Mateus 25
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ARIB
1 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Abiil tikin em gawman ding dim em toloke ding e fakam weng kaleemdiw keloke te.
1 Então o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas lâmpadas, saíram ao encontro do noivo.
2 Teingabi kel waneng seiwel bi fukunin ken ati so kebiliw kate, mali wanggel seiwel teingabi kel bi ibolow benemin nam kebiliw te.
2 Cinco delas eram insensatas, e cinco prudentes.
3 Ibolow benebiliw bi ilam de tolokoliw kate, i kelosin elo akokow kesomi, de telinba kesiliw te.
3 Ora, as insensatas, tomando as lâmpadas, não levaram azeite consigo.
4 Kate mali fukunin ken so biliw waneng seiwel i ilam so, kelosin so, de talsiliw te.
4 As prudentes, porém, levaram azeite em suas vasilhas, juntamente com as lâmpadas.
5 Keko beli, waneng kulomin kunum be fongate telinba kese kasike, seiwel i kiinok ilum sen mak akalsiliw te.
5 E tardando o noivo, cochilaram todas, e dormiram.
6 Akalbiliwi, kutil mutuk fian demdem kele ding dim bakate, waneng kulomin kunum be telei, mali eso talsiliw kawtiw i gaanomeliw: ‘Waneng kulomin kunum akal talaka o! Fongate akate teineko, em fukun telina o!’, angbiwi, i kilisiliw te.
6 Mas à meia-noite ouviu-se um grito: Eis o noivo! saí-lhe ao encontro!
7 Kilisomi, waneng seiwel bi baba teineko, ikalem ilam kuluko, ailbin memen kesiliw te.
7 Então todas aquelas virgens se levantaram, e prepararam as suas lâmpadas.
8 Kemiwi, ibolow benebiliw wangel i fukunin ken so wanggel biilo dakalako, bokoyemomeliw: ‘Kae, nawkolon kumel yutaka! Yom kelosin atuk mak nulo yemenina! Num ilam be kelosin banim kelomi, kuanomin keme kasike!’, yangsiliw kate,
8 E as insensatas disseram às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão se apagando.
9 teingabi fukunin ken so wanggel i yan weng bokoyemomeliw: ‘Babo! Kelosin fong gel kuw aluwbuluw kasike, yukati wemin am elo uneko, wen unina! Kale nukalem ki kuw kasike.’, yangsiliw te.
9 Mas as prudentes responderam: não; pois de certo não chegaria para nós e para vós; ide antes aos que o vendem, e comprai-o para vós.
10 Yangiwi, ibolow benebiliw wanggel i wemin am elo kelosin wem unsiliw te. Im unbiliw ding dim bakate, waneng kulomin kunum be fein teleko, kilele memen kesiliw teingabi kel seiwel waneng biilo am kawtem elo yemde unesomelei, i ka kel kalfong fian mak kesomi, wanin dawol fian fian mak wansiliw te.
10 E, tendo elas ido comprá-lo, chegou o noivo; e as que estavam preparadas entraram com ele para as bodas, e fechou-se a porta.
11 Keko beli, ibik ete mali ibolow benebiliw teingabi kel seiwel ikati teleko, gaanomeliw: ‘Wee! Kamok a! Kamok kutaka! Nulo akal am yal busuyema!’, dangeko, gaansiliw kate,
11 Depois vieram também as outras virgens, e disseram: Senhor, Senhor, abre-nos a porta.
12 e yan weng bokoyemomele: ‘Ne yulo atin kuw gel so akokow te!’, yangse te.
12 Ele, porém, respondeu: Em verdade vos digo, não vos conheço.
13 Kame yu kilelbi boliwka! Yu kilelsi kuteko, ding fen boliwka! Nem toloki ding so, beem kaneloke ding em ataan kak em ding so, yu akokow kasike!”, yangse kale.
13 Vigiai pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Abiil tikin em gawman ding dim em kaneloke fakam weng mali mak kanekote:
14 Porque é assim como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes entregou os seus bens:
15 Wiin so kamok be akalem weng afak biliw kunum biim kitil e kilele kal kese kasike, e mak kunum beem dulum elote ‘Kunum be teingabi kel tausen (5'000) kulomin kunum ete kai!’, angeko, elo beemdiw dulewse te. Dulewsomi, mali kunum beelo ‘Kunum be auk teben kel tausen (2'000) kulomin kunum ete kai!’, angesomi, elo auk teben kel tausen (2'000) dulewse te. Duleweko, iti mali kunum beelo ‘Kunum be auk makmak tausen (1'000) kulomin kunum ete kai!’, angeko, elo auk makmak tausen dulewse te. Duleweko, alik alik ilo duyemsomi, fe e, unse te.
