Gênesis 18
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 Deiw mak ding mak, Abalakam e mak kunum em wiin e Mamele beem ais tem ninit angse dim kel teinse kale. Ais tem beem mit ka kel e, e akalem samal kal benemsiliw am be bamuk keko, dukuse kale. Dukusomelei, ataan mamin kele ding mak e, Abalam e akalem am abisom dim teinbelei, Yawe telei, atemse kale.
1 O S enhor apareceu novamente a Abraão junto ao bosque de carvalhos que pertencia a Manre. Abraão estava sentado à entrada de sua tenda na hora mais quente do dia.
2 Beem ding dim bakate, e gatak daok angeko, kunum alemsal mak mobiliwi, yetemse kale. Yetemeko, fongate akate moko, am kolewko, yakoko, kalfong so im mit mewso uneko, gatak wakas angse kale.
2 Olhando para fora, viu três homens em pé, próximos à tenda. Quando os viu, correu até onde estavam e lhes deu as boas-vindas, curvando-se até o chão.
3 Angeko, bokoyemomele: “Kamok kunum alemsal yutaka! Yom folok keli kasike, nem am telina!
3 Abraão disse: “Meu senhor, se assim desejar, pare aqui um pouco.
4 Teleko, ais afak kale finengdalina! Nem weng afak kawtiw mak ok de teliw kano, yom yan gingyemokoliw te. |alt="Abraham with visitors" src="Genesis38.tif" size="col" ref="Talfut Kese 18:4"
4 Descanse à sombra desta árvore enquanto mando trazer água para lavarem os pés.
5 Deiw kitil keyemomin wanin mak memen keyembi te. Nimtew angom? Nem am teliw kasike kame, wanin waneko, fe, iti unokoliw te.”, yangse kale. Yangei, i kiliko, yan weng bokolewomeliw: “Kenka!”, dangsiliw kale.
5 E, uma vez que honraram seu servo com esta visita, prepararei uma refeição para restaurar suas forças antes de seguirem viagem”. “Está bem”, responderam eles. “Faça como você disse.”
6 Dangsomeliwi, Abalakam e fongate akate akalem am uneko, Sala ulo bokoumomele: “Kutaka! Fongate akate falaua atite banso mak kulusomi, nini ami ami kelewsomi, belet wanin mali mak fula.”, wangse kale.
6 Abraão voltou correndo para a tenda e disse a Sara: “Rápido! Pegue três medidas da melhor farinha, amasse-a e faça alguns pães”.
7 Wangeko, iti fongate uneko, akalem bulmakao im biliw dim yako uneko, samal tugul aliw makmak bamduse kale. Bamduko, akalem weng afak kunum mak elo duleweko, bokolewomele: “Fongate akate memen kelewa!”, dangei, e em dangse weng be kiliko, gelewse kale.
7 Em seguida, Abraão correu ao rebanho, escolheu um novilho tenro e o entregou a seu servo, que o preparou rapidamente.
8 Gelewei, Abalakam e fuse bulmakao beelo kuluko, bulmakao non gom akal, meme non gom akal, alik be kuluko, alemsal kunum biilo deyem talse kale. Deyem teleko, ilo duyemsomi, emikel kuw ais beem mit mewso moko, “Ki wanbiliw yake? Sukum keliw yake?”, angeko, ilo yetebelei, i wansiliw kale.
8 Quando a comida estava pronta, Abraão pegou coalhada, leite e a carne assada e os serviu aos visitantes. Enquanto comiam, Abraão permaneceu à disposição deles, à sombra das árvores.
9 Wanin wanbiliw ding dim be, i Abalakam elo dakalalomeliw: “Kom kalel Sala, ulio?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “U samal kal benemin am tem kel bu tako!”, yangse kale.
9 “Onde está Sara, sua mulher?”, perguntaram os visitantes. “Está dentro da tenda”, respondeu Abraão.
10 Yangei, Yawe e bokolewomele: “Makmak itol teleko, iti banime ding dim bakate, ne iti toloki te. Beem ding dim be, kom kalel Sala u kunum aul mak dukuko, foloku te.”, dangse kale. Dangse kate, Sala u am benemin am beem abisom dim kel mobomului, im weng be kiliyemsu kale.
10 Então um deles disse: “Voltarei a visitar você por esta época, no ano que vem, e sua mulher, Sara, terá um filho”. Sara estava ouvindo a conversa de dentro da tenda.
