Marcos 6

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Beli, Yesus e aneng be iti koleweko, eso, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi makuw akalem am dim elo unsiliw kale.
1 Jesus deixou essa região e voltou com seus discípulos para Nazaré, cidade onde tinha morado.
2 Uniwi, finengdakamin ding Sabat kele ding bakate, e memen keko, Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kel kunum waneng ilo kukuyemse kale. Kukuyemei, kawtiw banban beem kukuyemin weng be kiliko, yol fian mak angeko, bokolew bokolew kelomeliw: “Nalete kunum kale akalem kukuyembe weng kale kulabe ye? Kunum kaleem kal e nal kel nono kulabe ye? Kante kitil fian be dulewbelei, e ki keko, auk so kitil aluwbamin fian be aluwbabe ya?
2 No sábado seguinte, começou a ensinar na sinagoga, e muitos dos que o ouviam se admiraram e perguntavam: “De onde vem tanta sabedoria e poder para realizar esses milagres?
3 Feinka! E am gemin kunum kelei, beem auk u Malia ute te. Em nenggelel im wiin e Sekow o, Yosetos o, Saimon o, Suda o, ite kuw te. Akalem waneng aul min i kale kel nuso biliw kale eli!”, ange ange kesiliw kale. Keko beli, i desi weng keleweko, em kukuyemin kilele wosulinba kesomi, im elo “Fein!”, dangbin ibolow be net angsiliw kale.
3 Não é esse o carpinteiro, filho de Maria e irmão de Tiago, José, Judas e Simão? Suas irmãs moram aqui, entre nós”. E sentiam-se muito ofendidos.
4 Angei, Yesus e bokoyemomele: “Feinka! Aneng aneng angom kawtiw i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em wiin daolewkabiliw kate, akalem awkunum kusel o, akalem am dim kasel o, ite elo ‘Fein o!’, danginba kekabiliw te!”, yangse kale.
4 Então Jesus lhes disse: “Um profeta recebe honra em toda parte, menos em sua cidade e entre seus parentes e sua própria família”.
5 Yangesomi, ka kel e, e ki keko, auk so kitil so eisneng banso mak kelinba kese kate, e mali wakabiliw kawtiw angin fong gel mak im dim e teing dukuyemeko, ilo okmino koyemse kale.
5 Por isso, não pôde realizar milagres ali, exceto pôr as mãos sobre alguns enfermos e curá-los.
6 Koyemsomi, ikalem fein danginba ibolow beem dulum elote “Ibo! Net fian keliw kai!”, angeko, yol fian keyemse kale.
6 E ficou admirado com a incredulidade daquele povo. Então Jesus percorreu diversos povoados, ensinando a seus moradores.
7 Beli, Yesus e akalem kalun kel gelewkabiliw kunum biilo gaayemei, i akalem mit teliwi, e ilo wiin fian mak duyemei, “Yu aneng matil im kitil e mit da keyemoliwka!” yangeko, amen amen keyemeko, alew alew yemdase kale.
7 Reuniu os Doze e começou a enviá-los de dois em dois, dando-lhes autoridade para expulsar espíritos impuros.
8 Yemdako, weng mak so bokoyemomele: “Yu tokfol so uneko, kanelom wanin o, men o, tum win men o, beem ibolow fukuneko, aluwko, kakamokoliw te!
8 Instruiu-os a não levar coisa alguma na viagem, exceto um cajado. Não poderiam levar alimento, nem bolsa de viagem, nem dinheiro.
9 Beemdiw, yu yan aom mak minggilokoliw kate, yu kanelom afak ilim alew mak minggilokoliw te!
9 Poderiam calçar sandálias, mas não levar uma muda de roupa extra.
10 Yu abiw mak uneko, am mak uniw tewe, am ka kel kuw bomeliwi, kanelom am gol keemokoliw te!
10 Disse ele: “Onde quer que forem, fiquem na mesma casa até partirem da cidade.
11 Kate, yom abiw kawtem unokoliw ding dim bakate, abiw ka im kunum waneng i yulo kalfonginba keyemeko, yom weng e kililinba keliw tewe, yom iti abiw kolew ding kabalak e, yu yom yan dim be kukun beelo abiw ka akate kalis koleweko, unemoliwka! Yom kaneliw beem mongom ete yu kawtiw biilo kukuyemomeliw: Abiw kunum waneng yu Sunbin-Got em angin bate!’, yangboliwka!”, e ilo yangse kale.
