Mateus 5
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 Beli, Yesus e elo gelew talsiliw kawtiw banso banso bi yetemse ding dim kabalak e, e kawin muk kang dim kel teinse kale. Teinei, akalem gelewkabiliw kunum i em teine dim ka kel mewso teliwi, e
1 Ao ver as multidões, Jesus subiu ao monte. Ele se assentou e os seus discípulos se aproximaram dele.
2 ilo kukuyemin weng mak bokoyemomele:
2 Então ele passou a ensiná-los. Jesus disse:
3 “‘Nu Sunbin-Got elo kilele kal kelinba kebuluw o!’, angeko, beem dim ibolow sakik so kebiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
3 — Bem-aventurados
4 Kal anggil ilum kulubiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
4 — Bem-aventurados
5 Ibolow falit kekabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
5 — Bem-aventurados os mansos,
6 Mali im sili sili kukuw atemsomeliwi, ‘Sunbin-Got kutaka! Ku sili sili kukuw be kilelyema o!’, dangeko, beem mongom ete ok tew yemen tew emdiw kebiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
6 — Bem-aventurados
7 Mali kawtiw mak ilo kinkin ibolow so keyemeko, biim ibolow fukunkabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
7 — Bem-aventurados
8 Sunbin-Got em kiin dim e ibolow tokotoko ken so keko, biliw kawtiw yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
8 — Bem-aventurados
9 Kasak sen dukukabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
9 — Bem-aventurados
10 Sunbin-Got em ibolow fukunin gelewbomi, beem dim e ilum kulukabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
10 — Bem-aventurados
11 Yu nelo “Fein!”, nangeko, nelo nenggelewiw kasike, beem mongom ete mali kawtiw i yulo desi keyemeko, funum weng bokoyemeko, yulo yeniw tewe, yu kalfongeko, kakatemoliwka!
11 — Bem-aventurados são vocês quando, por minha causa, os insultarem e os perseguirem, e, mentindo, disserem todo mal contra vocês.
12 Nimtew angom? Abiil tikin katiw kel yu yan fian mak kulokoliw kasike. Feinka! Yu kakateko, wimoliwka! Yu ibolow fukunina! Sua kel akate, nukalem awalik kumel i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ilo yulo kaneembiliw kukuw bakatetew keyemaliw kasike.”, yangse kale.
12 Alegrem-se e exultem, porque é grande a sua recompensa nos céus; pois assim perseguiram os profetas que viveram antes de vocês.
13 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu yol em fakam weng kale kililina! Yu yol emdiw keko, kawin kaleem abal kebiliw kawtiw kebiliw te. Yol e abal nam eisneng kate, beem abal be banime tewe, yu nono keleweko, iti abal nam kelewokoliw a? Deiw mak banim te. Kaneko kasike, yu abal banim yol be kuluko, sak fomdoliwi, kawtiw i yan deit san anung anung kelewokoliw te.
13 — Vocês são o sal da terra; ora, se o sal vier a ser insípido, como lhe restaurar o sabor? Para nada mais presta senão para, lançado fora, ser pisado pelos homens.
14 Yu kawin dim kaleem ailbin atew keko, kawtiw im kiin dim kaim kuw biliw te. Beemdiw, amgu tikin kel alakabe abiw mutuk fian mak mali kunum waneng im kiin dim e nam okmole te. |alt="Kirjath_Jearim" src="HK00376B.tif" size="col" ref="Matyu 5:14"
14 — Vocês são a luz do mundo. Não se pode esconder uma cidade situada no alto de um monte.
15 Yu yongom dong mak aileko, mesesem eisneng so kasi kolewbiliw a? Babo! Yu elo abisom dim kel ail kolewbeliw kano, mali kawtiw i yongom dong be atemeko, fein am matem telemokoliw kasike.
15 Nem se acende uma lamparina para colocá-la debaixo de um cesto, mas num lugar adequado onde ilumina bem todos os que estão na casa.
16 Be kaneko kasike, yom ailbin be aileko, kawtiw i yom ken kuw tokotoko kebiliw kukuw be atemeko, yom abiil tikin alakabe Kalew em wiin fian daolewokoliw te.”, yangse kale.
16 Assim brilhe também a luz de vocês diante dos outros, para que vejam as boas obras que vocês fazem e glorifiquem o Pai de vocês, que está nos céus.
17 Yangeko, Yesus e weng mak so bokoyemomele: “Yu kanelom fukunomeliw: ‘Ne teleko, Moses em kukuyemse weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im weng bakameliw weng so kulu koyemoki te!’, angeko, ibolow fukunokoliw te! Babo! Ne teleko, biim yangenaliw weng beem mongom be kilele ki kelomin teli te.
17 — Não pensem que vim revogar a Lei ou os Profetas; não vim para revogar, mas para cumprir.
