Daniel 6
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Keko belei, emisik kamok fian Dalius e fufu mali em duan kel (120) kamok fian galmoko, Babilon aneng fian beem aneng fong beem abiw mutuk abiw mutuk biim kak yetebiliw kunum keyemse kale.
1 O rei Dario resolveu dividir o país em cento e vinte províncias e escolher cento e vinte homens para governá-las.
2 Keyemsomi, ‘Mesik esik i nem on kisol be tutumokoliw kai!’, angeko, moliw kamokim biim dulum elote Daniel so, alew kunum mali mak so, alemsal kunum bi mali biim imisik wiin fian so kunum keyemse kale.
2 A fim de que tudo corresse bem, e não houvesse prejuízo, o rei nomeou três ministros para controlarem os cento e vinte governadores. Um desses ministros era Daniel,
3 Keyemsomelei, e atemete: Daniel em aluwbamin e ken ati kuw keko, mali biim aluwbamin be bakiyembelei, atelewse kasike, e bokolomele: “Ne Daniel beelo emisik kamok biim emisik kelewii, e biim kak kunum keloke te!”, angse kale.
3 e ele mostrou logo que era mais competente do que os outros ministros e governadores. Ele tinha tanta capacidade, que o rei pensou em colocá-lo como a mais alta autoridade do reino.
4 Angesomelei, Daniel eso fangfangdasiliw kunum bi emisik kamok fian beem ange weng be kiliko, Daniel elo ibolow mesem kelewsomi, elo de mit da kolomin deiw mak “Nale ete, nal ete?”, angeko, fensiliw kale. Fensiliw kate, Daniel em aluwbamin so, bin kukuw so, alik alik be atin kuw gel so sen so banim kelei, e kawtiw ilo dasuw bokoyemeko, yakut keyembin kukuw gel so mak keyeminba kekabe kasike, i ibolow kau angeko, elo gelewomin deiw mak ateminba kesiliw kale.
4 Aí os outros ministros e os governadores procuraram achar um motivo para acusar Daniel de ser mau administrador, mas não encontraram. Daniel era honesto e direito, e ninguém podia acusá-lo de ter feito qualquer coisa errada.
5 Ateminba kesiliw kasike, i bokolomeliw: “Nu ki keko, elo gelewomin deiw gel mak ateminba kebuluw kate, kunum be diwkuw diwkuw akalem Sunbin-Got em wiin kuw daolewkabe kunum ke alakabe te. Mesik esik nusik em kanakabe kukuw beem deiw beelo gelewomin deiw mak atemokoluw kasike!”, ange ange keko, bokolew bokolew kesiliw kale.
5 Então eles disseram uns aos outros: — Nunca encontraremos motivo para acusar Daniel, a não ser que seja alguma coisa que tenha a ver com a religião dele.
6 Kesomeliwi, i emisik kamok fian em fukun uneko, elo bokolewomeliw: “Emisik kamok fian Dalius kutaka! Kute kuw diwkuw diwkuw bokolew te!
6 Então foram todos juntos falar com o rei e disseram: — Que o rei Dario viva para sempre!
7 Kom afak keko, buluw kamok kunum alik alik nu ibolow ki keko, kulo weng mak bakakem tuluw te. Kamokim kutaka! Ku kitil weng mak dukuko, fut boko, aneng aneng angom biim kunum waneng alik alik ilo dabalayema! Dabalayemew kano, alemsal king kel (30) ding dim e, kawtiw alik alik i kanelom dakalakamin weng mak mali got so, mali kawtiw kunum waneng iso, alik alik ilo bokolew bokolew kesomi, dakalalokoliw te. Kate i kukalem wiin kuw daoko, kukalem kuw dakalako, kukalem afak kuw boliwka! Nimin kawtiw ite mak kom wiin daolinba keko, nanew kunum waneng so, nanew got so, nanew mak im wiin daoko, kulo sakalaw keko, weng bo bo kekemiw tewe, ku ilo alaion samal im alakabiliw kawin tem kel kabalak da koyem koyem kemolewka!
7 Todos nós que ocupamos posições de autoridade no reino, isto é, os ministros, os governadores, os prefeitos e as outras autoridades, nos reunimos e concordamos em pedir ao senhor que dê uma ordem que não poderá ser desobedecida. Ordene que durante trinta dias todos façam os seus pedidos somente ao senhor. Se durante esse tempo alguém fizer um pedido a qualquer deus ou a qualquer outro homem, essa pessoa será jogada na cova dos leões.
