Marcos 6

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Beli, Yesus e aneng be iti koleweko, eso, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi makuw akalem am dim elo unsiliw kale.
1 Jesu efan nati ihamiy matabir maiye ana bai’ufununayah hitur bairi hina ana bar ana merar hitit.
2 Uniwi, finengdakamin ding Sabat kele ding bakate, e memen keko, Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kel kunum waneng ilo kukuyemse kale. Kukuyemei, kawtiw banban beem kukuyemin weng be kiliko, yol fian mak angeko, bokolew bokolew kelomeliw: “Nalete kunum kale akalem kukuyembe weng kale kulabe ye? Kunum kaleem kal e nal kel nono kulabe ye? Kante kitil fian be dulewbelei, e ki keko, auk so kitil aluwbamin fian be aluwbabe ya?
2 Baiyarir ana veya Kou’ay Baremaim busuruf sabuw i’obaibiyih, naatu sabuw moumurih ana tur hinonowar i hifofofor naatu hio, “Iti orot menamaim kirum so’ob? Naatu not rerekab yait itin ina’inanen fokarih esisinaf?
3 Feinka! E am gemin kunum kelei, beem auk u Malia ute te. Em nenggelel im wiin e Sekow o, Yosetos o, Saimon o, Suda o, ite kuw te. Akalem waneng aul min i kale kel nuso biliw kale eli!”, ange ange kesiliw kale. Keko beli, i desi weng keleweko, em kukuyemin kilele wosulinba kesomi, im elo “Fein!”, dangbin ibolow be net angsiliw kale.
3 Iti orot i bar wowabayan. Mary natun taitin James, Joseph, Judas naatu Simon, ruburubun baibitar iti’imaim bairit tama’am?” Iti na’atube hio naatu hikwahir.
4 Angei, Yesus e bokoyemomele: “Feinka! Aneng aneng angom kawtiw i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em wiin daolewkabiliw kate, akalem awkunum kusel o, akalem am dim kasel o, ite elo ‘Fein o!’, danginba kekabiliw te!”, yangse kale.
4 Naatu Jesu hai tur eowen bar merar afa’amaim dinab orot i tekakakafiy, baise orot taiyuwin ana bar merar, ana sabuw, ana rara men tekakakafiy.
5 Yangesomi, ka kel e, e ki keko, auk so kitil so eisneng banso mak kelinba kese kate, e mali wakabiliw kawtiw angin fong gel mak im dim e teing dukuyemeko, ilo okmino koyemse kale.
5 Naatu ana bar meraramaim ina’inan men ta sinaf, sawusawuwih bai’abamo biyah botobonen hiyawas.
6 Koyemsomi, ikalem fein danginba ibolow beem dulum elote “Ibo! Net fian keliw kai!”, angeko, yol fian keyemse kale.
6 Sabuw men hibitumatum isan Jesu ifofofor men kafai ta.
7 Beli, Yesus e akalem kalun kel gelewkabiliw kunum biilo gaayemei, i akalem mit teliwi, e ilo wiin fian mak duyemei, “Yu aneng matil im kitil e mit da keyemoliwka!” yangeko, amen amen keyemeko, alew alew yemdase kale.
7 Ana bai’ufununayah nah 12 eafih hina hitit afiy kakafih nunih isan fair itih naatu orot rouru’ab iyafarih hitit.
8 Yemdako, weng mak so bokoyemomele: “Yu tokfol so uneko, kanelom wanin o, men o, tum win men o, beem ibolow fukuneko, aluwko, kakamokoliw te!
8 Naatu iuwih, “Remor kwanabubusuruf a tu akisin kwanab, men sawar ta, men rafiy, men hafoy, naatu men kabay ta kwanab naiw a kikiramaim kwanarobere.
9 Beemdiw, yu yan aom mak minggilokoliw kate, yu kanelom afak ilim alew mak minggilokoliw te!
9 A baibiyon kwaniyoun, baise biya baibiyon men bairou’abin kwanab.”
10 Yu abiw mak uneko, am mak uniw tewe, am ka kel kuw bomeliwi, kanelom am gol keemokoliw te!
10 Naatu iuwih, “Bar merar menatan kwarur imaim kwanama kwanabow nanan a veya nab imaibo nati bar merar kwanihamiy.
11 Kate, yom abiw kawtem unokoliw ding dim bakate, abiw ka im kunum waneng i yulo kalfonginba keyemeko, yom weng e kililinba keliw tewe, yom iti abiw kolew ding kabalak e, yu yom yan dim be kukun beelo abiw ka akate kalis koleweko, unemoliwka! Yom kaneliw beem mongom ete yu kawtiw biilo kukuyemomeliw: Abiw kunum waneng yu Sunbin-Got em angin bate!’, yangboliwka!”, e ilo yangse kale.