18 Feinka! Deiw mak ding mak abiil kale so kawin kale so alik alik be banimoke kate, Sunbin-Got em weng beem anung fong gel so mak nam banime te. Em kukuyemse weng alik alik be atin kuw fein keloke te.
18 Porque em verdade lhes digo: até que o céu e a terra passem, nem um i ou um til jamais passará da Lei, até que tudo se cumpra.
19 Kaneko kasike, nimin kunum waneng ite mak kukuyemse weng be atemeko, beem anung fong gel mak kolewsomi, mali kawtiw im kanekabiliw kukuw bakati kukuyemiw tewe, kanekabiliw kunum waneng bi abiil tikin em kaneloke ding dim kabalak e, wiin banim kawtiw kebokoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak Sunbin-Got em kukuyemse weng be kiol kuw atemeko, gelewbomi, em kukuyemse weng alik alik be mali kawtiw ilo kilele kukuyemiw tewe, i abiil tikin em gawman ding dim kel e, wiin fian so kunum waneng kebokoliw te.
19 Aquele, pois, que desrespeitar um destes mandamentos, ainda que dos menores, e ensinar os outros a fazer o mesmo, será considerado mínimo no Reino dos Céus; aquele, porém, que os observar e ensinar, esse será considerado grande no Reino dos Céus.
20 Yu kilele kililina! Yom ibolow be Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kesomi, Falisi so, akalem kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum biso, alik alik biim ibolow fukunbiliw be bakilewinba keliw tewe, yu abiil tikin em gawman ding dim kalo nam uniw te.”, yangse kale.
20 Porque eu afirmo que, se a justiça de vocês não exceder em muito a dos escribas e fariseus, jamais entrarão no Reino dos Céus.
21 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu yukalem kawalik kumel im bokoyemsiliw weng be kilisiliw te. Im weng be kanekote:
21 — Vocês ouviram o que foi dito aos antigos: “Não mate.” E ainda: “Quem matar estará sujeito a julgamento.”
22 Yangsiliw kate, nakati yulo bokoyemomeli: Nimin kawtiw ite mak ikalem akunum elo ibolow kaisuw kelewiw tewe, mali kawtiw mak teleko, kaneliw kawtiw biilo kawtiw diwyemin kunum em kiin dim kel mo koyemiwi, e ilo geeyemoke te. Keko beli, nimin kawtiw ite mak ikalem akunum elo ‘Ku ibolow goluw kunum kute te!’, dangiw tewe, mali kawtiw mak teleko, dangiw kawtiw biilo Isalael kawtiw num kak yetebiliw diwyemin kunum biim kiin dim mo koyemsomeliwi, i ilo geeyemboliwka! Keko beli, nimin kawtiw ite mak ikalem akunum elo ‘Ku wiin banim, baluw kunum kute te!’, dangiw tewe, kaneko, dangiw kawtiw bikati kilelbi boliwka! Mesik esik Sunbin-Got e kawtiw biilo geeyemeko, kuse weing dong tem da koyemoke kasike.
22 Eu, porém, lhes digo que todo aquele que se irar contra o seu irmão estará sujeito a julgamento; e quem insultar o seu irmão estará sujeito a julgamento do tribunal; e quem o chamar de tolo estará sujeito ao inferno de fogo.
23 Yu mesesem mak de teleko, ‘Sunbin-Got elo dulewoki te!’, angeko, em am yol am abisom teleko, ibolow fukuniwete: ‘Ibo! Nakalem nakunum so ilum so kebi kai!’, angiw tewe,
23 Portanto, se você estiver trazendo a sua oferta ao altar e lá se lembrar que o seu irmão tem alguma coisa contra você,
24 yu mesesem de unbiliw be ka kel sak dukusomi, kakunum beso ilum be kilelsomi, ken kuw boliwka! Bomeliwi, iti mesesem be de teleko, Sunbin-Got elo fein dukalewboliwka!
24 deixe diante do altar a sua oferta e vá primeiro reconciliar-se com o seu irmão; e então volte e faça a sua oferta.
25 Mak kunum mak kulo geekemeko, diwyemin kunum em kiin dim kamde une tewe, kaso makuw unbiliw ding dim bakate, ku ilum eisneng be kiol kuw kelewbolewka! Mesik esik ilum so kunum be kulo diwyemin kunum em teing dim da kokemei, e kulo wonuk so kunum im teing dim da kokemei, isik kulo kamdeko, sok am tem da kokemokoliw kasike.
25 — Entre em acordo sem demora com o seu adversário, enquanto você está com ele a caminho, para que o adversário não entregue você ao juiz, o juiz entregue você ao oficial de justiça, e você seja jogado na prisão.