8 Kasike kame, kamok fian ku mali kunum ilo bokoyemewi, i sawa fut weng be fut dim kel boliw kano, sawa be Media kasel so, Felsia kasel so, alik alik num sawa kitil nam keloke te. Kelei, kunum waneng alik nu sawa weng beelo diwkuw diwkuw gelewbomi, beem afak kakabuluw te. Kakabomeluwi, kunum waneng alik alik i sawa weng ayem be nam alwol keleweko, banim kelokoliw te.”, dangeko, bokolewsiliw kale.
8 Portanto, ó rei, dê a ordem e a assine, a fim de que não possa ser anulada. De acordo com a lei dos medos e dos persas, essa ordem não poderá ser anulada.
9 Bokolewiwi, emisik kamok Dalius e im weng bokolewsiliw weng be kiliyemeko, “Kenka!”, yangei, i sawa weng be fein fut dim dako, bosiliw kale.
9 O rei concordou; assinou a ordem e mandou que fosse publicada.
10 Boliwi, Daniel e dukusiliw sawa weng kikis beem weng be kilise kate, e akalem kanekakawkabe kukuw be gelewko, Sunbin-Got eso weng bokolomin yako unse kale. Sunbin-Got eso weng bokokabe kukuw be kanekote: Diwkuw diwkuw makmak ding em alemsal ding dim kabalak, e akalem am el boktak mitem uneko, Selusalem abiw mutuk fian ka em dulum elo kiinguen fubelet dako, atemsomi, Sunbin-Got eso weng bokolewse kale.
10 Quando Daniel soube que o rei tinha assinado a ordem, voltou para casa. No andar de cima havia um quarto com janelas que davam para Jerusalém. Daniel abriu as janelas, ajoelhou-se e orou, dando graças ao seu Deus. Ele costumava fazer isso três vezes por dia.
11 Kaneko beli, mali kamok kebiliw kunum bi bongguko, Daniel em am mewso uneko, em Sunbin-Got eso bokolewkabe kukuw be kili atemeko, tong mileweko,
11 Os inimigos de Daniel foram juntos até a casa dele e o encontraram orando ao seu Deus.
12 emisik kamok fian em mit uneko, ibik weng elo bokolewomeliw: “Dalius kamokim fian kutaka! Sin kuw, ku bokolomelew: ‘Alemsal king kel (30) em ding dim e aneng aneng angom biim kawtiw i kanelom dakalakamin weng mak mali got so, kawtiw kunum waneng iso, nam bokolew bokolew keko, dakalakamokoliw te! Kate i nakalem wiin ete kuw daoko, nakalem ete kuw dakalako, nakalem afak kuw boliwka! Nimin kawtiw ite mak nem yangbi weng be sakalaw keko, weng bo bo kelewiw tewe, ne kanekabiliw kawtiw biilo alaion samal im alakabiliw kawin tem kel kabalak da koyem keyemoki te.’, angeko, bokoyemselew meni ba?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “No, ne sawa weng ayem be dukuko, fut tem bosi kasike, sawa weng be num Midia kasel so, Felsia kasel so, alik num sawa weng kitil nam kelewse te. Mali kawtiw mak i teleko, sawa be nam iti alwol keko, banim keliw te.”, yangse kale.
12 Então foram procurar o rei a fim de falar com ele a respeito da ordem. Eles disseram: — Ó rei, o senhor assinou uma ordem que proíbe que durante trinta dias se façam pedidos a qualquer deus ou a qualquer outro homem, a não ser ao senhor. E a ordem diz também que quem desobedecer será jogado na cova dos leões. Não é verdade? O rei respondeu: — É verdade, e a ordem deve ser obedecida. De acordo com a lei dos medos e dos persas, ela não pode ser anulada.
13 Yangei, em fukun talsiliw kunum bi bokolewomeliw: “Suda aneng fian elote talse kunum Daniel e kom dukuselew sawa weng be sakalaw keko, weng bo bo kelewsomi, kom afak elo kelinba kekabe te. Kesomelei, diwkuw diwkuw makmak ding em alemsal ding dim kabalak, e akalem Sunbin-Got eso weng bokolewkabe te.”, dangsiliw kale.
