Mateus 5
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, Yesus e elo gelew talsiliw kawtiw banso banso bi yetemse ding dim kabalak e, e kawin muk kang dim kel teinse kale. Teinei, akalem gelewkabiliw kunum i em teine dim ka kel mewso teliwi, e
1 Jesu sabuw rou’ay gagamin maiyow hinan itih, basit heher yen in koun yan mare ana bai’ufununayah hina sisibinamaim himarir.
2 ilo kukuyemin weng mak bokoyemomele:
2 Naatu busuruf i’obaibiyih eo, Jesu Oyaw tafan ma ebi’obiyih|alt="sermon on mount" src="CN01700B.TIF" size="col" loc="Mat 5.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.2"
3 “‘Nu Sunbin-Got elo kilele kal kelinba kebuluw o!’, angeko, beem dim ibolow sakik so kebiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
3 “Sabuw iyab ayubih ana’amorob tebaib boro baigegewasin hinab, anayabin mar ana aiwob boro ninowah hinab.
4 Kal anggil ilum kulubiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
4 Sabuw iyab hiyababan tererey God boro ni’afutih baigegewasin nitih.
5 Ibolow falit kekabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
5 Sabuw iyab taiyuwih teyayara’iyih boro baigegewasin hinab, anayabin me tafaram boro ninowah hinab.
6 Mali im sili sili kukuw atemsomeliwi, ‘Sunbin-Got kutaka! Ku sili sili kukuw be kilelyema o!’, dangeko, beem mongom ete ok tew yemen tew emdiw kebiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
6 Sabuw iyab gewasin sinaf isan hi’amorob sikah emamamah boro baigegewasin hinab, anayabin God boro nitih hinab nasusuwih.
7 Mali kawtiw mak ilo kinkin ibolow so keyemeko, biim ibolow fukunkabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
7 Sabuw iyab tekakabeber boro baigegewasin hinab, anayabin God boro nakabibirih.
8 Sunbin-Got em kiin dim e ibolow tokotoko ken so keko, biliw kawtiw yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
8 Sabuw iyab dogoroh uhew boro baigegewasin hinab, anayabin God boro hina’itin.
9 Kasak sen dukukabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
9 Sabuw iyab tufuw ma gewas isan tebowabow boro baigegewasin hinab, anayabin God boro natunatumih nabuwih.
10 Sunbin-Got em ibolow fukunin gelewbomi, beem dim e ilum kulukabiliw kunum waneng yutaka! Yu kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom?
10 Sabuw iyab gewasin tisisinaf isan hirouw tibi’a’akirih boro baigegewasin hinab, anayabin mar ana aiwob boro hinab.
11 Yu nelo “Fein!”, nangeko, nelo nenggelewiw kasike, beem mongom ete mali kawtiw i yulo desi keyemeko, funum weng bokoyemeko, yulo yeniw tewe, yu kalfongeko, kakatemoliwka!
11 “Kwabi’ufununu isan sabuw boro tur kakafin hina’uwi, hinarabi hini’a’a’akiri naatu baifuwenamaim tur kakafih maiyow hina’u’uwi isan, baigegewasin boro kwanab.
12 Nimtew angom? Abiil tikin katiw kel yu yan fian mak kulokoliw kasike. Feinka! Yu kakateko, wimoliwka! Yu ibolow fukunina! Sua kel akate, nukalem awalik kumel i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ilo yulo kaneembiliw kukuw bakatetew keyemaliw kasike.”, yangse kale.
12 Kwaniyasisir naatu kwanakawasa, anayabin a siwar gagamin na’in auyom maramaim inu’in boro kwanab. Ef ta’imon nati na’atube marasika dinab oro’orot hirouw hi’a’a’akirih.
13 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu yol em fakam weng kale kililina! Yu yol emdiw keko, kawin kaleem abal kebiliw kawtiw kebiliw te. Yol e abal nam eisneng kate, beem abal be banime tewe, yu nono keleweko, iti abal nam kelewokoliw a? Deiw mak banim te. Kaneko kasike, yu abal banim yol be kuluko, sak fomdoliwi, kawtiw i yan deit san anung anung kelewokoliw te.
13 “Kwa i riy na’atube sabuw etei isah. Baise riy naniyan nabi’en na’at boro men karam hiniwa’an naniyan namatar maiye’emih, naatu sawar isan ana gewasin boro men ta nama, imih boro hinisaroun haw nare, sabuw tafan hinawas kamakamar hinaremor.