11 Mas, se algum povoado se recusar a recebê-los ou a ouvi-los, ao saírem, sacudam a poeira dos pés como sinal de reprovação”.
12 Yangei, i aneng ka kolewko, ibolow famdelin angom weng be boko yak boko yak unsomi,
12 Então eles partiram, dizendo a todos que encontravam que se arrependessem.
13 aneng matil kawtiw im dim biliw aneng matil banban takala koyemeko, kal wakamin kawtiw banban oliw ais dem beem gom so bulok keyemiwi, im wakamin be banimyemse kale.
13 Expulsaram muitos demônios e curaram muitos enfermos, ungindo-os com óleo.
14 Beli, beem ding dim bakate, emisik kamok fian Kelot e Yesus em wiin so auk so kitil so eisneng fian aluwkabe eisneng beem sang kilise kale. Nimtew angom? Mali kawtiw i Yesus em dulum elo bokolomeliw: “Kawtiw ok da koyemin kunum Sion ete iti fomkamin elote teinsomi, kitil auk so eisneng kale duku kebe sako?”, ange ange kesiliw kasike.
14 Logo o rei Herodes ouviu falar de Jesus, pois todos comentavam a seu respeito. Alguns diziam: “João Batista ressuscitou dos mortos. Por isso tem poder para fazer esses milagres”.
15 Kemiwi, mali kawtiw i bokolomeliw: “Kunum be Sunbin-Got em bontem dim bakamin sua kel alenale kunum Elaisa ete sako?”, angbiwi, iti mali kawtiw mak ikati bokolomeliw: “E nanew sua em bontem dim bakamin kunum kuaneko, iti fomkamin elote teinse kunum ete sako?”, ange ange kesiliw kale.
15 Outros diziam: “É Elias”. Ainda outros diziam: “É um profeta, como os profetas de antigamente”.
16 Kesomeliwi, Kelot e im angbiliw weng be kiliko, bokolomele: “Feinka! Kak goto kolewsi kunum Sion bete iti fomkamin dim elote baba teinse kai!”, angse kale.
16 Quando Herodes ouviu falar de Jesus, disse: “João, o homem a quem decapitei, voltou dos mortos!”.
17 — ausente —
17 O rei havia mandado prender e encarcerar João para agradar Herodias. Ela era esposa de seu irmão, Filipe, mas Herodes tinha se casado com ela.
18 — ausente —
18 João dizia a Herodes: “É contra a lei que o senhor viva com a esposa de seu irmão”.
19 — ausente —
19 Por isso Herodias guardava rancor de João e queria matá-lo, mas não podia fazê-lo,
20 — ausente —
20 pois Herodes o respeitava e o protegia, sabendo que ele era um homem justo e santo. Herodes ficava muito perturbado sempre que falava com João, mas mesmo assim gostava de ouvi-lo.
21 Keko beli, deiw mak ding mak Kelodias u Sion elo alomin deiw mak atemsu kale. Beem ding dim bakate, Kelot e akalem auk um dukusu ding ibolow fukunsomi, akalem gawman ding dim em aluwbamin kunum so, akalem wonuk so kunum im kak kunum iso, Galili aneng fian em kamokim iso, kunum alik alik biilo gaayemei, i teliwi, eso iso makuw wanin fian mak wansiliw kale.
21 Finalmente, no aniversário de Herodes, Herodias teve a oportunidade que procurava. Ele deu uma festa para os membros do alto escalão do governo, para seus oficiais militares e para os cidadãos mais importantes da Galileia.
22 Wansiliw ding dim bakate, Kelot em mun seiw Kelodias bu kunum biim teinbiliw dim matem teleko, ka biliw kunum banban biim kiin dim e wisu kale. Wibului, Kelot so, eso biliw kunum alik alik biim ibolow daokeyembului, “Yakai! Waneng seiw ati te!”, ange ange kesiliw kale. Kesiliw kasike, emisik kamok fian be ulo bokoumomele: “Nimtew eisneng mak ku ‘Dunema!’, nangew tewe, ne kulo fein dukemoki te!”, wangse kale.