11 Kiliyemsu kate, Abalakam so, Sala so, yemkal bi atin atin fasel kesomeliwi, Sala um aul dukulomin deiw bakati banimse kale.
11 Abraão e Sara já eram bem velhos, e Sara tinha passado, havia muito tempo, da idade de ter filhos.
12 Banimse kasike, Sala u kunum beem weng be kiliko, yol angeko, abenggilin fian mak kesomi, bokolomelu: “Nesik atin fasel kal aut angii, nem imok akati kanele fasel kebe kasike, ne nono keko, aul dukuloki a?”, angsu kale.
12 Por isso, riu consigo e disse: “Como poderia uma mulher da minha idade ter esse prazer, ainda mais quando meu senhor, meu marido, também é idoso?”.
13 Angui, Yawe e Abalakam elo bokolewomele: “Nimtew angom ete kom kalel Sala u abenggiko, bokolomelu: ‘Ne fasel kesi o! Nono aul mak dukuloki o?’, angbu ya?
13 Então o S enhor disse a Abraão: “Por que Sara riu? Por que disse: ‘Pode uma mulher da minha idade ter um filho’?
14 Mesesem mesesem eisneng angom mak be, Yawe nem dulum elote kuw ki ka! Kasike, fein! Mak itol makmak banime ding dim kabalak e, ne iti telii, Sala u kunum aul mak dukuko, foloku te.”, dangse kale.
14 Existe alguma coisa difícil demais para o S enhor ? Voltarei por esta época, no ano que vem, e Sara terá um filho”.
15 Dangei, Sala u finganeko, dasuw weng bokolomelu: “Ne abenginba te!”, dangsu kate, Yawe e bokoumomele: “Babo! Ku abenggilew te!”, wangse kale.
15 Sara teve medo e, por isso, mentiu: “Eu não ri”. Mas ele disse: “Não é verdade. Você riu”.
16 Keko beli, kunum alemsal biim wanin banim keliw ding kabalak e, i mosomi, Abalakam so Sodom abiw mutuk fian deiwkim kalo gui unsiliw kale.
16 Depois da refeição, os visitantes se levantaram e olharam em direção a Sodoma. Quando partiram, Abraão os acompanhou para despedir-se deles.
17 Unsomeliwi, Yawe e ibolow fukunomele: “Nem kaneloki eisneng be Abalakam elo bokolewo yo.
17 Então o S enhor disse: “Devo esconder meu plano de Abraão?
18 Nimtew angom? Ne Abalakam em muluwel dow ilo bamki fian so keyemii, i kawtiw kitil so kebomeliwi, aneng aneng angom im kawtiw alik alik i em wiin dim kel bamki so kulokoliw kasike.
18 Afinal, Abraão certamente se tornará uma grande e poderosa nação, e todas as nações da terra serão abençoadas por meio dele.
19 Ne elo nakalem wiin so amkosi kasike kame, e akalem muluwel dow so, akalem angin so, alik alik ilo nem sawa weng be kilele kukuyemoke te. Kukuyeme tewe, i nem sawa weng be kilele geleweko, kiol kuw kukuw kuw kemoliwka! Keko beli, Yawe nem fawtuk ayem ilo bokoyemsi weng be fein dem gilaloke te.”, angse kale.
19 Eu o escolhi para que ordene a seus filhos e às famílias deles que guardem o caminho do S enhor , praticando o que é certo e justo. Então farei por Abraão tudo que prometi”.
20 Angeko, Abalakam elo bokolewomele: “Ne kililite: Sodom so Gomola so, abiw mutuk fian alew biim kukuw e atin kuw wa wa kesomi, sili sili nam kukuw fian kekabiliw
20 Portanto, o S enhor disse a Abraão: “Ouvi um grande clamor vindo de Sodoma e Gomorra, porque o pecado dessas duas cidades é extremamente grave.
21 kasike kame, ne dak uneko, kawtiw biim sili sili kekabiliw ibolow beelo atebam uneko, kilele kal kelite: Abiw mutuk fian alew biim kilisi teng so sang be, fein meni ba.”, dangse kale.
21 Descerei para investigar se seus atos são, de fato, tão perversos quanto tenho ouvido. Se não forem, quero saber”.
22 Dangei, mali kunum alew bi deiwkim kuw gui uneko, Sodom abiw fian unsiliw kale. Uniwi, Abalakam e Yawe eso aso imikel kuw alenaliw kale.
