ebai wine ana kibub atamaninamaim eriririmih, anayabin wine boubun boro nara’at naatu kibub natafofor wine nasuwa na re, imih wine boubun i boro wine ana kibub boubunamaim hinarir, saise hairi boro gewasih hinabat.”
18 Yangbe ding dim be, kak kunum mak teleko, Yesus em mit mewso katin bukbuk teineko, bokolewomele: “Kutaka! Nem mun ukati kame kuw kuanu te. Kasike kame, ku teleko, kom teing e um dim dukulew kano, u iti finik so baba teinuka!”, dangse kale.
18 Iti na’atube eo auman Tafaror Bar kaifenayan orot ta na Jesu biyan tit nanamaim sun yowen eo, “Ayu natu babitai i veya boun morob, baise akokok inan umawat inabutubun nayawas.”
19 Dangei, Yesus e kunum beem dangse weng be kilise kasike, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, kunum beso, alik alik i makuw kunum beem am dim kalo unsiliw kale.
19 Basit Jesu misir ana bai’ufununayah bairi orot hi’ufunun hin.
20 Unesomeliwi, wakamin so waneng mak Yesus em ibiku unbe dim mewso mewso gelew gelew teleko, akalem ilim tiakim minggiko, unbe dim bete, ilim beem ful be teing meleleweko, unsu kale. Nimtew angom? Kalun kel itol tiak ding dim e, waneng bu diwkuw diwkuw abiw ilum keko, alenalu kasike.
20 Naatu babin ta ana faifuwamaim rara bota’ar ma’am kwamur etei 12 sasawar, na Jesu ufunane tit,
21 Beli, waneng bu ukalem ibolow tem kel fukunomelu: “Ne Yesus em ilim dim kel teing kang meleli tewe, ne fein kenoki te!”, angsu kale.
21 ana notamaim eo, “Jesu ana faifuw tainin ana butubun boro ana yawas.” Naatu ana faifuw tainin butubun.
22 Kanelui, Yesus e famdes angeko, watemsomelei, bokoumomele: “Aul kutaka! Ku finganemokolew te! Kukalem ‘Fein!’, nangew ibolow bakate, kulo dokokeme kasike.”, wangse kale. Wangse ding dim bakate, waneng bu fein ken kesu kale.
22 Jesu tatabir babin itin eo, “Natu men iniyababan, abai tumatumamaim kubigewasin.” Iti na’at eo ana veya’amaim, mar ta’imonamo babin igewasin.
23 Kenui, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, ilo yemde talse kak kunum beso, alik alik i uneko, kak kunum beem am kalo talsiliw kale. Teliwi, fom am bomi, amebiliw kawtiw demdem mak yetemsiliw kale.
23 Imaibo Jesu na Kou’ay Bar kaifenayan orot ana bar wanawanan run. Sabuw hiru’ay hima hirerey itih, naatu rerey ana fik hibababin nowar.
24 Yetemiwi, Yesus e kawtiw biilo bokoyemomele: “Yu alik alik kut unina! Aul kalu atin kuw kuaninba te. Akalbu kasike!”, yangse kale. Yangse kate, i elo weng milewsomi, abeng gilewsiliw kale.
24 Jesu eo, “Iti kek babitai i matan fot inu’in, men morobomih, kwamisir ufun kwatit.” Baise sabuw isan himarib, anayabin i hiso’ob kek i morob.
25 Abeng gilewiw kate, i kawtiw kunum waneng alik alik biilo yenbakalaliwi, i kut unsiliw kale. Uniwi, Yesus e am kawtem uneko, kuanbu waneng aul buum teing kulu waulei, u iti finik so baba teinsu kale.
25 Basit sabuw etei himisir ufun hitit sawar, imaibo Jesu run in kek inu’in ana efanamaim tit, naatu babitai uman bai imisiruw yawas misir.
26 Teinui, aneng aneng beem biliw kawtiw alik alik i kanele sang be fein kiliko, kal kesiliw kale.
26 Iti sisinaf ana tur ra’at tasasar in nati tafaram hima’am ana fofonin etei hinowar.
27 Beli, Yesus em aneng ka iti koleweko, unse ding kabalak e, kiin sukul kunum alew mak elo gelew teleko, gaaneko, bokolewomeliw: “Debit mulkis Yesus o! Ku nulo kinkin ibolow keyema o!”, dangsiliw kale.
27 Jesu efan nati itumar tit remor inan, orot rou’ab matah fim hitit hi’ufunun hin hi’af hio, “David uwan, kwiwanbabani.”
28 Dangiwi, Yesus e ilo kililinba tew kesomi, am mak kawtem elo unse kale. Unei, kiin sukul kunum aso i elo anggelew teleko, em fukun talsiliw kasike, e aso ilo dakalako, bokoyemomele: “Kaso yu nelo ‘Fein!’, nangeko, ibolow fukunomeliw: Ne ki keko, kaso yulo ken keyemoki te?”, yangse kale. Yangei, aso i yan weng bokolewomeliw: “Noya! Kamok Fian kutaka! Fein! Kute ki te!”, dangsiliw kale.
