João 11
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 — ausente —
1 Orot wabin Lasarus i Bethany orot imaim ma’am sawow, nati i Mary tain Martha hairi hai bar hai merar.
2 — ausente —
2 Iti Mary raiy yamurin mamarin Regah aribun yan isuwei rara’iy naatu aribunamaim an sasafam, i boun rubun orot Lazarus sawow.
3 Keko beli, awkolon uso i Yesus elo weng kal de uneko, bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Kom ibolow fian dulewkabelew kakunum e wakamin fian kuluko, be te!”, dangsiliw kale.
3 Imih i ruburubun tur hiyafar Jesu isan, “Regah orot o ibiyabuw i sawow.”
4 Dangiwi, e bokolomele: “Em wakamin fian beem mongom ete e nam kuane te. Kate kawtiw i Sunbin-Got so, akalem Sunbin-Min nakati nulum num kitil fian atemeko, beem mongom ete nu wiin fian kulokoluw kasike.”, angse kale.
4 Jesu iti tur nonowar anamaramaim eo, “Nati Lazarus ana sawow boro men nan morobomaim natitamih. En, iti i God ana fair bairerereb isan, saise i wanawananamaim God Natun hinifai hinabora’ara’ah.”
5 Kate, Yesus e Malta so, awkolon uso, Alasalus eso, kais yengmel alemsal biilo ibolow mutuk fian duyemse kale.
5 Martha tuwah babitai hairi naatu rubun orot Lazarus, Jesu iyabuwih kwanekwan.
6 Duyemse kate, e im bokolewsiliw weng kal be kiliko, fongate akate geleweko, im mit elo uninba kesomi, ka belei, alew ding kese kale.
6 Baise Lazarus sawow inu’in ana tur Jesu nonowar i men saise in, i nati’imaim ma veya rou’ab sawar.
7 Keko beli, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kame akate, nu iti Sudia aneng fian kalo unuma!”, yangse kale.
7 Naatu ana bai’ufununayah isah eo, “It tanamatabir maiye tanan Judea.”
8 Yangei, i bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum i kulo ‘Tum so kenuma o!’, kangsiliw akate, kame kusik iti ka unokolew a?”, dangsiliw kale.
8 Baise bai’obaiyenayan, ana bai’ufununayah hi’o, “Iti boro’omo Jew sabuw kafa’imo kabayamaim hitarabi, naatu o baise imatabir maiye imaim kwenan.”
9 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele ibolow fukunina! Aneng danei, ataan teleko, iti tem dokong ange ding dim kabalak e, kunum waneng i taw ding kel kakabomeliwi, ataan em ailbin so unemkabiliw kasike, i mesesem im deiw kulfili alakabe eisneng be kilele kiin so atemeko, nam kuminiw te.
9 Jesu iya’afutih eo, “Veya ta’imon erararan ana manin men tarsisib in 12. Anayabin veya kusisiar tafaram marakaw itin, imih orot mar nuw enan boro men an narusukun nara’iy.
10 Kate, kutiliw ding kakabiliw kawtiw i ataan ailbin banim kasike, i yan tung angeko, kuminokoliw te.”, yangse kale.
10 Baise guguminamaim naremor nanan boro an narusukun nara’iy, anayabin i aurin marakaw en.”
11 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Nakunum Alasalus e akaleko, be te. Kame, ne uneko, elo dawkalfoloki te.”, yangse kale.
11 Iti tur eo ufunamaim, ibanak ikofan hai tur eowen eo, “It ata of Lazarus i matanfot inu’in; baise ayu imaim anan anibunibun namisir.’
12 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Akal kolewbe tewe, wakamin be elo kolewei, e iti ken keko, baba teinoke te.”, dangsiliw kale.
12 Ana bai’ufununayah hiya’afut hi’o, Regah, i matan nafot na’inu’in na’at, i boro matannanuw namisir.”
13 Dangsiliw kate, i Yesus em ‘Alasalus e kuanse te.’, yange weng be kilele dolon kelinba keko, ibolow fukunomeliw: ‘Kame Alasalus e sak akalbe kai!’, yangei, i ibolow fukunsiliw kale.