22 Os outros visitantes partiram para Sodoma, mas Abraão permaneceu diante do S enhor .
23 Bomeliwi, Abalakam e Yawe em mit mewso uneko, bokolewomele: “Ku kunum waneng tokotoko so, kunum waneng sakok kebiliw iso, alik alik bongguko, banim keyemokolew, a?
23 Aproximou-se dele e disse: “Exterminarás tanto os justos como os perversos?
24 50 kel kunum waneng kiol kukuw kuw aluwko, gelewbiliw kawtiw mak abiw mutuk fian beem dim biliw tewe, yu tokotoko kukuw so kawtiw ilo ibolow fukuninba kesomi, wa so ken so kawtiw alik alik bongguko, yenokolew sako?
24 Suponhamos que haja cinquenta justos na cidade. Mesmo assim os exterminarás e não a pouparás por causa deles?
25 Ku kunum waneng alik alik im diwyemin kunum kasike, ku kiol kuw diwyema! Ku kanelom kunum waneng ibolow sili sili nam so, kunum waneng kiol kukuw ken so, alik alik bongguko, kukuw ki makmak ilo kukuyemeko, ilo makuw yenokolew te!”, dangse kale.
25 Claro que não farias tal coisa: destruir o justo com o perverso. Afinal, estarias tratando o justo e o perverso da mesma maneira! Certamente não farias isso! Acaso o Juiz de toda a terra não faria o que é certo?”.
26 Dangei, Yawe e bokolewomele: “Sodom abiw mutuk fian kel, 50 kel tokotoko kebiliw kunum waneng mak yetemi tewe, fein, ne abiw be banim keyeminba keloki te.”, dangse kale.
26 O S enhor respondeu: “Se eu encontrar cinquenta justos em Sodoma, pouparei a cidade toda por causa deles”.
27 Dangei, Abalakam e iti weng makso bokolewomele: “Kutaka! Ne kutew kawin tawal atew kebi kate, kalaing kuw keko, Kamok Fian kuso weng bakabi te.
27 Abraão voltou a falar: “Embora eu seja apenas pó e cinza, permita-me dizer mais uma coisa ao meu Senhor.
28 Mesik esik 50 kel kunum waneng sukumeko, 45 kuw biw tewe, ku teingabi kunum waneng sukum biliw biilo ibolow fukuneko, abiw mutuk fian be banim kelewokolew sako?”, dangse kale. Dangei, Yawe e yan weng bokolewomele: “45 kel kunum waneng biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale.
28 Suponhamos que haja apenas quarenta e cinco justos, e não cinquenta. Destruirás a cidade toda por falta de cinco justos?”. O S
29 Dangeko, Abalakam e iti bokolewomele: “Kate, 40 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, Sunbin-Got e yan weng bokolewomele: “40 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale.
29 Abraão levou seu pedido ainda mais longe: “Suponhamos que haja apenas quarenta”. O S
30 Dangei, Abalakam e iti weng mak bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku kanelom nelo gal kenemokolew te! Kate, 30 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, iti yan weng mak bokolewomele: “30 kel kunum waneng tokotoko kukuw so biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale.
30 “Por favor, não fiques irado comigo, meu Senhor”, suplicou Abraão. “Permita-me falar. Suponhamos que haja apenas trinta justos.” O S
31 Dangei, Abalakam e iti bokolewomele: “Kutaka! Ne kalaing kuw moko, Kamok Fian kulo bakakembi te. Mali em duan kel kunum waneng tokotoko kukuw so kuw biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, e yan weng bokolewomele: “Ne ilo nam yeni te.”, dangse kale.
31 Abraão prosseguiu: “Uma vez que tive a ousadia de falar ao Senhor, permita-me continuar. Suponhamos que haja apenas vinte”. O S
32 Dangei, e iti bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku kanelom nelo kaisuw kenemokolew te! Iti weng makso mak bakakembi te. King kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangei, e iti yan weng mak bokolewomele: “King kel kunum waneng ite kuw tokotoko kiol kukuw so kunum waneng biw tewe, ne ilo nam yeni te!”, dangeko,
32 Por fim, Abraão disse: “Senhor, não fiques irado comigo por eu falar mais uma vez. Suponhamos que haja apenas dez”. O S
33 Abalakam eso weng bakalewbe dim be kolewei, Abalakam akati akalem am elo unse kale.
33 Quando terminou a conversa com Abraão, o S enhor partiu, e Abraão voltou para sua tenda.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.