15 a um deu cinco talentos, a outro dois, e a outro um, a cada um segundo a sua capacidade; e seguiu viagem.
16 Keko beli, teingabi kel tausen (5'000) kuluse kunum be kitil keko, aluweko, tum win on kisol teingabi kel tausen (5'000) makso mak kuluse te.
16 O que recebera cinco talentos foi imediatamente negociar com eles, e ganhou outros cinco;
17 Beemdiw, auk teben kel tausen (2'000) kuluse kunum bakati kitil keko, aluwbabomi, iti auk teben kel tausen (2'000) makso mak kuluse te.
17 da mesma sorte, o que recebera dois ganhou outros dois;
18 Kate, auk makmak tausen (1'000) kuluse kunum be akalem kamokim em dulewse on kisol be kuluko, kawin dikeko, sak kawin tem okiw da kolewse te.
18 mas o que recebera um foi e cavou na terra e escondeu o dinheiro do seu senhor.
19 Keko beli, tiak ding banimse ding dim kabalak e, wiin so kunum kamok be iti teleko, tum win on kisol duyemse kunum biilo yan kiol kelomin weng talse te.
19 Ora, depois de muito tempo veio o senhor daqueles servos, e fez contas com eles.
20 Telei, teingabi kel tausen (5'000) kuluse kunum emisik teleko, akalem kamok elo bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ne kom teingabi kel tausen (5'000) dunemselew on kisol be kuluko, kitil keko, aluwsomi, iti teingabi kel tausen (5'000) makso mak kulusi te.’, dangse te.
20 Então chegando o que recebera cinco talentos, apresentou-lhe outros cinco talentos, dizendo: Senhor, entregaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.
21 Dangei, e bokolewomele: ‘Ku kunum ken ati te! Fong gel eisneng beso kitil keko, dawtoloko, fian kelewselew kasike, ku kame fian eisneng akati kute kuw atebokolew te! Kame ku neso teleko, bomi, kalfongolewka!’, dangse te.
21 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom e fiel; sobre o pouco foste fiel, sobre muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
22 Dangei, auk teben kel tausen (2'000) kuluse kunum bakati teleko, akalem kamok elo bokolewomele: ‘Kamok a! Kom auk teben kel tausen (2'000) dunemselew bakati, ne beem mutum dawtoloko, auk teben kel tausen (2'000) makso mak kulusi te.’, dangse te.
22 Chegando também o que recebera dois talentos, disse: Senhor, entregaste-me dois talentos; eis aqui outros dois que ganhei.
23 Dangei, kamok be bokolewomele: ‘Ku kunum ken ati te! Fong gel eisneng be kitil keko, dawtolo fian kelewselew kasike, ku kame fian eisneng akati kute kuw atebolewka! Kame ku neso teleko, bomi, kalfongolewka!’, dangse te.
23 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom e fiel; sobre o pouco foste fiel, sobre muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
24 Anfel e, auk makmak tausen (1'000) kuluse kunum bakati teleko, akalem kamok beelo bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ne kulo kilele kal kelite: Ku kunum atul nam kebelew kasike, ne kom angan finganbi te. Ku mali kawtiw im eisneng dukubiliwi, iti kulukabelew kunum kute te. Mali kawtiw mak i wanin musun mak kaibiliwi, ku musun be uneko, ‘Kulusiliw tum win em yan e kame dunemina!’, yangakabelew kunum kute te.
24 Chegando por fim o que recebera um talento, disse: Senhor, eu te conhecia, que és um homem duro, que ceifas onde não semeaste, e recolhes onde não joeiraste;
25 Kasike, ne finganbomi, kawin dikeko, kom nelo dunemselew on kisol be kawin tem kel dasi te. Kame, kom dunemselew on kisol bakalaka!’, dangse te.
25 e, atemorizado, fui esconder na terra o teu talento; eis aqui tens o que é teu.
26 Dangei, akalem kamok be elo yan weng bokolewomele: ‘Weng afak kunum wa sel kute te! Ku kal kelewete: Ne mali kawtiw ilo duyemsi eisneng beem iti kulukabi kunum nete te. Ne mali wanin musun kaibiliw kawtiw mak im musun kalo uneko, ‘Nem yulo duyemsi tum win beem yan e kame iti dunemina!’, angbomi, yan beem dulum elote wanin be kulukabi kunum nete te.