14 Yu kawin dim kaleem ailbin atew keko, kawtiw im kiin dim kaim kuw biliw te. Beemdiw, amgu tikin kel alakabe abiw mutuk fian mak mali kunum waneng im kiin dim e nam okmole te. |alt="Kirjath_Jearim" src="HK00376B.tif" size="col" ref="Matyu 5:14"
14 “Kwa i tafaram ana marakaw. Bar merar gagamin oyaw wan hiwowab ebatabat boro men karam hinibun wa’irimih.
15 Yu yongom dong mak aileko, mesesem eisneng so kasi kolewbiliw a? Babo! Yu elo abisom dim kel ail kolewbeliw kano, mali kawtiw i yongom dong be atemeko, fein am matem telemokoliw kasike.
15 Na’atube orot babin men ta ramef ito’ab noukwat wanawanan tarafut inumih. Baise ana sisikofamaim boro nasikof bar wanawanan etei namarakaw kawin hinama.
16 Be kaneko kasike, yom ailbin be aileko, kawtiw i yom ken kuw tokotoko kebiliw kukuw be atemeko, yom abiil tikin alakabe Kalew em wiin fian daolewokoliw te.”, yangse kale.
16 Ef ta’imon nati na’atube a marakaw sabuw etei matahimaim kwanabotawiy, saise abisa gewasin kwabowabow hina’itin naatu Tamat maramaim wabin hinabora’ara’ah.
17 Yangeko, Yesus e weng mak so bokoyemomele: “Yu kanelom fukunomeliw: ‘Ne teleko, Moses em kukuyemse weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im weng bakameliw weng so kulu koyemoki te!’, angeko, ibolow fukunokoliw te! Babo! Ne teleko, biim yangenaliw weng beem mongom be kilele ki kelomin teli te.
17 “Ayu anan men kwananot Moses ana ofafar naatu dinab oro’orot hai bai’obaiyen baihamiyen isan ao’omih. Ayu men i kouseiren isan anamih, baise sinaf yabih matar isan.
18 Feinka! Deiw mak ding mak abiil kale so kawin kale so alik alik be banimoke kate, Sunbin-Got em weng beem anung fong gel so mak nam banime te. Em kukuyemse weng alik alik be atin kuw fein keloke te.
18 Anababatun a tur a’owen, mar tafaram ema’am wanawananamaim kirum kikimin maiyow hikikirum, naatu pen wanamaim abisa hikukuyowan boro men ta anakusairimih, baise etei boro anasinaf yabih hinamatar.
19 Kaneko kasike, nimin kunum waneng ite mak kukuyemse weng be atemeko, beem anung fong gel mak kolewsomi, mali kawtiw im kanekabiliw kukuw bakati kukuyemiw tewe, kanekabiliw kunum waneng bi abiil tikin em kaneloke ding dim kabalak e, wiin banim kawtiw kebokoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak Sunbin-Got em kukuyemse weng be kiol kuw atemeko, gelewbomi, em kukuyemse weng alik alik be mali kawtiw ilo kilele kukuyemiw tewe, i abiil tikin em gawman ding dim kel e, wiin fian so kunum waneng kebokoliw te.
19 Orot yait ofafar kikimin maiyow itin yabin en rouw eastu’ub naatu sabuw afa i’obaiyih nati na’atube tisisinaf, mar ana aiwobomaim ibo boro hina’itfuruw, anayabin en hinarouw hinao, baise orot yait iti ofafar ia’ait naatu sabuw afa ebi’obaiyih mar ana aiwobomaim i boro orot gagamin.
20 Yu kilele kililina! Yom ibolow be Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kesomi, Falisi so, akalem kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum biso, alik alik biim ibolow fukunbiliw be bakilewinba keliw tewe, yu abiil tikin em gawman ding dim kalo nam uniw te.”, yangse kale.
20 A tur ao’owen o yait abosunusunub nara’at Pharisee naatu Ofafar Bai’obaiyenayah inananatabirih na’at, o i nuhinafot mar ana aiwobomaim i kurur.
21 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu yukalem kawalik kumel im bokoyemsiliw weng be kilisiliw te. Im weng be kanekote:
21 “Tur marasika hio uwatanah hinonowar i hio kwanowar, men sabuw kwana’asbunuw, naatu orot yait sabuw ea’asbunuwih boro ofafar nafatum hinibatiy.