13 Jesu Lazarus ana morob isan eo’o, baise ana bai’ufununayah hinotanot i boun matat efot ta’inu’in na’atube hirouw.
14 Im ibolow fukunsiliw ding dim bakate, Yesus e kilele weng kaim dim bokoyemomele: “Alasalus e atin kuw kuanse te.
14 Naatu imaibo mutuforomo hai tur eowen, “Lazarus i morob.
15 Ne eso binba keko, elo dokolewinba kebi kate, ne yom dulum elo fukuneko, kalfongbi te. Nimtew angom? Yu nem kaneloki eisneng atemeko, fein ibolow kulokoliw kasike. Kate kame, elo atebam unuma o!”, yangse kale.
15 Naatu ayu men nati’imaim ama’am isan abiyasisir anayabin, kwa taiyuw kwana’itin kwanaso’ob naatu kwanitumatum. Boro’obo tan ta’itin.”
16 Yangse ding dim bakate, mak gelewkabe kunum mak em wiin e Tomas e mali gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kenka. Nukati uneko, eso Suda kawtiw im teing dim kuanuma o!”, yangse kale. Tomas beem wiin mak e Didimus ete kale.
16 Thomas wabin ta Kikifukek bai’ufnunenayah etei’imak isah eo, “It auman tan, bairit tamorob youn.”
17 Keko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik im fein Betani abiw mutuk kalo uneko, mewso kesiliw ding dim bakate, i weng kal mak kililiwete: “Alasalus e atin kuw kuaneko, fomkamin dim kel selei, ketket teben kel ding kebe kai!”, angiwi, i kilisiliw kale.
17 Jesu natitit ana veya imaibo so’ob Lazarus i rahemaim hiyai in veya kwafe’en sawar.
18 Betani abiw mutuk be Selusalem abiw mutuk fian em singam ba, mewso mewso kasike,
18 Jerusalem ef i men yok inan Bethany inatit,
19 abiw mutuk fian beem kasel banban ikati fom am kalo uneko, Malia so, Malta uso, waneng alew ilo “Yetebam unuma o!”, angeko, uso im sakik ibolow be menew keyemomin unsiliw kale.
19 naatu Martha, Mary hairi rubuh bihamiyih isan. Jew sabuw moumurih na’in hina koubainunub baitihimih.
20 Kaneko beli, Malta u kililute: “Yesus e talbe kai!”, angiwi, i kiliko, Malia ulo am ka kel koumeko, deiw dililewkem unsu kale.
20 Jesu nan Martha ana tur nonowar anamaramaim, hairi baitaramih tit in, baise Mary i bar ma.
21 Deiw tele tele kesomelui, u em mit teleko, bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku kale kel bew tewe, nem nawkunum be kuaninba kebe tew te.
21 Martha Jesu isan eo, “Regah, o iti’imaim itama’am na’at, ayu tuwai i boro men tamorob.
22 Kate kame akati, ne kal kelite: Nomin eisneng mak ku Sunbin-Got elo dakalalew tewe, e fein kulo dukemoke te.”, dangsu kale.
22 Baise ayu aso’ob veya iti boun auman karam abistan isan inafefefeyan God boro nit.”
23 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Ku kilele kililolewka! Kom kunum aul be iti baba teinoke kasike!”, wangei,
23 Jesu Martha isan eo, “O tuwat boro nayawas namisir maiye.”
24 u yan weng bokolewomelu: “Feinka! Ne kal kelite: Fefe ding em kunum waneng alik alik iti baba teinokoliw ding dim kabalak e, bakati finik so keko, baba teinoke te.”, dangsu kale.
24 Martha iya’afut eo, “Ayu aso’ob nati i mar yomaninabo nayawas namisir.”
25 Dangui, Yesus e bokoumomele: “Nakalem ete yemkalfolomin so, finik so keko, sunsun bin so beem mongom kayak nete te. Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, im kal e banimoke kate, im finik e nam banime te. I diwkuw diwkuw finik so bókoliw te.
25 Jesu Martha isan eo, “Ayu i misir maiye naatu yawas. Yait ayu ebitutumu boro yawasin nama naatu namomorob auman yawasin nama.
26 Ku kilele kilila! Nimin kunum waneng ite mak kame finik so keko, nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, diwkuw diwkuw nam kuaniw te. Ku nem kangbi weng be kiliko, ‘Fein!’, nangbelew sako?”, wangse kale.