26 Yu kililina! Ku sok am tem ka kel bomi, tum win on kisol fian alik alik be ki wenolewka! Atin kuw wenokolew ding dim ete kuw, ku iti sok am tem be kolewko, kut tolokolew kasike.”, yangse kale.
26 Em verdade lhe digo que você não sairá dali enquanto não pagar o último centavo.
27 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Sua kel akate yu kilisiliw bakate:
27 — Vocês ouviram o que foi dito: “Não cometa adultério.”
28 nakati iti yulo bokoyemomeli: Nimin kunum ite mak waneng mak ulo watemeko, ibolow fukunom ete: ‘Ne uso kanenemoka!’, angeko, ibolow kuw fukuniw tewe, im kanebiliw ibolow fukunin be fein osow kekabe te.
28 Eu, porém, lhes digo: todo o que olhar para uma mulher com intenção impura, já cometeu adultério com ela no seu coração.
29 Yu kilele ibolow fukunina! Kom kiin mali e kulo kamdeko, ‘Ku kukuw sili sili wa mak kema!’, kangeko, kamde uneme tewe, ku kiin mali be walu fomdo kololewka! Ku kiin mali waluko, kolew tewe, e ki keko, sili sili kukuw beem dulum elo nam kamde unoke kasike, i kom kal alik alik bakal nam weng dong tem da kokemokoliw te.
29 — Se o seu olho direito leva você a tropeçar, arranque-o e jogue-o fora. Pois é preferível você perder uma parte do seu corpo do que ter o corpo inteiro lançado no inferno.
30 Kom teing yuk e kulo kamdeko, ‘Kukuw sili sili wa kema!’, kangeko, kamde uneme tewe, ku yuk teing be gato fomdo kololewka! Ku yuk teing gato kolew tewe, e ki keko, sili sili kukuw beem dulum elo nam kamde unoke kasike, i kom kal alik alik bakal nam weng dong tem da kokemokoliw te.
30 E, se a sua mão direita leva você a tropeçar, corte-a e jogue-a fora. Pois é preferível você perder uma parte do seu corpo do que o corpo inteiro ir para o inferno.
31 Sua kel akate, kawalik kumel i weng bokoyemiwi, yu kilisiliw bakate:
31 — Também foi dito: “Aquele que repudiar a sua mulher deve dar-lhe uma carta de divórcio.”
32 Yangenaliw kate, nakati yulo weng mak bokoyemomeli: Nimin kunum ite mak ikalem kukuw kiol so, osow kelinba kalel kumel biilo koyemiw tewe, i sili sili nam kukuw kelokoliw te. Nimtew angom? Ikalem sen beem mongom ete i kalel kumel biilo kulu fakalan waneng keyemiwi, i nanew kunum kumel mak kuliw tewe, i osow nam waneng kelokoliw kasike. Beemdiw, iti kulokoliw kunum bikati osow kunum kelokoliw te. Nimtew angom? Isik akunum kumel biim kalel kulokoliw kasike.”, yangse kale.
32 Eu, porém, lhes digo: quem repudiar a sua mulher, exceto em caso de relações sexuais ilícitas, a expõe a se tornar adúltera; e aquele que casar com a repudiada comete adultério.
33 Yangeko, weng makso bokoyemomele: “Yom kawalik kumel i weng kitil weng mak dukuko, bokoyemomeliw:
33 — Vocês também ouviram o que foi dito aos antigos: “Não faça juramento falso, mas cumpra rigorosamente para com o Senhor o que você jurou.”
34 Yangenaliw kate kame, nakati iti yulo bokoyemomeli: Yu kanelom fawtuk ayem weng mak kemokoliw te! Yu kanelom abiil tikin em akalem wiin so amkose eisneng beem dulum elote ayem fawtuk weng mak kemokoliw te! Nimtew angom? Abiil tikin be Sunbin-Got em teinbin abin dim kasike.
34 Eu, porém, lhes digo: não jurem de modo nenhum; nem pelo céu, por ser o trono de Deus;
35 Beemdiw, kawin dim kale Sunbin-Got em yan dukube dim kelei, Selusalem abiw mutuk fian be akalem abiw mutuk fian kebe kasike, yu aneng alew beem akalem wiin so amkose eisneng beem dulum elote kanelom fawtuk ayem weng mak kemokoliw te!
35 nem pela terra, por ser estrado de seus pés; nem por Jerusalém, por ser a cidade do grande Rei.
36 Beemdiw, yu kanelom yukalem kal anggil dim beem dulum elote fawtuk ayem weng mak kemokoliw te! Nimtew angom? Yom kitil e fong gel kuw kelei, yukalem ete ki keko, kak kon gel makmak nam famdes kelewsomi, ‘Kak kon yemul keloka! Mikil keloka!’, angbiliw kasike.