22 Yangsiliw kate, nakati yulo bokoyemomeli: Nimin kawtiw ite mak ikalem akunum elo ibolow kaisuw kelewiw tewe, mali kawtiw mak teleko, kaneliw kawtiw biilo kawtiw diwyemin kunum em kiin dim kel mo koyemiwi, e ilo geeyemoke te. Keko beli, nimin kawtiw ite mak ikalem akunum elo ‘Ku ibolow goluw kunum kute te!’, dangiw tewe, mali kawtiw mak teleko, dangiw kawtiw biilo Isalael kawtiw num kak yetebiliw diwyemin kunum biim kiin dim mo koyemsomeliwi, i ilo geeyemboliwka! Keko beli, nimin kawtiw ite mak ikalem akunum elo ‘Ku wiin banim, baluw kunum kute te!’, dangiw tewe, kaneko, dangiw kawtiw bikati kilelbi boliwka! Mesik esik Sunbin-Got e kawtiw biilo geeyemeko, kuse weing dong tem da koyemoke kasike.
22 Baise boun i a tur ao’owen, orot yait taintuwan isan yan nasoso’ar boro ofafar nafatum hinibatiy, naatu orot yait taintuwan isan fudirin en narouw nao’o, i boro kaniser hinibatiy. Baise orot yait taintuwan na’oraraf anayabin en nao, nati orot i enan kakafin ana wairaf wan nayenamih.
23 Yu mesesem mak de teleko, ‘Sunbin-Got elo dulewoki te!’, angeko, em am yol am abisom teleko, ibolow fukuniwete: ‘Ibo! Nakalem nakunum so ilum so kebi kai!’, angiw tewe,
23 “Isan imih gem kakafiyin tafamaim o a siwar ya’inamih ibai kuyey, naatu nati’imaim o nuhi nataseb, tai ta o isa i yan esoso’ar.
24 yu mesesem de unbiliw be ka kel sak dukusomi, kakunum beso ilum be kilelsomi, ken kuw boliwka! Bomeliwi, iti mesesem be de teleko, Sunbin-Got elo fein dukalewboliwka!
24 Basit a siwar nati gem tafanamaim inihamiy na’in, o inamatabir maiye inan tai airi kwanao gewas uma kwanabow kwanitonuw, imaibo inamatabir inan a siwar God initin.
25 Mak kunum mak kulo geekemeko, diwyemin kunum em kiin dim kamde une tewe, kaso makuw unbiliw ding dim bakate, ku ilum eisneng be kiol kuw kelewbolewka! Mesik esik ilum so kunum be kulo diwyemin kunum em teing dim da kokemei, e kulo wonuk so kunum im teing dim da kokemei, isik kulo kamdeko, sok am tem da kokemokoliw kasike.
25 “Ofafar ta ina’astu’ub taituwa baibatiyihimih nabuwi kwanan, airi kwanao gewas kwanitonuw, veya kikimin nama’am na’at, imaibo inan baibatiyenamaim inarun, anayabin nati’imaim tura boro nabuwi baibatiyenayan orot gagamin umanamaim naya’i, naatu baibatiyenayan orot boro nabuwi furisiman nitih hinabuwi kwanan dibur bar hinayaruyi.
26 Yu kililina! Ku sok am tem ka kel bomi, tum win on kisol fian alik alik be ki wenolewka! Atin kuw wenokolew ding dim ete kuw, ku iti sok am tem be kolewko, kut tolokolew kasike.”, yangse kale.
26 Anababatun a tur ao’owen, nati’imaim o boro inama kabay hio na’atube inatubuni, imaibo boro hinabotait inatit.
27 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Sua kel akate yu kilisiliw bakate:
27 “Tur hio uwatanah hibi’obaibiy i hio kwanowar, turanah a’aawah ufuh men kwanan.
28 nakati iti yulo bokoyemomeli: Nimin kunum ite mak waneng mak ulo watemeko, ibolow fukunom ete: ‘Ne uso kanenemoka!’, angeko, ibolow kuw fukuniw tewe, im kanebiliw ibolow fukunin be fein osow kekabe te.
28 Naatu boun a tur ao’owen orot yait matanawat nuw babin itin ana notamaim hairi baiwa’anamih enotanot ana notamaim hairi hiwa’anaka.
29 Yu kilele ibolow fukunina! Kom kiin mali e kulo kamdeko, ‘Ku kukuw sili sili wa mak kema!’, kangeko, kamde uneme tewe, ku kiin mali be walu fomdo kololewka! Ku kiin mali waluko, kolew tewe, e ki keko, sili sili kukuw beem dulum elo nam kamde unoke kasike, i kom kal alik alik bakal nam weng dong tem da kokemokoliw te.
29 Imih o mata asukwafune nuw kwaneyan, o in bowabow kakafin kusisinaf, kukubai kwisaroun, men basit mata ta’imon ana kakafinamaim o biya etei tan wairaf wan tayen ta’arah.