26 Ao que lhe respondeu o seu senhor: Servo mau e preguiçoso, sabias que ceifo onde não semeei, e recolho onde não joeirei?
27 Kasike, nimtew angom ete, ku nem dukemsi tum win be mali kawtiw im on kisol yetebiliw kunum im teing dim dalinba keselew a? Daselew tewe, tum win be iti fufu fian kese tew te. Kelei, nem iti talsi ding dim kabalak e, ne tum win fian alik alik be iti kuli tew te.’, dangse te.
27 Devias então entregar o meu dinheiro aos banqueiros e, vindo eu, tê-lo-ia recebido com juros.
28 Dangeko, e kawtiw ka biliw biilo bokoyemomele: ‘Yu fongate akate weng afak kunum wa kaleem on kisol be kuluko, mali on kisol dawtoloko, tum win fufu beem anung be iti teingabi kel tausen (5'000) kuluse weng afak kunum beem teing dim elo dulewina!
28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai ao que tem os dez talentos.
29 Nimtew angom? Ne mali em so kebiliw kawtiw ilo iti makso duyemii, i banban kelokoliw kate, ne mali em banim kebiliw kawtiw im fong gel eisneng bakati alik alik kulu koyemoki kasike.’, yangse te.
29 Porque a todo o que tem, dar-se-lhe-á, e terá em abundância; mas ao que não tem, até aquilo que tem ser-lhe-á tirado.
30 Yangeko, iti bokoyemomele: ‘Kame soson nam kunum beelo fongate akate anbakalalina! Keliw kano, sun kuw betbet deimin abiw ka kel bomi, amebomi, akalem kal wakal dukuko, teing feiwbomi, teing bulung gilkabomi, boke te.’, yangse te.
30 E lançai o servo inútil nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Kawtiw Aul nem wiin fian so toloki ding dim kabalak e, ne kamok keko, auk so kitil so kesomi, Sunbin-Got em yemdakamin finik iso, toloki te. Beem ding dim bakate, Kawtiw Aul ne emisik kamok fian em teinkemin abin ayem wiin so dim ka kel teinoki te.
31 Quando, pois vier o Filho do homem na sua glória, e todos os anjos com ele, então se assentará no trono da sua glória;
32 Beem ding dim bakate, kunum waneng alik alik angom bi nem kiin dim wensanokoliw te. Wensaniwi, ne ilo yetemeko, siwsiw yetebin kunum im siwsiw teing bokoko, mali da mali da koyemkabiliw atew keyemeko, ikati kunum mongom alew mak keyemoki te.
32 e diante dele serão reunidas todas as nações; e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos;
33 Keyemeko, siwsiw atew kebiliw kunum waneng ilo yuk teing dulum elo keyemsomi, meme atew kebiliw kawtiw ilo awan dulum elo keyemoki te.
33 e porá as ovelhas à sua direita, mas os cabritos à esquerda.
34 Keyemeko, kamok fian nem yuk teing dim kel biliw kunum waneng ilo bokoyemomeli: ‘Yu kame telina! Nem Aatim em bamki kuliw kasike! Sua sua kel akate, kawin so abiil so be kailinba bise ding dim kabalak e, nem Aatim e akalem gawman ding dim be yom dulum elo memen keyemse kasike kame, yu ding dim be fan atew kulina!
34 Então dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai. Possuí por herança o reino que vos está preparado desde a fundação do mundo;
35 Nimtew angom? Sua kel akate, nem yemen tew so bisi ding kabalak e, yu nelo wanin nemgiyemaliw te. Kesomi, nem ok tew so kebisi ding dim e, yu nelo ok nemgiyemaliw te. Nem kokow kunum atew telebisi ding dim e, yu nelo yukalem am elo nemde unemaliw te.
35 Pois tive fome, e destes-me de comer; tive sede, e destes-me de beber; era forasteiro, e recolhestes-me;
36 Nem kal musun bisi ding dim kabalak e, yu nelo ilim dunemiwi, ne kal kasi kemali te. Nem wakamin fian kebisi ding dim bakate, yu nelo kilele kenemaliw te. Nem sok am tem bisi ding dim bakate, yu nelo netebamaliw te.’, yangoki te.