22 Sua filha, também chamada Herodias, entrou e apresentou uma dança que agradou muito Herodes e seus convidados. “Peça-me qualquer coisa que deseje, e eu lhe darei”, disse o rei à moça.
23 Wangesomi, weng fawtuk ayem weng mak bokoumomele: “Ku nomin eisneng mak bokonemomelew: ‘Nemena!’, nangew tewe, ne kulo fein kemenoki te. Feinka! Ku nelo bokonemomelew: ‘Kom aneng atebelew aneng beem mali kalat mak dunema!’, nangew tewe, ne fein kulo dukemoki te!”, wangse kale.
23 E prometeu, sob juramento: “Eu lhe darei o que pedir, até metade do meu reino!”.
24 Wangei, u kut uneko, ukalem auk Kelodias ulo dakalalomelu: “Ne nimtew eisneng mak elo ‘Ku nelo dunema!’, dangeko, dakalaloki ya?”. wangui, usik bokoumomelu; “‘Ku Sion kawtiw ilo ok da koyemkabe kunum beelo asomelew kano, kak goto wokilewsomi, em kak be denem tala o!’, dangolewka!”, wangsu kale.
24 Ela saiu e perguntou à mãe: “O que devo pedir?”. A mãe lhe disse: “Peça a cabeça de João Batista!”.
25 Wangui, u fongate akate iti Kelot em mit mewso yako uneko, bokolewomelu: “Kame kalakate, ku Sion kawtiw ilo ok da koyemkabe kunum beelo asomelew kano, kak goto wokilewsomi, em kak be denem tala o!”, dangsu kale.
25 A moça voltou depressa ao rei e disse: “Quero a cabeça de João Batista agora mesmo num prato!”.
26 Dangui, e ibolow ilum fian fian mak kesomi, Sion elo alominba ibolow kese kate, akalem kunum bongguko, “Wanin wanbiliw kunum biim kiin dim e, ne fawtuk ayem weng mak keyemi kai!”, angomi, wangse fawtuk ayem weng be aluweko, fein gelewse kale.
26 O rei muito se entristeceu com isso, mas, por causa do juramento que havia feito na frente dos convidados, não pôde negar o pedido.
27 Fein gelewse kasike, e mali wonuk so kunum mak elo dabalalei, “Kunum beem kak de tela!”, dangei, e fein sok am tem ka uneko, Sion em kak goto keleweko,
27 Assim, enviou no mesmo instante um carrasco com ordens de cortar a cabeça de João e trazê-la. Ele decapitou João na prisão,
28 awamin dim dukuko, delew teleko, waneng seiw buulo fein duumse kale. Duumei, u kak be kuluko, auk ulo deum unsu kasike, auk bu atemeko, atin kuw kal kelute: “Fein! Kame Sion e banime kai!”, angeko, ibolow ki keumei, Sion em kak sak fomdosu kale.
28 trouxe a cabeça num prato e a entregou à moça, que a levou à sua mãe.
29 Keko beli, Sion em gelewkabiliw kunum i kililiwete: “Sion elo aliwi, e kuan kembe kai!”, angomeliwi, i uneko, em fom kulusomi, debeleko, fomkamin tem dukusiliw kale.
29 Quando os discípulos de João souberam o que havia acontecido, foram buscar o corpo e o colocaram numa sepultura.
30 Beli, Yesus em kalan kunum bi iti em fukun teleko, ikalem aluwbameliw sang so, mali kawtiw ilo kukuyemsiliw sang so, beem sang alik alik beelo bokolewsiliw kale.
30 Os apóstolos voltaram de sua missão e contaram a Jesus tudo que tinham feito e ensinado.
31 Keko beli, kawtiw banban i Yesus em mit mewso une tele kebiliw kasike, eso, akalem kalan kunum iso, i “Wanin wanomin ding banime te!”, angomi, e ilo bokoyemomele: “Yukalem kuw kawtiw banim dim mak elo uneko, ka kel finengdaloliwka!”, yangse kale.
31 Jesus lhes disse: “Vamos sozinhos até um lugar tranquilo para descansar um pouco”, pois tanta gente ia e vinha que eles não tinham tempo nem para comer.