11 Naatu efan menamaim a merar men hinay hinabubuwi, o fana men hinanonowar kwana’orarafih kwanana’ufut tafaram kwanihamiy kwanan, nati i hai baimatnuwen!”
12 Yangei, i aneng ka kolewko, ibolow famdelin angom weng be boko yak boko yak unsomi,
12 Basit hitit hin bowabow kakafihine dogor baikitabiren isan hibinan.
13 aneng matil kawtiw im dim biliw aneng matil banban takala koyemeko, kal wakamin kawtiw banban oliw ais dem beem gom so bulok keyemiwi, im wakamin be banimyemse kale.
13 Wagabur moumurih maiyow hinunih hitit naatu sawusawuwih moumurih na’in biyah raiy hirarouw etei hiyawas.
14 Beli, beem ding dim bakate, emisik kamok fian Kelot e Yesus em wiin so auk so kitil so eisneng fian aluwkabe eisneng beem sang kilise kale. Nimtew angom? Mali kawtiw i Yesus em dulum elo bokolomeliw: “Kawtiw ok da koyemin kunum Sion ete iti fomkamin elote teinsomi, kitil auk so eisneng kale duku kebe sako?”, ange ange kesiliw kasike.
14 Jesu wabin ra’at aiwob orot Herod nowar, anayabin sabuw afa hio’o Iti i John Baptist morobone misir maiye, imih biyanamaim fair ma ina’inanen ta ta sinaf temamatar.
15 Kemiwi, mali kawtiw i bokolomeliw: “Kunum be Sunbin-Got em bontem dim bakamin sua kel alenale kunum Elaisa ete sako?”, angbiwi, iti mali kawtiw mak ikati bokolomeliw: “E nanew sua em bontem dim bakamin kunum kuaneko, iti fomkamin elote teinse kunum ete sako?”, ange ange kesiliw kale.
15 Afa hio, “Iti i Elijah. Afa ibanak hio’o, ‘Iti i marasika dinab orot ta na tit.’”
16 Kesomeliwi, Kelot e im angbiliw weng be kiliko, bokolomele: “Feinka! Kak goto kolewsi kunum Sion bete iti fomkamin dim elote baba teinse kai!”, angse kale.
16 Baise Herod nonowar ana maramaim eo, “John sikan abuburu’um i morobone misir maiye?”
17 — ausente —
17 Anayabin Herod taiyuwin iuwih John hifatum hibai hin dibur baremaim hiyaru’uy. Iti sisinaf ana’an i Herod tain Philip aawan bi’awan isan.
18 — ausente —
18 Anayabin Herod tain aawan bi’aawan isan John gam tur fokarin maiyow eo, “O i ofafar iastu’ub yawas kakafin kusisinaf.”
19 — ausente —
19 Imih Herodias yan so’ar kok kwanekwan boro John ta’asabun, baise ef men ta ma boro tasinaf.
20 — ausente —
20 Baise Herod i John isan birubir anayabin i so’ob John i orot kakafiyin, ana yawas mutufurin imih tatafafar, John binan Herod nonowar ana not i’afiy baise Herod ana kok i John tabinan i tanowar.
21 Keko beli, deiw mak ding mak Kelodias u Sion elo alomin deiw mak atemsu kale. Beem ding dim bakate, Kelot e akalem auk um dukusu ding ibolow fukunsomi, akalem gawman ding dim em aluwbamin kunum so, akalem wonuk so kunum im kak kunum iso, Galili aneng fian em kamokim iso, kunum alik alik biilo gaayemei, i teliwi, eso iso makuw wanin fian mak wansiliw kale.
21 Basit veya gewasin ta Herod tutufuw ana veya baiyasisir isan hiyuw bogaigiwas, ana sabuw nukwanukwarih, baiyowayah nukwanukwarih, naatu Galilee wanawanan sabuw gagamih etei e’af ayuwih.
22 Wansiliw ding dim bakate, Kelot em mun seiw Kelodias bu kunum biim teinbiliw dim matem teleko, ka biliw kunum banban biim kiin dim e wisu kale. Wibului, Kelot so, eso biliw kunum alik alik biim ibolow daokeyembului, “Yakai! Waneng seiw ati te!”, ange ange kesiliw kale. Kesiliw kasike, emisik kamok fian be ulo bokoumomele: “Nimtew eisneng mak ku ‘Dunema!’, nangew tewe, ne kulo fein dukemoki te!”, wangse kale.