26 Naatu yait ta ayu’umaim ema’am naatu ebitutumu boro men kafa’imo namorob. Iti tur ao’o kwabitumatum?”
27 Wangei, u yan weng bokolewomelu: “No! Kamok kutaka! Ne ‘Fein kai!’, kangite: Ku Sunbin-Got em Min Mesaya kute te! Ku Sunbin-Got em kawin dim kaleelo kamdase kunum kute te!”, dangsu kale.
27 Martha iya’afut eo, “Ai Regah anowar, Ayu abitumatum. O i Keriso, God Natun. O na tafaramamaim titamih hi’o’oban oban iti. ina itit.”
28 Dangsu ding dim bakate, u Yesus elo koleweko, awkolon Malia um fukun uneko, awkol kentem weng mak bokoumomelu: “Nukalem kukuyemin kunum teleko, gaakembe te!”, wangsu kale.
28 Tur iti eo’o ufunamaim, Martha intabir in Mary eaf na hamenamo ana tur eowen. “Bai’obaiyenayan i na tit, naatu o isa ebibatebat?”
29 — ausente —
29 Mary iti tur nonowar anamaramaim, duku iwa’an misir naatu in biyan tit.
30 — ausente —
30 Jesu men na bar merar tit, baise efan menamaim Martha hairi hima’am boro’ika imaim ma’am.
31 Keko beli, Malia uso fom am ka bomi, uso sakik kulusiliw Suda kawtiw i um kanesu be atemeko, “U fongate akate moko, am koleweko, kut elo unu kai!”, ange ange keko, ibolow fukunomeliw: “Fomkamin dim elo uneko, ka kel amomin unu sako!”, angeko, ulo wenggelew unsiliw kale.
31 Mary duku iwa’an mimisir Jew sabuw ana baremaim hima koubainunub hibitin hi’itin, naatu himisir hi’ufunun ufun hitit, hinotanot i enan rahemaim nama narerey.
32 Kaneko beli, Malia u Yesus em mit mewso teleko, katin bukbuk angeko, bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku kale kel bew tewe, nem kunum aul e kuaninba kebe tew te!”, dangsu kale.
32 Mary remor in Jesu menamaim ma’am biyan tit naatu eo, “Regah, O iti’imaim itama’am na’at ayu tuwai boro men tamorob.”
33 Dangui, e uso, Suda kawtiw uso talsiliw kawtiw iso, alik alik ilo yetemete: “Amemin fian fian mak kebiliw kai!”, angeko, ibolow tiaktiak keko, ibolow tem ete digaka keyemse kale.
33 Mary rererey, naatu Jew sabuw hi’ufunun bairi hinan auman hirererey Jesu i’itih anamaramaim, dogoron yababan awankaratan naatu naniyan kwaris.
34 Keyemsomi, dakalalomele: “Yu fom be nal kel duku kembiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Ku nuso teleko, atema!”, dangsiliw kale.
34 Ibatiyih “Menamaim kwayai inu’in?”
35 Dangiwi, Yesus akati amese kale.
35 Jesu maturin ra’iy rerey.
36 Amese kasike, ka biliw Suda kawtiw i em ameme be atemeko, bokolomeliw: “Ibe! E elo ibolow mutuk fian dulewse kai!”, angsiliw kate,
36 Jew sabuw hi’o, “Kwa’itin i ana yabow Lazarus isan i ra’at kwanekwan!”
37 mali kawtiw i bokolomeliw: “Nimtew angom ete kunum be kiin sukul so kunum beem kiin kilelewse kate, kunum kaleelo dokolewinba kelewei, e kuanse ya?”, ange ange kesiliw kale.
37 Baise sabuw afa hi’o, “I orot matan fim botawiy. Karam iti orot auman tabotan men tamorobomih.”
38 Keko beli, Yesus e akalem ibolow tem ete iti digaka keko, fomkamin dim elo unse kale. Fomkamin dim be tum tem kelei, i beem abisom dim ka kel tum sel so kasi kolewsiliw kale.
38 Jesu ibanak dogoron wanawanan yababan kuyuyuw, na rahamaim tit. Rah i watu, awan i kabayamaim hihir.
39 Kame, Yesus e bokoyemomele: “Tum tem beem bontem dim kasi kolewkabe tum be bulbulun de unina!”, yangse kale. Yangei, kuanse kunum beem waneng aul Malta u bokolewomelu: “Ketket teben kel ding kelei, e kuanei, nu elo kale kel dawku kolewko, buluw te. E kilon kembe kasike, einteng so keloke te!”, dangsu kale.