36 Não jure pela sua cabeça, porque você não pode fazer com que um só cabelo fique branco ou preto.
37 Kate, yu ‘Bayo!’, ‘Fein o!’, bete kuw angboliwka! Weng dawtolo niska nelka kelewbiw tewe, yu Seten-Ataanim em ibolow dasuw fukunin ete kuw gelewbiliw kasike.”, yangse kale.
37 Que a palavra de vocês seja: Sim, sim; não, não. O que passar disto vem do Maligno.
38 Yangeko, iti weng makso bokoyemomele: “Yom kawalik kumel i weng kitil weng mak dukuko, bokoyemomeliw:
38 — Vocês ouviram o que foi dito: “Olho por olho, dente por dente.”
39 Yangenaliw kate, nakati kame yulo bokoyemite: Nimin kunum waneng ite mak yulo wa kukuw keyemiw tewe, yu ibolow falit angeko, menew kukuw kuw kukuyemboliwka! Kukuyembomeliwi, nimin kunum waneng ite mak yulo kuleng mali elo baka yeniw tewe, yu famdes angeko, yukalem kuleng mali bakati fubelet kaleyemboliwka!
39 Eu, porém, lhes digo: Não resistam ao perverso. Se alguém lhe der um tapa na face direita, ofereça-lhe também a face esquerda.
40 Keko, mali kawtiw i yulo diwyemin kunum im mit mewso yemdeko, bokoyemomeliw: ‘Asolow ilim guloko, nulo duyemina!’, yangiw tewe, yu ilim be gulok keleweko, ilim makso mak akati dukayemboliwka!
40 Se alguém quer processar você e tirar-lhe a túnica, deixe que leve também a capa.
41 Beli, kunum mali mak imel kuw keyemeko, bokoyemomeliw: ‘Yu nukalem men ilum kale kiwyemeko, deiw mutuk mak koyemoliwka!’, yangiw tewe, yu biim yangbiliw weng be bakileweko, ilo singam singam aneng kalo koyem kemoliwka!
41 Se alguém obrigar você a andar uma milha, vá com ele duas.
42 Mali kawtiw mak yulo bokoyemomeliw: ‘Yom mesesem mesesem be nulo duyema!’, yangiw tewe, yu mesesem eisneng be kawtiw biilo sak misim kuw dukayemboliwka! Dukayemiwi, mali i yulo dakalalomeliw: ‘Tum win mak duyemina!’, yangiw tewe, yu kalfongeko, ilo sak misim kuw dukayemboliwka!
42 Dê a quem lhe pede e não volte as costas ao que quer lhe pedir emprestado.
43 Yom kawalik kumel i weng mak dukuko, bokoyemomeliw:
43 — Vocês ouviram o que foi dito: “Ame o seu próximo e odeie o seu inimigo.”
44 Yangenaliw kate, nakati yulo bokoyemomeli: Yom maka keyembiliw kawtiw bikati ibolow mutuk fian keyemboliwka! Keyemeko, mali kawtiw mak yulo ilum fian mak dukayembiw tewe, yu Sunbin-Got elo dakalalomeliw: ‘Ku ilo kinkin ibolow keyemeko, ken kukuw kuw kukuyema!’, dangboliwka!
44 Eu, porém, lhes digo: amem os seus inimigos e orem pelos que perseguem vocês,
45 Dangbiw tewe, yu abiil tikin alakabe Kalew beem fein muluwel kebokoliw te. Nimtew angom? E ataan so suuk so be sili sili nam kawtiw so, kiol kuw kukuw gelewkabiliw kunum waneng iso, alik alik biim biliw dim akati makuw dukayembe kasike.
45 para demonstrarem que são filhos do Pai de vocês, que está nos céus. Porque ele faz o seu sol nascer sobre maus e bons e vir chuvas sobre justos e injustos.
46 Yu kililina! On kisol fokoyemeko, deimaliw kunum wa kukuw so kunum bikati mali kawtiw ilo ibolow mutuk fian duyemkabiliw kawtiw biilo ibolow mutuk fian dukayemkabiliw te. Be fian eisneng ba kasike, Sunbin-Got e beem mongom ete yan fian mak akati duyeminba keloke te.
46 Porque, se vocês amam aqueles que os amam, que recompensa terão? Os publicanos também não fazem o mesmo?
47 Beemdiw, Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw bikati ikalem awkunum kumel ilo yetemeko, ‘Nakunum a! Belew yako!’, yangbiliw te. Fein, be fian eisneng bate!
47 E, se saudarem somente os seus irmãos, o que é que estão fazendo de mais? Os gentios também não fazem o mesmo?
48 Kate, yukalem ete diwkuw diwkuw abiil tikin alakabe Kalew beem ken atin kiol kuw kukuw emdiw kemoliwka!”, yangse kale.
48 Portanto, sejam perfeitos como é perfeito o Pai de vocês, que está no céu.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.