32 Yangei, i em yangse weng be kilisomeliwi, e iso kunuw mak em dim teineko, ikalem kuw kawtiw banim dim mak kalo unsiliw kale.
32 Então saíram de barco para um lugar isolado, a fim de ficarem a sós.
33 Im unsiliw ding bakate, mali ka biliw kawtiw bi im unbiliw be yetemeko, “Yesus akalem angin so unbiliw kai!”, ange ange keko, fongate akate ikalem biliw abiw mutuk abiw mutuk bikati koleweko, imisik kawin deiw yako uneko, biliwi, i ibik ete keko, talsiliw kale.
33 Contudo, muitos os reconheceram e os viram partir, e pessoas de várias cidades correram e chegaram antes deles.
34 Teleko, Yesus em okmun dikeko, mali elote talse ding dim bakate, e ilo yetemete: Kawtiw banban teleko, biliwi, e yetemeko, ilo kinkin ibolow fian keyemse kale. Nimtew angom? Siwsiw yetebin kunum banim imdiw kesiliw kasike. Kesiliw angomi, e ilo kukuyemin weng banban mak bokoyemse kale.
34 Quando Jesus saiu do barco, viu a grande multidão e teve compaixão dela, pois eram como ovelhas sem pastor. Então começou a lhes ensinar muitas coisas.
35 Bokoyemsomelei, ataan tem dokong unomin ding mewso kele ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum i Yesus em mit mewso teleko, bokolewomeliw: “Kale kel kawtiw banim dim kesomelei, aneng akal kuine kasike.
35 Ao entardecer, os discípulos foram até ele e disseram: “Este lugar é isolado, e já está tarde.
36 Kame ku kawtiw ka biliw biilo bokoyemomelew: ‘Yu abiw mutuk mutuk aneng aneng kalo wanin fenem unina!’, yangolewka!”, dangsiliw kale.
36 Mande as multidões embora, para que possam ir aos campos e povoados vizinhos e comprar algo para comer”.
37 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yukalem ete ilo wanin mak yemenina!”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu on kisol fian banso banso kulusomi, belet wanin mak wenokoluw sako?”, dangeko, elo dakalasiliw kale.
37 Jesus, porém, disse: “Providenciem vocês mesmos alimento para eles”. “Precisaríamos de muito dinheiro
38 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu nomin belet wanin mak aluwbiliw a? Yu uneko, atemina!”, yangse kale. Yangei, i fein uneko, atemsomi, iti teleko, bokolewomeliw: “Teingabi kel belet wanin so, takam alew so, kuw be te.”, dangsiliw kale.
38 “Quantos pães vocês têm?”, perguntou ele. “Vão verificar.” Eles voltaram e informaram: “Cinco pães e dois peixes”.
39 Dangiwi, e kawtiw ka biliw biilo bokoyemomele: “Kame yu bongguko, amen amen kuw keko, balasal atite dim ka kel teinina!”, yangse kale.
39 Então Jesus ordenou que fizessem a multidão sentar-se em grupos na grama verde.
40 Yangeko, i em yangse weng be fein kiliko, kawtiw 100 emdiw kesomi, kawtiw 50 emdiw kesomi, keko, ka kel teinsiliw kale.
40 Assim, eles se sentaram em grupos de cinquenta e de cem.
41 Teinsomeliwi, Yesus e teingabi kel belet wanin be so, takam alew be so, mesesem mesesem be kulu aluwsomi, abiil elo atemeko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangse kale. Dangesomi, belet wanin be fakal fakal kelewsomi, akalem kalun kel gelewkabiliw kunum biilo duyemei, i kunum waneng biilo yemensiliw kale. Yemensomeliwi, e takam alew akati kuluko, amen amen kuw yemense kale. |alt="Feeding of the multitude" src="BA03022.tif" size="span" ref="Mak 6:41"
41 Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e os abençoou. Então, à medida que ia partindo os pães, entregava-os aos discípulos para que os distribuíssem ao povo. Também dividiu os peixes para que todos recebessem uma porção.
42 Yemenei, i kuluko, wanesomi, kumun so fasu angsiliw kate,
42 Todos comeram à vontade,
43 wanin anung e banso banso beki kuw kelei, i kalun kel men fian mak abuko, belet atuk so, takam atuk so wen dukusiliw kale.