39 Jesu eo, “Kabay kwabosair.”
40 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Sua kel bokokemomeli: ‘Ku nelo ‘Fein!’, nangew tewe, ku Sunbin-Got em kitil so auk so keloke eisneng be fein atemokolew te!’, kange kembi kasike kame, ku nem yangbi weng be gelewolewka!”, wangse kale.
40 Naatu Jesu eo, “Ayu au’uwi men kwanowar? Kwa kwanabitumatum na’at God ana fair boro nirerereb kwana’itin.”
41 Wangei, i kiliko, tum tem kasi kolewkabe tum be bulbulun deko, kolewsiliw kale.
41 Naatu rah awan kabay hibosair. Jesu nakwetan tara’ah au mar na’at nura’at eo, “Tamai, O a merar ayiy, ayu abistan ao’o inowar.” Lazarus ana rah etwan botawiy|alt="rolling stone from Lazarus’ grave" src="CN01768B.TIF" size="col" loc="Jhn 11.41" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="11.41"
42 Ne kilele kal kelite: Ku nem weng diwkuw diwkuw kilikabelew kate, ne ka biliw kawtiw biim dulum elo weng kale kaim dim bakakembi te. Ne ibolow fukunomeli: I kaneloki eisneng be kilele atemeko, ‘Fein ku nelo namdaselew kai!’, nangoliw kasike.”, angse kale.
42 Ayu aso’ob mar etei fanau kunonowar, baise iti ao’o i sabuw iti tebatabat isah, saise hina’itin hinitumatum, O ayu iyunu ana.”
43 Angesomi, kitil kuw gaaneko, bokolomele: “Alasalus kutaka! Fongate akate kut matem tala o!”, dangse kale.
43 Iti eo ufunamaim, Jesu fanan aumetawat na’in eaf, “Lazarus kumisir kutit!”
44 Dangei, kuanse kunum be fein kut elo talse kale. Fomkamin dim dukusiliw ding dim kabalak e, i akalem teing o, yan o, kiinguen o, alik alik be ilim so kasi kolewsiliw kasike, e kame eingge kolewsiliw beso kut elo talse kale. Telei, Yesus e ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Ilim be silel kolewiw kano, emikel unoka!”, yangse kale.|alt="Lazarus from the grave" src="IB04133.tif" size="col" ref="Sion 11:44"
44 Orot murubin, an uman, yumatan faifuw metametan auman misir tit na.
45 Kanese kasike, Malia uso bisiliw Suda kawtiw banso i Yesus em kanese eisneng be atemeko, “Fein!”, dangsiliw kate,
45 Isan imih Jew sabuw moumurin maiyow hina Mary hibinanawan ana mar, Jesu abistan sinaf hi’i’itin, i hitumitum.
46 mali kawtiw i Falisi kunum im dim uneko, kanele eisneng be bokoyem unsiliw kale.
46 Baise afa hin Pharisee hai tur hi’owen abistan Jesu sisinaf.
47 Bokoyem unsiliw kasike, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik bi Isalael kawtiw im kak yetebiliw diwyemin kunum ilo gaayemiwi, i teliwi, alik alik i makuw bongguko, weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yutaka! Kunum kale kitil so auk so eisneng banso mak kele kasike kame, nu em dulum elo nono kelokoluw a?
47 Firis hai ukwarih naatu Pharisee bairi hi’af’ayuwih kou’ay hibai.
48 Yu ibolow fukunemoliwka! Kunum be kitil so auk so eisneng makso makso kele tewe, kawtiw banban i elo ‘Fein!’, dangokoliw te. Dangiwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i teleko, num Sunbin-Got em am yol aluwbabuluw aluwbamin beso, num kawtiw ilo yetebuluw aluwbamin beso, num aluwbamin alik alik be num teing dim elo takalako, Isalael kawtiw alik alik nulo fein yenokoliw sako!”, ange ange kesiliw kale.
48 It tanihamiy na’at nama nasisinaf sabuw etei boro hinitumitum. Naatu Roman sabuw boro hinan ata me ata tafaram hinab.”
49 Kesomeliwi, beem itol em am yol em kunum ayem sel bise kunum be im mutuk ka kel moko, weng mak bokoyemse kale. Kunum beem wiin e Kaiafas ete kale. E bokoyemomele: “Ibolow benemin kunum yutaka!
