Marcos 7

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Beli, mali Falisi kunum so, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi Selusalem abiw mutuk fian koleweko, Yesus em fukun talsiliw kale.
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Telesomi, i yetemiwete: Mali Yesus em gelewkabiliw kunum bi teing ok ginginba kesomi, Sunbin-Got em kiin dim e “I teing ninik so wanin wanbiliw kai!”, angeko, yetemeko, yol angsiliw kale.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 Nimtew angom? Falisi kunum so, Suda kawtiw iso, alik alik i diwkuw diwkuw awalik kumel im kukuyemsiliw weng be geleweko, im Sunbin-Got em kiin dim e ninik so teing be atin kuw kilele ok gingsomi, wanin wanenaliw kasike.
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 Beemdiw, i wanin wenkabiliw dim elote teliw tewe, i diwkuw diwkuw kilele teing gingsomi, wanin wanakabiliw kasike. Keko beli, i ok wanbin sen o, wanin awamin o, ok sen fumin o, alik alik mesesem mesesem eisneng beelo kilele gingemaliw kale.
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Keko beli, Falisi kunum biso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum biso, alik alik kunum bi Yesus elo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete kom kenggelewkabiliw kunum bi nukalem awalik kumel im kukuw beelo gelewinba kebomi, teing ginginba keko, Sunbin-Got em kiin dim e teing ninik so wanin wanbiliw a?”, dangeko, dakalasiliw kale.
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Fimdi famde dasuw kawtiw yutaka! Sua e, Sunbin-Got em sua kel alenale bontem dim bakamin kunum Aisaya e yom kukuw wa be ateyemeko, fein weng bokolomele:
6 Jesus respondeu:
7 Kawtiw bi dem banim so, sak kal dim kuw nem wiin daonemkabiliw kate,
7 A adoração deste povo é inútil,
8 Fein, yu Sunbin-Got em kukuyemse weng beem afak emdiw kakabiliw kate, yu weng beelo koleweko, sak kawin dim kaleem kunum im weng ete kitil kuw aluwkabiliw te.”, yangse kale.
8 E continuou:
9 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu yom kawalik kumel im yangsiliw weng bete kilele gelewkabiliw kate, yu Sunbin-Got em yulo kukuyemkabe weng beelo atin kuw dawkatikoko, de mit dakabiliw te. Feinka! Yom kanebiliw kukuw wa be ne kilele atebi te!
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Yu kilele kililina! Moses e Sunbin-Got em bontem dim kuluko, bokolomele:
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Yangse kate, Falisi kunum yu so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum yu so, alik alik yu on kisol ‘Kolban!’, dangenaliw em on kisol em dulum elote bokolomeliw: ‘Nimin kawtiw ite mak bokolomeliw: ‘Nu on kisol kale aatim o yem o ilo duyemokoluw kate kame, nu ibolow alwol kesomi, ‘Kolban!’ dangeko, fein Sunbin-Got elo dulewokoluw te.’ angbiliw kawtiw bi
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 ken kuw kukuw kekabiliw kai.’, yangakabiliw te. Yangbiliwi, yu ilo iti bokoyemomeliw: ‘Kame on kisol be yu kanelom yukalem kauk so kalew so ilo duyemokoliw te!’, yangakabiliw te.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Kaneko kasike, yu dasuw weng bokolomeliw: ‘Sunbin-Got em wiin daolewkabuluw kunum nute te.’, angesomi, em weng fong eisneng emdiw keleweko, kulu kolewkabiliw te. Kate, yu yukalem kawalik kumel im kukuw bete kuw fein gelewsomi, diwkuw kukulew yak yak kekabiliw te. Kebomi, diwkuw diwkuw beem kukuw bete gelewko, kalelew tiak tiak de unakabiliw te.”, yangse kale.
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Yangeko, kawtiw ka biliw kawtiw biilo gaaneko, bokoyemomele; “Yu nem yangoki weng kale kilele kiliko, dolon keloliwka!
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 — ausente —
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 — ausente —
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Yangesomelei, e ka biliw kawtiw biilo koyemeko, am elo unse kale.
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 Dakalaliwi, e yan weng mak bokoyemomele: “Eke! Bani yukati ibolow kau angeko, dolon keko, kal kelinba biliw sako? Kut em mesesem mesesem eisneng yu bontem dim dako, kunil waniw tewe, e ki keko, wanbiliw kawtiw yulo Sunbin-Got em kiin dim ninik so keyeminba kekabe te.
18 Então ele disse:
19 Nimtew angom? Wanin be kawtiw im ibolow tem uneko, ilo wa keyeminba kekabe kate, emikel kuw kumun tem uneko, ol kelei, i olnuliwi, olikam tem unakabe kasike. Feinka! Wanin wanbiliw eisneng alik alik be Sunbin-Got em kiin dim e ken ati kuw te.