13 Aí eles disseram ao rei: — Mas Daniel, um dos prisioneiros que vieram da terra de Judá, não respeita o senhor, nem se importa com a ordem, pois ora ao Deus dele três vezes por dia.
14 Dangiwi, Dalius e ibolow tem sakalet angeko, sakik fian kuw kelewei, e Daniel elo dokolewomin deiw fensomi, ibolow tiak tiak keko, akal bin kuw kese kale. Kelei, ataan tem dokong banim banim kese kate, e elo dokolewomin deiw mak ateminba kese kale.
14 Ao ouvir isso, o rei ficou muito triste e resolveu salvar Daniel. Até o pôr do sol daquele dia, ele fez tudo o que pôde para salvá-lo.
15 Keko beli, ataan tem unse ding kabalak e, kamok kunum bi iti emisik kamok fian beem fukun uneko, elo bokolewomeliw: “Kukati kilele kal kelewete: Midia kasel so, Felsia kasel so num boko, fut tem dasuluw sawa weng alik alik be, kawtiw alik alik nu ki keko, kolewko, alwol kelinba kekabuluw te.”, dangsiliw kale.
15 Os inimigos de Daniel foram falar de novo com o rei e disseram: — O senhor sabe muito bem que, de acordo com a lei dos medos e dos persas, nenhuma ordem ou lei assinada pelo rei pode ser anulada.
16 Dangiwi, e wonuk so kunum ilo bokoyemei, i Daniel elo fein kulam unsiliw kale. Unesomeliwi, kulu debele teliwi, emisik kamok fian Dalius e Daniel elo bokolewomele: “Ku kukalem Sunbin-Got em wiin ete kuw daolewko, alakabelew kunum kebelew kasike kame, esik kulo dokokem kemoka!”, dangei, wonuk so kunum i elo kulu debele uneko, alaion im alakabiliw tem kabalak elo kuse mit da kolewsiliw kale.
16 Então o rei mandou que trouxessem Daniel e o jogassem na cova dos leões. E o rei disse a Daniel: — Espero que o seu Deus, a quem você serve com tanta dedicação, o salve.
17 Da kolewsomeliwi, i tum sel mak kuluko, tem tikin dim elote net kasi kolewiwi, emisik kamok fian so, akalem wiin so kunum fian so bi tikin be ikalem wiin so takiak amkoko, kolewsiliw kale. Kolewsomeliwi, mali kawtiw i wiin takiak amkoko, kolewsiliw be atemeko, kal keliwete: Tum tikin net kasik kolewsiliw be nam kulu koliw te!”, angsiliw kale.
17 Trouxeram uma pedra e com ela taparam a boca da cova. O rei selou a pedra com o seu próprio anel e com o anel das altas autoridades do reino, para que, mesmo no caso de Daniel, a lei fosse cumprida ao pé da letra.
18 Keko beli, emisik kamok be iti akalem am uneko, wanin so ok so tokoko, mali kunum waneng elo kalfongdewin beem mongom ete gaayeminba kesomi, kiin ok kuw falewbelei, akalinba kese kale.
18 O rei voltou para o palácio, mas não comeu nada, nem se divertiu como de costume. E naquela noite não pôde dormir.
19 Keko beli, aneng danse ding dim keko, kutim mililiw kuw akate, e teineko, am koleweko, alaion im koyem biliw tem mit yako unse kale.
19 De manhã, cedinho, ele se levantou e foi depressa até a cova dos leões.
20 Uneko, weng yak bokosomi, ibolow sakalet weng mak keko, gaaneko, bokolomele: “Daniel, finik so Sunbin-Got em weng afak kakabelew kunum kutaka! Ku diwkuw diwkuw kukalem Sunbin-Got em wiin daolewkabelew kunum ke alakabelew te. Kame, esik ki keko, kulo dokokem kembe ya?”, dangeko, dakalase kale.
20 Ali, com voz muito triste, ele disse: — Daniel,
21 Dakalalei, Daniel e yan weng bokolewomele: “Kamok fian kutaka! Kute kuw diwkuw diwkuw bokolew te!
21 Daniel respondeu: — Que o rei viva para sempre!
22 Ne wa kukuw mak kekeminba kesomi, Sunbin-Got em kiin dim e sen gel so banim kunum kebi kasike, e akalem dabalakamin finik mak dabalalei, e alaion biim bontem kasi koyemei, i nelo neninba kenembiliw te. Feinka! Ne ken kuw bi te.”, dangse kale.