30 Kom teing yuk e kulo kamdeko, ‘Kukuw sili sili wa kema!’, kangeko, kamde uneme tewe, ku yuk teing be gato fomdo kololewka! Ku yuk teing gato kolew tewe, e ki keko, sili sili kukuw beem dulum elo nam kamde unoke kasike, i kom kal alik alik bakal nam weng dong tem da kokemokoliw te.
30 Na’atube uma asukwafune eof kwaneyan, ku’afuw kwisaroun men basit uma ta’imon ana of kwanekwanemaim o biya etei tan wairaf wan tayen ta’arah.
31 Sua kel akate, kawalik kumel i weng bokoyemiwi, yu kilisiliw bakate:
31 “Moses ana ofafaramaim eo, ‘Orot yait aawan nakwakwahir gewasin kwahikwahiren ana fef nakirum babin nitin nab auman nan.’
32 Yangenaliw kate, nakati yulo weng mak bokoyemomeli: Nimin kunum ite mak ikalem kukuw kiol so, osow kelinba kalel kumel biilo koyemiw tewe, i sili sili nam kukuw kelokoliw te. Nimtew angom? Ikalem sen beem mongom ete i kalel kumel biilo kulu fakalan waneng keyemiwi, i nanew kunum kumel mak kuliw tewe, i osow nam waneng kelokoliw kasike. Beemdiw, iti kulokoliw kunum bikati osow kunum kelokoliw te. Nimtew angom? Isik akunum kumel biim kalel kulokoliw kasike.”, yangse kale.
32 Baise boun i a tur ao’owen, orot yait nibobowen aawan nakwahir nan orot ta ni’awan, hairi hinabiwa’an i men babin ana ubar, baise orot ana ubar anayabin i kok imih babin esisinaf, naatu orot yait nati babin bai bi’awan auman bowabow kakafin esisinaf.
33 Yangeko, weng makso bokoyemomele: “Yom kawalik kumel i weng kitil weng mak dukuko, bokoyemomeliw:
33 “Tur marasika hio uwatanah hinonowar i hio kwanowar, ‘A omatanen men kwana’astu’ub, baise sinafumih God kwao’omatan i kwanasinaf.’
34 Yangenaliw kate kame, nakati iti yulo bokoyemomeli: Yu kanelom fawtuk ayem weng mak kemokoliw te! Yu kanelom abiil tikin em akalem wiin so amkose eisneng beem dulum elote ayem fawtuk weng mak kemokoliw te! Nimtew angom? Abiil tikin be Sunbin-Got em teinbin abin dim kasike.
34 Baise boun i a tur ao’owen, God wabinamaim men asir kwanao kwanifaro’omih, na’atube auyom mar isan, anayabin nati i God ana ma’ama efan.
35 Beemdiw, kawin dim kale Sunbin-Got em yan dukube dim kelei, Selusalem abiw mutuk fian be akalem abiw mutuk fian kebe kasike, yu aneng alew beem akalem wiin so amkose eisneng beem dulum elote kanelom fawtuk ayem weng mak kemokoliw te!
35 Me yan auman men isan kwanifaro, anayabin nati i God an ana baibiyarir efan, Jerusalem auman, anayabin nati i ata aiwob gagamin God ana tafaram.
36 Beemdiw, yu kanelom yukalem kal anggil dim beem dulum elote fawtuk ayem weng mak kemokoliw te! Nimtew angom? Yom kitil e fong gel kuw kelei, yukalem ete ki keko, kak kon gel makmak nam famdes kelewsomi, ‘Kak kon yemul keloka! Mikil keloka!’, angbiliw kasike.
36 Naatu o taiyuw auman men arib isan inao baifaro’omih, anayabin o men karam boro arib ta inab inau nikwes o nafurum.
37 Kate, yu ‘Bayo!’, ‘Fein o!’, bete kuw angboliwka! Weng dawtolo niska nelka kelewbiw tewe, yu Seten-Ataanim em ibolow dasuw fukunin ete kuw gelewbiliw kasike.”, yangse kale.
37 Imih inakwahir o inarufut, anayabin abisa awamaim iya’abar i’o etitit i Demon Kakafin biyanane enan.
38 Yangeko, iti weng makso bokoyemomele: “Yom kawalik kumel i weng kitil weng mak dukuko, bokoyemomeliw:
38 “Marasika ana tur hio kwanowar, ‘Orot yait mata nakubai, ibo matan kukubai, naatu orot yait wa nimarir, ibo wan kwimarir.’
39 Yangenaliw kate, nakati kame yulo bokoyemite: Nimin kunum waneng ite mak yulo wa kukuw keyemiw tewe, yu ibolow falit angeko, menew kukuw kuw kukuyemboliwka! Kukuyembomeliwi, nimin kunum waneng ite mak yulo kuleng mali elo baka yeniw tewe, yu famdes angeko, yukalem kuleng mali bakati fubelet kaleyemboliwka!
