João 11
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 — ausente —
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 — ausente —
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Keko beli, awkolon uso i Yesus elo weng kal de uneko, bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Kom ibolow fian dulewkabelew kakunum e wakamin fian kuluko, be te!”, dangsiliw kale.
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Dangiwi, e bokolomele: “Em wakamin fian beem mongom ete e nam kuane te. Kate kawtiw i Sunbin-Got so, akalem Sunbin-Min nakati nulum num kitil fian atemeko, beem mongom ete nu wiin fian kulokoluw kasike.”, angse kale.
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Kate, Yesus e Malta so, awkolon uso, Alasalus eso, kais yengmel alemsal biilo ibolow mutuk fian duyemse kale.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Duyemse kate, e im bokolewsiliw weng kal be kiliko, fongate akate geleweko, im mit elo uninba kesomi, ka belei, alew ding kese kale.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Keko beli, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kame akate, nu iti Sudia aneng fian kalo unuma!”, yangse kale.
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Yangei, i bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum i kulo ‘Tum so kenuma o!’, kangsiliw akate, kame kusik iti ka unokolew a?”, dangsiliw kale.
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele ibolow fukunina! Aneng danei, ataan teleko, iti tem dokong ange ding dim kabalak e, kunum waneng i taw ding kel kakabomeliwi, ataan em ailbin so unemkabiliw kasike, i mesesem im deiw kulfili alakabe eisneng be kilele kiin so atemeko, nam kuminiw te.
9 Jesus respondeu:
10 Kate, kutiliw ding kakabiliw kawtiw i ataan ailbin banim kasike, i yan tung angeko, kuminokoliw te.”, yangse kale.
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Nakunum Alasalus e akaleko, be te. Kame, ne uneko, elo dawkalfoloki te.”, yangse kale.
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Akal kolewbe tewe, wakamin be elo kolewei, e iti ken keko, baba teinoke te.”, dangsiliw kale.
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Dangsiliw kate, i Yesus em ‘Alasalus e kuanse te.’, yange weng be kilele dolon kelinba keko, ibolow fukunomeliw: ‘Kame Alasalus e sak akalbe kai!’, yangei, i ibolow fukunsiliw kale.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 Im ibolow fukunsiliw ding dim bakate, Yesus e kilele weng kaim dim bokoyemomele: “Alasalus e atin kuw kuanse te.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 Ne eso binba keko, elo dokolewinba kebi kate, ne yom dulum elo fukuneko, kalfongbi te. Nimtew angom? Yu nem kaneloki eisneng atemeko, fein ibolow kulokoliw kasike. Kate kame, elo atebam unuma o!”, yangse kale.
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Yangse ding dim bakate, mak gelewkabe kunum mak em wiin e Tomas e mali gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kenka. Nukati uneko, eso Suda kawtiw im teing dim kuanuma o!”, yangse kale. Tomas beem wiin mak e Didimus ete kale.
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Keko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik im fein Betani abiw mutuk kalo uneko, mewso kesiliw ding dim bakate, i weng kal mak kililiwete: “Alasalus e atin kuw kuaneko, fomkamin dim kel selei, ketket teben kel ding kebe kai!”, angiwi, i kilisiliw kale.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Betani abiw mutuk be Selusalem abiw mutuk fian em singam ba, mewso mewso kasike,
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 abiw mutuk fian beem kasel banban ikati fom am kalo uneko, Malia so, Malta uso, waneng alew ilo “Yetebam unuma o!”, angeko, uso im sakik ibolow be menew keyemomin unsiliw kale.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Kaneko beli, Malta u kililute: “Yesus e talbe kai!”, angiwi, i kiliko, Malia ulo am ka kel koumeko, deiw dililewkem unsu kale.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Deiw tele tele kesomelui, u em mit teleko, bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku kale kel bew tewe, nem nawkunum be kuaninba kebe tew te.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Kate kame akati, ne kal kelite: Nomin eisneng mak ku Sunbin-Got elo dakalalew tewe, e fein kulo dukemoke te.”, dangsu kale.
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Ku kilele kililolewka! Kom kunum aul be iti baba teinoke kasike!”, wangei,
23 Jesus disse a ela:
24 u yan weng bokolewomelu: “Feinka! Ne kal kelite: Fefe ding em kunum waneng alik alik iti baba teinokoliw ding dim kabalak e, bakati finik so keko, baba teinoke te.”, dangsu kale.