43 e os discípulos recolheram doze cestos com os pães e peixes que sobraram.
44 Beli, wanin wansiliw kunum ite kuw banban fufu keko, teingabi kel tausen (5'000) kel kesiliw kale.
44 Os que comeram foram cinco mil homens.
45 Beli, Yesus e akalem kalun kel gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yomisik kunuw dim teineko, okmun dikeko, Betsaida abiw elo unina!”, yangeko, kunum waneng ikati ikalem am dim elo yamdase kale.
45 Logo em seguida, Jesus insistiu com seus discípulos que voltassem ao barco e atravessassem o mar até Betsaida, enquanto ele mandava o povo para casa.
46 Yamdasomi, amgu tikin dim mak elo uneko, ka kel Sunbin-Got eso weng bokose kale.
46 Depois de se despedir de todos, subiu sozinho ao monte para orar.
47 Keko beli, ataan tem une ding dim bakate, e emikel kuw ok beleng dim kel belei, akalem gelewkabiliw kunum i kunuw dim kel ok mutuk dim unsiliw kale.
47 Durante a noite, os discípulos estavam no barco, no meio do mar, e Jesus, sozinho em terra.
48 Im unbiliw ding dim bakate, e ilo yetemete: Inim fian mak kunuw beem mutum kalote telei, i bukesomi, kunuw be de anung anung kebiliwi, e yetemse kale.
48 Ele viu que estavam em apuros, remando com força e lutando contra o vento e as ondas. Por volta das três da madrugada, Jesus foi até eles caminhando sobre o mar. Sua intenção era passar por eles,
49 — ausente —
49 mas, quando o avistaram caminhando sobre as águas, gritaram de pavor, pensando que fosse um fantasma.
50 — ausente —
50 Ficaram todos aterrorizados ao vê-lo. Imediatamente, porém, Jesus lhes disse: “Não tenham medo! Coragem, sou eu!”.
51 Yangesomi, em kue yol tem kunuw dim teine ding dim bakate, suuk inim akal goto banimse kasike, i yol yol angsiliw kale.
51 Em seguida, subiu no barco e o vento parou. Os discípulos ficaram admirados,
52 Nimtew angom? I Yesus em belet wanin yemense eisneng be atemsiliw kate, im ibolow fukunin e kou angse kasike, i kilele dolon kelinba kesiliw kasike.
52 pois ainda não tinham entendido o milagre dos pães. O coração deles estava endurecido.
53 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik biim okmun dikeko, ok mali Genesalet aneng kalo unsiliw ding dim bakate, i ikalem talsiliw kunuw be sok so net keleweko, ge kolewsiliw kale.
53 Depois de atravessarem o mar, chegaram a Genesaré. Levaram o barco até a margem
54 Im kunuw koliw ding dim bakate, ka biliw kunum waneng i Yesus elo atemeko, bokolomeliw: “Kunum be Yesus ete kai!”, angomi,
54 e desceram. As pessoas reconheceram Jesus assim que o viram.
55 aneng aneng angom kalo weng dabalaliwi, i wakamin kal wanin kebiliw kawtiw alik alik biilo kaung dim duku diwiko, Yesus em kakabe dim elo yemde unsiliw kale.
55 Quando ouviam que Jesus estava em algum lugar, corriam por toda a região, levando os enfermos em macas para onde sabiam que ele estava.
56 Yemde unsiliw kasike, abiw fian o, abiw fong o, naleem aneng angom be Yesus e une tewe, i wakamin so kawtiw alik alik biilo abiw beem wensankabiliw dim elo yemde unemaliw kale. Yemde unesomi, i Yesus elo kitil kuw bokolewomeliw: “Wakamin kunum waneng kali ki keko, kom ilim dim kuw teing melelewoliwka!”, dangsiliw kale. Dangiwi, fein, Yesus elo melelewsiliw kawtiw biim wakamin kal wanin be alik alik ken keyemse kale.
56 Aonde quer que ele fosse — aos povoados, às cidades ou aos campos ao redor —, levavam os enfermos para as praças. Suplicavam que ele os deixasse pelo menos tocar na borda de seu manto, e todos que o tocavam eram curados.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.