28 Jesu na bar wanawanan run naatu orot rou’ab hina biyan hitit, Jesu ibatiyih eo, “Kwabitumatum ayu boro aniyawasi?” Hairi hiya’afut hio, “Regah abitumitum.”
29 Dangiwi, e aso im kiin sukul beelo meleyemeko, aso ilo bokoyemomele: “Yukalem fein ibolow beemdiw e yom kiin be goliwka!”, yangse kasike,
29 Basit Jesu hairi matah botobonen eo, “Kwabitumatum na’atube isa namatar.”
30 aso biim kiin sukul so be kiin golyemse kale. Golyemei, Yesus e aso ilo kitil weng mak bokoyemomele: “Wee! Kaso yu kanelom yom dim kaneyeme be mali kawtiw ilo bokoyemokoliw te!”, yangse kale.
30 Hairi matah higewasin hinuw naatu Jesu eofafarih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owen.”
31 Yangse kate, aso i em yangse weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kelewsomi, uneko, im dim kaneyemse sang be aneng ka biliw kawtiw alik alik ilo bokoyem yak bokoyem yak unsiliw kale.
31 Baise hairi hitit hin Jesu ana tur hibosemor ra’at, nati tafaram hima’am ana fofonin etei hinowar.
32 Aso biim Yesus elo kolew unsiliw ding bakate, mali kawtiw i aneng matil ete bontem dim benelewse kunum mak Yesus em fukun mit mewso debele talsiliw kale.
32 Orot rou’ab hinan ufut sabuw afa orot ta yoyom hirab awan igug ma’am hibai hina Jesu biyan hitit.
33 Debele teliwi, Yesus e aneng matil beelo anbakala kolewse kasike, beem ding dim bakate, weng banim kunum be fein weng matem bokose kale. Kanelei, ka biliw kawtiw i kanele eisneng be atemeko, ikalem bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai, yutaka! Kaneko eisneng mak Isalael aneng fian kale matem fitew kelinba kabe te!”, angsiliw kale.
33 Naatu Jesu yoyom mowan nun tit orot busuruf tur eo sabuw etei hifofor hio, “Sawar iti na’atube Israel wanawananamaim men ta i’itin bounabo ta’i’itin.”
34 Angsiliw kate, Falisi kawtiw i bokolomeliw: “Aneng matil im emisik kak finik e kunum Yesus beem wiin em dim amko kolewbe kasike, e kitil so keko, aneng matil ilo yenbakala kebaka!”, ange ange keko, bokole bokole kesiliw kale.
34 Baise Ofafar Bai’obaiyenayah hio, “Iti i Demon Hai Ukwarin fair itin imih demon nunih titit.”
35 Beli, Yesus e aneng fian beem abiw abiw angom biim Suda kunum waneng im wensankabiliw am am kalo uneko, alik alik ka biliw kawtiw ilo kukuyem diliko, bakayem yak yak uneko, abiil tikin em gawman ding dim em mewso tele Weng Kal Ken Ati be bokoyem yak yak unse kale. Unbomelei, mali kawtiw im kal wanin auk im dim be bakati alik alik kilelyemse kale.
35 Jesu bar awan awan run tit sabuw inanawanih bar merar hai Kou’ay Baremaim sabuw i’obaibiyih, mar ana aiwob isan Tur Gewasin eo hinowar naatu sabuw hai sawow yumatah ta ta hibow hinan etei iyayawasih.
36 Kilelyembomi, kawtiw banban biilo yetemeko, kinkin ibolow fian keyemse kale. Nimtew angom? I siwsiw yetemeko, alakabiliw kawtiw banim imdiw kesomi, sakik ilum so kesomi, ibolow fukunin net keyemeko, ibolow so kou keyem alakabiliw kawtiw kesiliw kasike.
36 Jesu iti rou’ay gagamin maiyow hinan itih yan baban, anayabin hai not kwaris naatu aurih baibais en, ana itinin i sheep na’atube aurih nabatanenayan orot en.
37 Beli, e akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Musun em wanin dem banban akal gilako, memen kesomi, yom kele kate, dem beem dakaluko, kulomin kawtiw i fong gel kasike,
37 Basit ana bai’ufununayah isah eo, “Masaw i gagamin na’in baise ana fourayah i men moumurih.
38 yu beem musun sen kayak elo bokolewomeliw: ‘Musun wanin dem dakaluko, kulomin kawtiw makso yemdala o!’, dangoliwka!”, bokoyemomi, yangse kale.
38 Imih masaw matuwan isan kwanayoyoban saise bowayah afa niyafarih hinan bay hinafour, anayabin bay i hiyamur.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.