49 I hai orot ta wabin Kaiafas, nati kwamur i Firis ukwarin ma’am awan tara’ah eo, “Kwa men ta kwaso’ob!
50 Yu kilele ibolow fukuneko, nem yulo yangoki weng kale gelewemoliwka! Makmak kunum mak kawtiw alik alik num gomet em dulum elo kuane tewe, alik alik mali nu ken abin kulusomeluwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i kawtiw banso mak nam yeniw te.”, yangse kale.
50 Kwa men matato iwa’an kwa’i’itin, anagewasin orot ta’imon tamorob sabuw isah, men karam tafaram tutufin etei hitarab hitagurus.”
51 Bakalem itol ding dim bakate, Kaiafas e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel kebise kasike, e akalem ibolow fukunin kuw bokolinba kese kate, Sunbin-Got em bontem dim bakamele kunum kese kale. Kate, em yangse weng beem mongom ete e kilele akokow kese kale. Weng beem mongom alew bi kanekote: Mak e, Yesus e Suda kawtiw im dulum elo kuanoke te.
51 I men taiyuwin ana notamaim iti tur yai eomih, baise nati kwamur wanawanan i firis ukwarin ma’am Jesu Jew sabuw isah namomorob isan eorereb.
52 Mak e, Yesus e aneng aneng angom ka biliw Sunbin-Got em angin alik alik ilo gaayemeko, akalem angin makmak keyemomin beem dulum elo kuanoke te.
52 Naatu men i akisih isah, baise God ana sabuw efan nanabin tema’am nabuwih hinan nita’imonih biyah ta’imon namatar.
53 Isalael im kak yetebiliw kunum i Kaiafas beem yangse weng be kilisomeliwi, beem ding dim elote, Yesus em dulum elo “Nu elo aluw kano, e kuanoka!”, angeko, elo alomin deiw fensiliw kale.
53 Naatu hibusuruf Jesu baban hi’o rabin morob isan.
54 Kanesiliw kasike, Yesus e Sudia aneng fian kasel im kiin dim e kaim dim kuw kakaminba keko, yawal yawal kesomi, kawtiw banim aneng mak em mewso alakabe abiw fong gel mak Efalaim kalo uneko, akalem gelewkabiliw kunum iso ka bise kale.
54 Imih Jesu Judea wanawanan i men bebeyanamaim ma remoramih, baise efan nati ihamiy naatu in efan arar sisibinamaim ma, bar merar wabin Efaram, imaim ana bai’ufununayah bairi hima.
55 Beem ding dim bakate, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding iti mewso kese kasike, kawtiw banban i ikalem abiw abiw koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo unsiliw kale. Unesomi, “Nu Sunbin-Got em kiin dim e iti kiol kuw kunum waneng kebuluw kai!”, angeko, Sunbin-Got em am yol dim ka kel iti kiol kuw keyemin kukuw gelewsiliw kale.
55 Jew hai Tar Nowaten ana Hiyuw, i na biyubin ana veya, naatu tafaram wanawanan efan ta ta hima’am hiyen hin Jerusalem, kouksouwen ana kou’ay bainabo, Tatar nowaten ana veya nan natit.
56 Kaneko beli, ka biliw kawtiw i Yesus elo fen anung anung kelewsiliw kale. Kelewsomi, Sunbin-Got em am yol aneng ka kel moko, bokolew bokolew kelomeliw: “Yu nimtew ibolow ete kuw fukunbiliw a? E finengdako, teinkabuluw ding kaleelo toloke sako?”, ange ange kesiliw kale.
56 Jesu isan hinunuwet, naatu Tafaror Bar ana efanamaim hibat ta’ita’imon nane hibibabatiyih, “Kwa mi’itube kwanotanot? Forag isan kafai enan?”
57 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik i kitil weng mak dukuko, bokolomeliw: “Nimin kunum waneng ite mak kal keliwete: ‘Yesus e ka kel be kai!’, angiw tewe, i nulo weng kal bokoyemoliwka!”, yangsiliw kale. Nimtew angom? I elo sok am tem elo da kolewomin ibolow kesiliw kasike.
57 Baise firis ukwarih naatu Pharisee sabuw obaiyunen hitih, menamaim Jesu nama’am hina’i’itin na’at, hinan hinao hinanowar saise i hinan hinab hinafatum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.