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Dangui, Yesus e bokoumomele: “Nakalem ete yemkalfolomin so, finik so keko, sunsun bin so beem mongom kayak nete te. Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, im kal e banimoke kate, im finik e nam banime te. I diwkuw diwkuw finik so bókoliw te.
25 Então Jesus declarou:
26 Ku kilele kilila! Nimin kunum waneng ite mak kame finik so keko, nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, diwkuw diwkuw nam kuaniw te. Ku nem kangbi weng be kiliko, ‘Fein!’, nangbelew sako?”, wangse kale.
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 Wangei, u yan weng bokolewomelu: “No! Kamok kutaka! Ne ‘Fein kai!’, kangite: Ku Sunbin-Got em Min Mesaya kute te! Ku Sunbin-Got em kawin dim kaleelo kamdase kunum kute te!”, dangsu kale.
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Dangsu ding dim bakate, u Yesus elo koleweko, awkolon Malia um fukun uneko, awkol kentem weng mak bokoumomelu: “Nukalem kukuyemin kunum teleko, gaakembe te!”, wangsu kale.
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 — ausente —
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 — ausente —
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Keko beli, Malia uso fom am ka bomi, uso sakik kulusiliw Suda kawtiw i um kanesu be atemeko, “U fongate akate moko, am koleweko, kut elo unu kai!”, ange ange keko, ibolow fukunomeliw: “Fomkamin dim elo uneko, ka kel amomin unu sako!”, angeko, ulo wenggelew unsiliw kale.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Kaneko beli, Malia u Yesus em mit mewso teleko, katin bukbuk angeko, bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku kale kel bew tewe, nem kunum aul e kuaninba kebe tew te!”, dangsu kale.
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Dangui, e uso, Suda kawtiw uso talsiliw kawtiw iso, alik alik ilo yetemete: “Amemin fian fian mak kebiliw kai!”, angeko, ibolow tiaktiak keko, ibolow tem ete digaka keyemse kale.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 Keyemsomi, dakalalomele: “Yu fom be nal kel duku kembiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Ku nuso teleko, atema!”, dangsiliw kale.
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Dangiwi, Yesus akati amese kale.
35 Jesus chorou.
36 Amese kasike, ka biliw Suda kawtiw i em ameme be atemeko, bokolomeliw: “Ibe! E elo ibolow mutuk fian dulewse kai!”, angsiliw kate,
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 mali kawtiw i bokolomeliw: “Nimtew angom ete kunum be kiin sukul so kunum beem kiin kilelewse kate, kunum kaleelo dokolewinba kelewei, e kuanse ya?”, ange ange kesiliw kale.
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Keko beli, Yesus e akalem ibolow tem ete iti digaka keko, fomkamin dim elo unse kale. Fomkamin dim be tum tem kelei, i beem abisom dim ka kel tum sel so kasi kolewsiliw kale.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Kame, Yesus e bokoyemomele: “Tum tem beem bontem dim kasi kolewkabe tum be bulbulun de unina!”, yangse kale. Yangei, kuanse kunum beem waneng aul Malta u bokolewomelu: “Ketket teben kel ding kelei, e kuanei, nu elo kale kel dawku kolewko, buluw te. E kilon kembe kasike, einteng so keloke te!”, dangsu kale.
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Sua kel bokokemomeli: ‘Ku nelo ‘Fein!’, nangew tewe, ku Sunbin-Got em kitil so auk so keloke eisneng be fein atemokolew te!’, kange kembi kasike kame, ku nem yangbi weng be gelewolewka!”, wangse kale.
40 Jesus respondeu:
41 Wangei, i kiliko, tum tem kasi kolewkabe tum be bulbulun deko, kolewsiliw kale.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Ne kilele kal kelite: Ku nem weng diwkuw diwkuw kilikabelew kate, ne ka biliw kawtiw biim dulum elo weng kale kaim dim bakakembi te. Ne ibolow fukunomeli: I kaneloki eisneng be kilele atemeko, ‘Fein ku nelo namdaselew kai!’, nangoliw kasike.”, angse kale.
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Angesomi, kitil kuw gaaneko, bokolomele: “Alasalus kutaka! Fongate akate kut matem tala o!”, dangse kale.