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Kate, yu kilele ibolow fukunina! Kawtiw im ibolow tem elote fitew dim kaim matem daliw em mesesem mesesem eisneng bete kuw Sunbin-Got em kiin dim e wa keyemkabe te.
20 Ele continuou:
21 Feinka! Kawtiw im ibolow sili sili nam beem sen em fitew dim dakabiliw kukuw wa be kanekote:
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 kais yemkal im nanew kawtiw so osow kemin e,
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Kaneko eisneng be kawtiw im ibolow tem elote matem teleko, kawtiw ilo Sunbin-Got em kiin dim e fein ninik so wa keyemkabe bakate.”, yangse kale.
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Beli, Yesus e aneng ka koleweko, Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw im aneng fian unesomi, Tail so Saidon so abiw mutuk fian alew biim aneng ka kel kakamale kale. Kakabomi, e yawal keko, am mak kawtem unse kate, kawtiw i “Yesus e ka be kai!”, angeko, kal kesiliw kale.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 Beem ding dim bakate, waneng mak alenalu kale. Waneng buum mun um dim e aneng matil mak wauluko, alenale kale. Keko kasike, waneng bu kawtiw im “Yesus e ka be kai!”, angsiliw weng be kiliko, fongate akate teleko, Yesus em mit mewso katin bukbuk angeko, teinsomi,
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 bokolewomelu: “Ku nelo dokonemeko, nem mun um dim alakabe aneng matil be takala kulu kouma!”, dangsu kale. Waneng bu Isalael kawtiw im deng ka biliw kawtiw Silia aneng fian em Fenisia aneng beem waneng ute kale.
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Keko beli, Yesus e waneng buulo yan weng bokoumomele: “Emisik ding dim kabalak e, aul muluwel ikalem ete wanoliwka! Wanesomi, ibik ete mian ilo duyemoliwka! Nimtew angom? Aul im wanin be sak mian ilo dukayemiw tewe, be wa kukuw kasike!”, wangse kale.
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Wangei, usik yan weng bokolewomelu: “Ku fein weng bokolew kate, kawtiw im aul i wanin dem ken wanbiliwi, mali wanin tabol e sak abin dim kumine tewe, ikalem mian i teleko, kubul wanakabiliw te.”, dangsu kale.
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Dangui, Yesus e bokoumomele: “Kom nangew weng be ken kasike kame, ku iti kukalem am elo una! Kom mun um dim alakabe aneng matil be takala koumeko, une kasike.”, wangse kale.
29 Jesus disse:
30 Wangei, waneng bu am uneko, ukalem mun ulo watemute: Um dim bise aneng matil be takala koumeko, unei, u akalbului, watemsu kale.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Beli, Yesus e Tail abiw mutuk fian beem aneng iti koleweko, Saidon abiw mutuk fian am dim ka deiw uneko, Galili okmun kaem deiw bakileweko, Dekabolis aneng fian katiw elo unse kale.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Ka kel unbelei, mali kawtiw i kunum kentem kabom nam keko, kilele ki keko, weng bokolinba kese kunum mak Yesus em mit mewso debele teleko, elo kitil weng kuw bokolewomeliw: “Kom teing e kunum beem dim dukuko, elo kilelewa!”, dangsiliw kale.
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Dangiwi, e kunum be debeleko, aso imikel kuw mutuk mak kel mosiliw kale. Mosomeliwi, Yesus em teing kang deeko, kunum beem kentem dim dukulewko, kasuk tuw akalem teing kang dim dukuko, kunum beem foong dim dukulewse kale.
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 Dukulewsomi, Yesus e gatak daok keko, abiil katem elo atemeko, ibolow sakalet angeko, kunum beelo bokolewomele: “Efata!”, dangse kale. (“Efata” weng beem mongom e kanekote: “Busok anga!”)
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Dangei, fein, kunum beem kentem busok angei, em weng ditditkabe foong akal weng ken kuw folot angesomelei, e kilele weng bokose kale.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Kele angomi, Yesus e kawtiw biilo iti kitil kuw bokoyemomele: “Yu itel kanelom atemiw eisneng kale kaim dim boko yak yak unokoliw te!”, yangeko, weng ayemse kate, i em yange weng be gelewinba kesomi, sakalaw keko, weng bo bo keko, sang be boko yak yak de unsiliw kale.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Keko beli, sang beem kilisiliw kawtiw alik alik i atin kuw yol yol angeko, bokolomeliw: “Ibo! Kunum beem kanebe eisneng alik alik be itel fein kiol kuw kekabe te. Kentem kabom ikal weng kililiwi, bontem kasise ikati fein weng bokokabiliw kasike!”, ange ange kesiliw kale.
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.