22 Nati’imaim Herodias natun babitai na run benaben Herod ana nanawan sabuw hiru’ay hima’am etei hiyasisir men kikimin ta.
23 Wangesomi, weng fawtuk ayem weng mak bokoumomele: “Ku nomin eisneng mak bokonemomelew: ‘Nemena!’, nangew tewe, ne kulo fein kemenoki te. Feinka! Ku nelo bokonemomelew: ‘Kom aneng atebelew aneng beem mali kalat mak dunema!’, nangew tewe, ne fein kulo dukemoki te!”, wangse kale.
23 Naatu babitai isan eobaifaro eo, “Abisa isan inifefeyan au aiwob turin auman boro anit.”
24 Wangei, u kut uneko, ukalem auk Kelodias ulo dakalalomelu: “Ne nimtew eisneng mak elo ‘Ku nelo dunema!’, dangeko, dakalaloki ya?”. wangui, usik bokoumomelu; “‘Ku Sion kawtiw ilo ok da koyemkabe kunum beelo asomelew kano, kak goto wokilewsomi, em kak be denem tala o!’, dangolewka!”, wangsu kale.
24 Babitai in hinah ibatiy, “Ayu boro abisa isan anifefeyan?” Hinah iya’afut iu, “John Baptist ukwarin!”
25 Wangui, u fongate akate iti Kelot em mit mewso yako uneko, bokolewomelu: “Kame kalakate, ku Sion kawtiw ilo ok da koyemkabe kunum beelo asomelew kano, kak goto wokilewsomi, em kak be denem tala o!”, dangsu kale.
25 Babitai matan kabiy in aiwob biyan tit ifefeyan eo, “Ayu akokok John Baptist ukwarin tew yan inayai iti boun inab inan initu.”
26 Dangui, e ibolow ilum fian fian mak kesomi, Sion elo alominba ibolow kese kate, akalem kunum bongguko, “Wanin wanbiliw kunum biim kiin dim e, ne fawtuk ayem weng mak keyemi kai!”, angomi, wangse fawtuk ayem weng be aluweko, fein gelewse kale.
26 Aiwob orot yababan gagamin bai, baise men karam sabuw matahamaim babitai isan eo’obaifaro ta’astu’ub.
27 Fein gelewse kasike, e mali wonuk so kunum mak elo dabalalei, “Kunum beem kak de tela!”, dangei, e fein sok am tem ka uneko, Sion em kak goto keleweko,
27 Mar ta’imonamo tur iyafar sika afu’afuw orot iyun in John dibur baremaim ma’am sikan buru’um.
28 awamin dim dukuko, delew teleko, waneng seiw buulo fein duumse kale. Duumei, u kak be kuluko, auk ulo deum unsu kasike, auk bu atemeko, atin kuw kal kelute: “Fein! Kame Sion e banime kai!”, angeko, ibolow ki keumei, Sion em kak sak fomdosu kale.
28 Naatu ukwarin tew yan iwan bai na babitai itin imaibo bai in hinah itin.
29 Keko beli, Sion em gelewkabiliw kunum i kililiwete: “Sion elo aliwi, e kuan kembe kai!”, angomeliwi, i uneko, em fom kulusomi, debeleko, fomkamin tem dukusiliw kale.
29 John ana bai’ufununayah tur hinonowar ana veya hina biyan hibai hin rahamaim hiyai.
30 Beli, Yesus em kalan kunum bi iti em fukun teleko, ikalem aluwbameliw sang so, mali kawtiw ilo kukuyemsiliw sang so, beem sang alik alik beelo bokolewsiliw kale.
30 Tur Abarayah himatabir hina Jesu biyan hitit mi’itube hibowabow naatu sabuw hibi’obaiyih ana tur hi’owen.
31 Keko beli, kawtiw banban i Yesus em mit mewso une tele kebiliw kasike, eso, akalem kalan kunum iso, i “Wanin wanomin ding banime te!”, angomi, e ilo bokoyemomele: “Yukalem kuw kawtiw banim dim mak elo uneko, ka kel finengdaloliwka!”, yangse kale.
31 Naatu Jesu iuwih eo, “Tarabon tan efan sira’utubinamaim mar kafai taniyarir. Anayabin sabuw moumurih Jesu isan hirun hititit, ana bai’ufununayah bay men karam boro hitaa.
32 Yangei, i em yangse weng be kilisomeliwi, e iso kunuw mak em dim teineko, ikalem kuw kawtiw banim dim mak kalo unsiliw kale.