36 estava nu, e vestistes-me; enfermo, e visitastes-me; preso, e viestes ver-me.
37 Yangii, kiol kuw kukuw kemaliw kunum waneng i nem yangbi weng be kiliko, dakalalomeliw: ‘Kamok kutaka! Ku nal kel yemen tew so kebelewi, nu wanin kamensuluw a? Nalem tit ete ku ok tew so kebelewi, nu ok kamensuluw a?
37 Então perguntarão os justos: Senhor, quando te vimos faminto, e te demos de comer; ou com sede, e te demos de beber?
38 Nalem ding ete ku kokow kunum atew kelewi, nu kulo nukalem am elo kamde unesuluw a? Nalem ding ete ku kal musun kelewi, nu kal kasi kokemsuluw a?
38 Quando te vimos forasteiro, e te recolhemos; ou nu, e te vestimos?
39 Nalem ding ete, ku wakamin so kebelewi, nu kilele kekemsuluw a? Nalem tit ete ku sok am tem belewi, nu katebam telesuluw a?’, nangeko, dakalalokoliw te.
39 Quando te vimos enfermo, ou preso, e fomos visitar-te?
40 Dakalaliwi, kamok fian ne ilo yan weng be bokoyemomeli: ‘Nimin kunum waneng ite mak nem angin wiin banim mak ilo kaneyemaliw tewe, nelo makuw kenemaliw bakate.’, yangoki te.
40 O Rei responderá: Em verdade vos digo que quantas vezes o fizestes a um destes meus irmãos mais pequeninos, a mim o fizestes.
41 Yangesomi, ne famdes angeko, teing awan dulum ka biliw kawtiw biilo bokoyemomeli: ‘Sunbin-Got e yulo yamkatiko, koyemkabe kawtiw yutaka! Fongate akate yu nem mit biliw kale koleweko, sunsun be ais dong tem kalo unina! Ais dong tem be Seten-Ataanim so, akalem finik wa so, alik alik biim dulum memen keyemsiliw kasike.
41 Dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Apartai-vos de mim, malditos, para o fogo eterno, destinado ao Diabo e seus anjos.
42 Nimtew angom? Nem wanin tew so kebisi ding kabalak e, yu nelo nemgiyeminba kemaliw te. Nem ok tew so kebisi ding dim e, yu nelo ok nemeninba kemaliw te.
42 Pois tive fome, e não me destes de comer; tive sede e não me destes de beber;
43 Nem kokow kunum kebisi ding dim e, yu nelo yukalem am elo nemde uninba kemaliw te. Nem kal musun kebisi ding dim kabalak e, yu nelo kal kasi koneminba kemaliw te. Nem wakamin fian mak kebisi ding so, nem sok am tem bisi ding so, diwkuw yu nelo kilele neteminba kemaliw te.’, yangoki te.
43 era forasteiro, e não me recolhestes; estava nu, e não me vestistes; enfermo e preso, e não me visitastes.
44 Yangii, ikati nelo dakalalomeliw: ‘Kamok kutaka! Ku nal em tit kete yemen tew so, ok tew so kebelewi, nu kulo ok so wanin so kameninba kesuluw a? Nalem ding ete, ku kokow kunum atew talbelewi, nu kulo nukalem am elo kamde uninba kesuluw a? Nalem ding ete ku kal musun kebelewi, nu kal kasi kokeminba kesuluw a? Nalem ding ete, ku wakamin so kesomi, sok am tem belewi, nu dokokeminba kesuluw a?’, nangokoliw te.
44 Também eles perguntarão: Senhor, quando te vimos faminto, com sede, forasteiro, nu, enfermo, ou preso, e não te servimos?
45 Nangiwi, ne ilo ikati yan weng bokoyemomeli: ‘Nimin kunum waneng ite mak nem angin wiin banim mak ilo mesesem mak kaneyeminba kemaliw tewe, i nelo makuw akati keneminba kenemaliw bakate.’, yangoki te.
45 Então lhes responderá: Em verdade vos digo que quantas vezes o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer.
46 Yangii, kanesiliw kawtiw bi ikalem kanesiliw beem dulum elote betbet fian kulukabiliw abiw kalo uneko, ka kel diwkuw diwkuw bokoliw kate, kiol kuw kukuw kemaliw kawtiw i finik so sunbin bin kulukabiliw abiw kalo uneko, sunsun finik so bokoliw te.”, yangse kale.
46 Irão estes para o suplício eterno, porém os justos para a vida eterna.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.