39 Baise boun i a tur ao’owen, orot yait isa nasisinaf kakaf men wan inay, rebareb rounane nifafar inatatabir rounane’ebo nifafar.
40 Keko, mali kawtiw i yulo diwyemin kunum im mit mewso yemdeko, bokoyemomeliw: ‘Asolow ilim guloko, nulo duyemina!’, yangiw tewe, yu ilim be gulok keleweko, ilim makso mak akati dukayemboliwka!
40 Naatu orot yait niyaso’ar baibatiyimih nabuwi kwananan, a biya baibiyon baban nikiya’ub nabaib, a biya baibiyon tafan auman inikiya’ub initin.
41 Beli, kunum mali mak imel kuw keyemeko, bokoyemomeliw: ‘Yu nukalem men ilum kale kiwyemeko, deiw mutuk mak koyemoliwka!’, yangiw tewe, yu biim yangbiliw weng be bakileweko, ilo singam singam aneng kalo koyem kemoliwka!
41 Baiyowayan orot ta nan nakwarari ana hafoy abarin veya ta’imon airi namih nao, ina’abar veya rou’ab airi kwanan.
42 Mali kawtiw mak yulo bokoyemomeliw: ‘Yom mesesem mesesem be nulo duyema!’, yangiw tewe, yu mesesem eisneng be kawtiw biilo sak misim kuw dukayemboliwka! Dukayemiwi, mali i yulo dakalalomeliw: ‘Tum win mak duyemina!’, yangiw tewe, yu kalfongeko, ilo sak misim kuw dukayemboliwka!
42 Orot babin ta isa sawaramih nafefeyani kwitin, naatu orot babin ta a sawar bai na mar kafai imaim bowamih nao, kwitin ebai en.
43 Yom kawalik kumel i weng mak dukuko, bokoyemomeliw:
43 “Marasika ana tur hio a’a’agir hinonowar i hio kwanowar, ‘Taituwa kwaniyabuwih naatu a kamabiy sabuw kwanimat gigigirih.’
44 Yangenaliw kate, nakati yulo bokoyemomeli: Yom maka keyembiliw kawtiw bikati ibolow mutuk fian keyemboliwka! Keyemeko, mali kawtiw mak yulo ilum fian mak dukayembiw tewe, yu Sunbin-Got elo dakalalomeliw: ‘Ku ilo kinkin ibolow keyemeko, ken kukuw kuw kukuyema!’, dangboliwka!
44 Baise boun a tur ao’owen, a kamabiy sabuw kwaniyabuwih naatu sabuw iyab terurukoukuwi isah kwanayoyoban.
45 Dangbiw tewe, yu abiil tikin alakabe Kalew beem fein muluwel kebokoliw te. Nimtew angom? E ataan so suuk so be sili sili nam kawtiw so, kiol kuw kukuw gelewkabiliw kunum waneng iso, alik alik biim biliw dim akati makuw dukayembe kasike.
45 Saise kwa boro Tamat auyom maramaim natunatumih nabuwi, anayabin God sinaf sabuw gewasih kakafih etei tafahimaim veya erararan, sabuw iyab gewasin tisisinaf naatu kakafin tisisinaf etei God taun ebitih.
46 Yu kililina! On kisol fokoyemeko, deimaliw kunum wa kukuw so kunum bikati mali kawtiw ilo ibolow mutuk fian duyemkabiliw kawtiw biilo ibolow mutuk fian dukayemkabiliw te. Be fian eisneng ba kasike, Sunbin-Got e beem mongom ete yan fian mak akati duyeminba keloke te.
46 Sabuw kabay o’onayah tisisinaf na’atube kwanasinaf sabuw iyabowat isa tibiyabowawat isah kwanabiyabow, God boro men ana siwar gewasin ta nitimih.
47 Beemdiw, Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw bikati ikalem awkunum kumel ilo yetemeko, ‘Nakunum a! Belew yako!’, yangbiliw te. Fein, be fian eisneng bate!
47 Naatu Eteni Sabuw taih tuwah akisih hai merar tiyiy na’atube kwanasinaf taituwa akisih hai merar kwanayiyi, ana gewasin boro men kwanabaimih.
48 Kate, yukalem ete diwkuw diwkuw abiil tikin alakabe Kalew beem ken atin kiol kuw kukuw emdiw kemoliwka!”, yangse kale.
48 A yawas uhew bitan kwanama, Tamat auyom maramaim ana yawas uhew bitan ema’am na’atube.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.