32 Imih akisihimo wa afe’en hisra’at hin efan ana sira’utubinamaim hitit.
33 Im unsiliw ding bakate, mali ka biliw kawtiw bi im unbiliw be yetemeko, “Yesus akalem angin so unbiliw kai!”, ange ange keko, fongate akate ikalem biliw abiw mutuk abiw mutuk bikati koleweko, imisik kawin deiw yako uneko, biliwi, i ibik ete keko, talsiliw kale.
33 Baise hinan sabuw moumurih na’in hi’itih hi’inanih, naatu hai bar hai merar hihamiyen aunah hi’iyon hina hima isan hikakaif na run,
34 Teleko, Yesus em okmun dikeko, mali elote talse ding dim bakate, e ilo yetemete: Kawtiw banban teleko, biliwi, e yetemeko, ilo kinkin ibolow fian keyemse kale. Nimtew angom? Siwsiw yetebin kunum banim imdiw kesiliw kasike. Kesiliw angomi, e ilo kukuyemin weng banban mak bokoyemse kale.
34 wa’ane bisure auman sabuw kou’ay gagamin hima’am itih iyababan, anayabin iti sabuw i sheep na’atube aurih nabatanenayan en, naatu busuruf sawar moumurih na’in i’obaibiyih.
35 Bokoyemsomelei, ataan tem dokong unomin ding mewso kele ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum i Yesus em mit mewso teleko, bokolewomeliw: “Kale kel kawtiw banim dim kesomelei, aneng akal kuine kasike.
35 Veya ra’iy birabirab auman, ana bai’ufununayah hina biyan hitit hio, “Iti efan i yok na’in naatu veya i sawar,
36 Kame ku kawtiw ka biliw biilo bokoyemomelew: ‘Yu abiw mutuk mutuk aneng aneng kalo wanin fenem unina!’, yangolewka!”, dangsiliw kale.
36 sabuw kwiyafarih ten bar merar afa iti yubinamaim naatu masaw baremaim bay hinatobon hinaa.”
37 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yukalem ete ilo wanin mak yemenina!”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu on kisol fian banso banso kulusomi, belet wanin mak wenokoluw sako?”, dangeko, elo dakalasiliw kale.
37 Baise Jesu iyafutih eo, “Kwa a efanamaim abisa ema’am i kwaitih te’aan.” Naatu hiya’afut hio, “Bay nati na’atube i boro sumar etei eight orot ta’imon ana baiyan ana fofonin tanatobon sabuw tanituwih.”
38 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu nomin belet wanin mak aluwbiliw a? Yu uneko, atemina!”, yangse kale. Yangei, i fein uneko, atemsomi, iti teleko, bokolewomeliw: “Teingabi kel belet wanin so, takam alew so, kuw be te.”, dangsiliw kale.
38 Jesu ibatiyih, “Kwa rafiy fafar bai’ab isa tema’am? Kwan kwa’itin.” Hin hiso’ob hina ana tur hi’owen rafiy fafar etei five naatu siy rou’ab.
39 Dangiwi, e kawtiw ka biliw biilo bokoyemomele: “Kame yu bongguko, amen amen kuw keko, balasal atite dim ka kel teinina!”, yangse kale.
39 Imaibo Jesu eo, “Sabuw kwa’uwih matan, matan fotan gewasin yan timarir.”
40 Yangeko, i em yangse weng be fein kiliko, kawtiw 100 emdiw kesomi, kawtiw 50 emdiw kesomi, keko, ka kel teinsiliw kale.
40 Naatu sabuw hi’uwih matan, matan fotan gewasin yan himarir, afa 100 na’atube afa 50 na’atube.
41 Teinsomeliwi, Yesus e teingabi kel belet wanin be so, takam alew be so, mesesem mesesem be kulu aluwsomi, abiil elo atemeko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangse kale. Dangesomi, belet wanin be fakal fakal kelewsomi, akalem kalun kel gelewkabiliw kunum biilo duyemei, i kunum waneng biilo yemensiliw kale. Yemensomeliwi, e takam alew akati kuluko, amen amen kuw yemense kale. |alt="Feeding of the multitude" src="BA03022.tif" size="span" ref="Mak 6:41"
41 Jesu rafiy five naatu siy rou’ab auman bow au mar nuw ra’at God ana merar yi imseseben ana bai’ufununayah itih hibow sabuw hifaramih.
42 Yemenei, i kuluko, wanesomi, kumun so fasu angsiliw kate,
42 Sabuw etei nati bay hi’aa hai fofonin bai.
43 wanin anung e banso banso beki kuw kelei, i kalun kel men fian mak abuko, belet atuk so, takam atuk so wen dukusiliw kale.