22 O meu Deus mandou o seu Anjo, e este fechou a boca dos leões para que não me ferissem. Pois Deus sabe que não fiz nada contra ele. E também não cometi nenhum crime contra o senhor.
23 Dangei, emisik kamok fian be kalfong fian mak kuluko, mali wonuk so kunum ilo weng mak bokoyemei, i kiliko, Daniel elo kawin tem elote matem da kolewsiliw kale. Da kolewsomeliwi, i em anggil diw atemiwete: Em anggil kal dim e mesesem mesesem so mak wa kelinba kebelei, atemsiliw kale. Nimtew angom? Daniel e Sunbin-Got elo fein kuw kelewko, gelewkabe kunum kese kasike. |alt="Daniel in the Lion's den" src="SP-232.tif" size="col" ref="Daniel 6:23"
23 O rei, muito alegre, mandou que tirassem Daniel da cova. Assim ele foi tirado, e viram que nenhum mal havia acontecido com ele, pois havia confiado em Deus.
24 Keko beli, emisik kamok fian be wonuk so kunum biilo iti kitil weng mak bokoyemeko, ilo yemdalei, i em bokoyemse weng be geleweko, emisik kamok fian beem mit teleko, Daniel em dulum elote ibik weng bokolewsiliw kunum biso, bikalem aul waneng iso, alik alik biilo makuw bongguko, yemde talsiliw kale. Yemde telesomeliwi, i ilo alaion im koyem biliw tem elo kuse kabalak kabalak da koyemsiliw kale. Koyemsiliwi, tem beem boktak dim mit talbiliw bakate, alaion i ilo ning tamoko, mit mit keyemeko, im kun so, kal so, dem so, alik alik kawtolko, yen wansiliw kale.
24 Em seguida, o rei mandou que trouxessem os homens que tinham acusado Daniel. Todos eles, junto com as suas mulheres e os seus filhos, foram jogados na cova. E, antes mesmo de chegarem ao fundo, os leões os atacaram e os despedaçaram.
25 Beli, emisik kamok fian Dalius e weng kal kale fut tem boko, aneng aneng angom biim biliw kawtiw so, weng sin amen amen bokokabiliw kawtiw iso, alik alik ilo dabalayemeko, bokoyemomele:
25 Então o rei Dario escreveu uma carta para os povos de todas as nações, raças e línguas do mundo. A carta dizia o seguinte: “Felicidade e paz para todos!
26 Alik alik yu nem kitil weng kale kiliko, kilele gelewina! Nakalem yetem alakabi aneng fian kaleem kunum waneng alik alik yu Daniel em Sunbin-Got em wiin afak kesomi, em awan finganeko, em wiin daolewboliwka! Nimtew angom? Sunbin-Got bete kuw sunsun bin kuw alakabe kasike. Akalem yetem alakabe dim e nam banimei, mali kawtiw i ki keko, elo nam de mit da kolewiw kasike.
26 Eu ordeno que todas as pessoas do meu reino respeitem e honrem o Deus que Daniel adora. Pois ele é o Deus vivo, que vive para sempre. O seu reino nunca será destruído; o seu poder nunca terá fim.
27 E kawtiw nulo dokoyemeko, num kuankemin deiw kakabuluw deiw beelo okilewkabe Sunbin-Got ete te. Em kitil e fian kasike, abiil tikin so, kawin dim kale so, e auk so kitil so eisneng aluweko, alakabe te. Fein! E alaion im kitil ete de mit da koyemei, i Daniel elo an waninba kesiliw te.”,
27 Ele socorre e salva; no céu e na terra, ele faz milagres e maravilhas. Foi ele quem salvou Daniel, livrando-o das garras dos leões.”
28 Keko kasike, Dalius em emisik kamok kese ding so, Felsia kasel Sailus em emisik kamok kese ding so, biim ding dim e Daniel e kamok fian kesomi, ken abin kuluko, teinse kale.
28 E Daniel continuou a ser uma alta autoridade no governo durante o reinado de Dario e depois durante o reinado de Ciro, da Pérsia .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Daniel 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.