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Dangei, kuanse kunum be fein kut elo talse kale. Fomkamin dim dukusiliw ding dim kabalak e, i akalem teing o, yan o, kiinguen o, alik alik be ilim so kasi kolewsiliw kasike, e kame eingge kolewsiliw beso kut elo talse kale. Telei, Yesus e ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Ilim be silel kolewiw kano, emikel unoka!”, yangse kale.|alt="Lazarus from the grave" src="IB04133.tif" size="col" ref="Sion 11:44"
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Kanese kasike, Malia uso bisiliw Suda kawtiw banso i Yesus em kanese eisneng be atemeko, “Fein!”, dangsiliw kate,
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 mali kawtiw i Falisi kunum im dim uneko, kanele eisneng be bokoyem unsiliw kale.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Bokoyem unsiliw kasike, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik bi Isalael kawtiw im kak yetebiliw diwyemin kunum ilo gaayemiwi, i teliwi, alik alik i makuw bongguko, weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yutaka! Kunum kale kitil so auk so eisneng banso mak kele kasike kame, nu em dulum elo nono kelokoluw a?
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Yu ibolow fukunemoliwka! Kunum be kitil so auk so eisneng makso makso kele tewe, kawtiw banban i elo ‘Fein!’, dangokoliw te. Dangiwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i teleko, num Sunbin-Got em am yol aluwbabuluw aluwbamin beso, num kawtiw ilo yetebuluw aluwbamin beso, num aluwbamin alik alik be num teing dim elo takalako, Isalael kawtiw alik alik nulo fein yenokoliw sako!”, ange ange kesiliw kale.
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Kesomeliwi, beem itol em am yol em kunum ayem sel bise kunum be im mutuk ka kel moko, weng mak bokoyemse kale. Kunum beem wiin e Kaiafas ete kale. E bokoyemomele: “Ibolow benemin kunum yutaka!
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Yu kilele ibolow fukuneko, nem yulo yangoki weng kale gelewemoliwka! Makmak kunum mak kawtiw alik alik num gomet em dulum elo kuane tewe, alik alik mali nu ken abin kulusomeluwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i kawtiw banso mak nam yeniw te.”, yangse kale.
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Bakalem itol ding dim bakate, Kaiafas e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel kebise kasike, e akalem ibolow fukunin kuw bokolinba kese kate, Sunbin-Got em bontem dim bakamele kunum kese kale. Kate, em yangse weng beem mongom ete e kilele akokow kese kale. Weng beem mongom alew bi kanekote: Mak e, Yesus e Suda kawtiw im dulum elo kuanoke te.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 Mak e, Yesus e aneng aneng angom ka biliw Sunbin-Got em angin alik alik ilo gaayemeko, akalem angin makmak keyemomin beem dulum elo kuanoke te.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Isalael im kak yetebiliw kunum i Kaiafas beem yangse weng be kilisomeliwi, beem ding dim elote, Yesus em dulum elo “Nu elo aluw kano, e kuanoka!”, angeko, elo alomin deiw fensiliw kale.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Kanesiliw kasike, Yesus e Sudia aneng fian kasel im kiin dim e kaim dim kuw kakaminba keko, yawal yawal kesomi, kawtiw banim aneng mak em mewso alakabe abiw fong gel mak Efalaim kalo uneko, akalem gelewkabiliw kunum iso ka bise kale.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Beem ding dim bakate, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding iti mewso kese kasike, kawtiw banban i ikalem abiw abiw koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo unsiliw kale. Unesomi, “Nu Sunbin-Got em kiin dim e iti kiol kuw kunum waneng kebuluw kai!”, angeko, Sunbin-Got em am yol dim ka kel iti kiol kuw keyemin kukuw gelewsiliw kale.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Kaneko beli, ka biliw kawtiw i Yesus elo fen anung anung kelewsiliw kale. Kelewsomi, Sunbin-Got em am yol aneng ka kel moko, bokolew bokolew kelomeliw: “Yu nimtew ibolow ete kuw fukunbiliw a? E finengdako, teinkabuluw ding kaleelo toloke sako?”, ange ange kesiliw kale.
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik i kitil weng mak dukuko, bokolomeliw: “Nimin kunum waneng ite mak kal keliwete: ‘Yesus e ka kel be kai!’, angiw tewe, i nulo weng kal bokoyemoliwka!”, yangsiliw kale. Nimtew angom? I elo sok am tem elo da kolewomin ibolow kesiliw kasike.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.