43 Ana bai’ufununayah rafiy rebarebah, naatu siy turih sabuw hi’aa hibow sakasak etei 12 hiwan foten.
44 Beli, wanin wansiliw kunum ite kuw banban fufu keko, teingabi kel tausen (5'000) kel kesiliw kale.
44 Oro’orot bay hi’aa i etei 5,000.
45 Beli, Yesus e akalem kalun kel gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yomisik kunuw dim teineko, okmun dikeko, Betsaida abiw elo unina!”, yangeko, kunum waneng ikati ikalem am dim elo yamdase kale.
45 Mar ta’imonamo Jesu ana bai’ufununayah iuwih wa hisra’at au Bethsaida wan iyafarih hirabon naatu i baise ma sabuw itubabarih hai ubar hin.
46 Yamdasomi, amgu tikin dim mak elo uneko, ka kel Sunbin-Got eso weng bokose kale.
46 Sabuw itubarih hinan ufunamaim yoyobanamih yen in oyaw wan tit.
47 Keko beli, ataan tem une ding dim bakate, e emikel kuw ok beleng dim kel belei, akalem gelewkabiliw kunum i kunuw dim kel ok mutuk dim unsiliw kale.
47 Birabirab auman wa re in kuyowen naatu Jesu akisinamo i me yanamaim ma.
48 Im unbiliw ding dim bakate, e ilo yetemete: Inim fian mak kunuw beem mutum kalote telei, i bukesomi, kunuw be de anung anung kebiliwi, e yetemse kale.
48 Ana bai’ufununayah i’itih i hiboy hibi’akir, anayabin yourabad nahine bababin, mar tot auman Jesu tit riy yan bat remor in biyah tit tanatabirihimih.
49 — ausente —
49 Baise hinuw harew yan bat remor nan hi’itin ana veya wagabur mowan ta hirouw hitar koukuw.
50 — ausente —
50 Anayabin Jesu iti na’atube sinaf hi’itin i hibir men kikimin ta, baise Jesu matan kabiy iuwih eo, “Ya hinakwat! Men kwanabirumih! Ayu anan.”
51 Yangesomi, em kue yol tem kunuw dim teine ding dim bakate, suuk inim akal goto banimse kasike, i yol yol angsiliw kale.
51 Naatu wa afe’en yen nuwarob eafuw ana bai’ufununayah hifofofor men kafaita.
52 Nimtew angom? I Yesus em belet wanin yemense eisneng be atemsiliw kate, im ibolow fukunin e kou angse kasike, i kilele dolon kelinba kesiliw kasike.
52 Anayabin rafiy bimasib ana kirikirifot men hiso’ob, baise dogorohine i fokar.
53 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik biim okmun dikeko, ok mali Genesalet aneng kalo unsiliw ding dim bakate, i ikalem talsiliw kunuw be sok so net keleweko, ge kolewsiliw kale.
53 Naatu harew hirabon tafaram Genesaret imaim hirun hai wa hirouw,
54 Im kunuw koliw ding dim bakate, ka biliw kunum waneng i Yesus elo atemeko, bokolomeliw: “Kunum be Yesus ete kai!”, angomi,
54 wa’ane hitit hirara’iy ana veya sabuw Jesu hi’itin hi’inan.
55 aneng aneng angom kalo weng dabalaliwi, i wakamin kal wanin kebiliw kawtiw alik alik biilo kaung dim duku diwiko, Yesus em kakabe dim elo yemde unsiliw kale.
55 Naatu nati tafaram wanawanan sabuw himatkabikabiy hinunuw sawusawuwih emo’em hiwan hi’abar Jesu ana tur hinonowar imaim hi’abar hin.
56 Yemde unsiliw kasike, abiw fian o, abiw fong o, naleem aneng angom be Yesus e une tewe, i wakamin so kawtiw alik alik biilo abiw beem wensankabiliw dim elo yemde unemaliw kale. Yemde unesomi, i Yesus elo kitil kuw bokolewomeliw: “Wakamin kunum waneng kali ki keko, kom ilim dim kuw teing melelewoliwka!”, dangsiliw kale. Dangiwi, fein, Yesus elo melelewsiliw kawtiw biim wakamin kal wanin be alik alik ken keyemse kale.
56 Bar merar kikimin o gagamin, naatu masaw bar imaim inan ana tur hinonowar, sawusawuwih hibow hitit ahar efanamaim hiya hifefeyan hai kok i mi’itube ana waifuw yomaninawat hitabutubun. Naatu sabuw etei Jesu hibubutubun iyawasih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.