Atos 7

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel e Stiben elo dakalako, bokolewomele: “Yom dulum elo angbiliw weng be fein sako?”, dangse kale.
1 Perguntou-lhe então o sumo sacerdote: É realmente assim?
2 Dangei, Stiben e ka biliw kunum alik alik ilo yan weng mak bokoyemomele:
2 Respondeu ele: Irmãos e pais, escutai. O Deus da glória apareceu a nosso pai Abraão, quando estava na Mesopotâmia, antes de ir morar em Harã.
3 bokolewomele: ‘Ku kame, kukalem kawin so, angin so, kawkunum kusel so, alik alik biilo koyemeko, kukukemoki aneng kikis mak kalo una!’, dangse kale.
3 E disse-lhe: Sai de teu país e de tua parentela, e vai para a terra que eu te mostrar {Gn 12,1}.
4 Dangei, e akalem Kaldea aneng fian be koleweko, Kalan abiw mutuk kalo uneko, ka kel alenale kale. Bomelei, alew em kuanse ding dim bakate, Sunbin-Got e Abalakam elo akalem ‘Dukemoki te!’, dangse dim kalo debele talse kale. Kame nukati em elo debele talse aneng kale kel buluw te.
4 Ele saiu da terra dos caldeus, e foi habitar em Harã. Dali, depois que lhe faleceu o pai, Deus o fez passar para esta terra, em que vós agora habitais.
5 Abalakam e kale kel talse kate, Sunbin-Got e kawin atuk fong gel makuw beem dulum elo ‘Akalem keloka!’, angeko, elo dulinba kelewse kale.
5 Não lhe deu nela propriedade alguma, nem sequer um palmo de terra, mas prometeu dar-lha em posse, e depois dele à sua posteridade, quando ainda não tinha filho algum.
6 Dangeko, weng mak so bokolewomele: ‘Kom muluwel dow i nanew aneng elo uneko, ka kel mali kawtiw im sak weng afak kunum waneng kebomi, ilum fian mak kulokoliw te. Kulubiliwi, ka e itol 400 mak aloke te.
6 Eis como falou Deus: Tua descendência habitará em terra estranha e será reduzida à escravidão e maltratada pelo espaço de quatrocentos anos.
7 Keko beli, kom muluwel dow biilo sak ikalem weng afak kunum waneng keyemokoliw kawtiw ilo yan wa mak duyemoki te. Duyemoki ding dim kabalak e, kom muluwel dow i ilum kulukabiliw aneng be iti koleweko, dukembi aneng kale kel teleko, iti nem wiin daonembin kukuw gelewokoliw te.’, dangse kale.
7 Mas eu julgarei a nação que os dominar - diz o Senhor -, e eles sairão e me prestarão culto neste lugar {Gn 15,13s.; Ex 3,12}.
8 Dangeko, e kitakamin weng mak eso amkoko, bokolewomele: ‘Kukalem muluwel dow alik alik im kal okilewoliwka! Okilewiw kano, ne atemite: Yu nem weng kilisomi, gelewkabiliw kawtiw yute te.’, yangoki te.’, dangse kale. Dangei, Aisak em dukuko, duan kel ding banimse ding dim kabalak e, Abalakam e Aisak em kal be fein okilewse kale. Okilewei, Aisak akati min Sekow elo beemdiw kanelei, Sekow akati akalem kalun kel muluwel kunum mongom alik alik ilo kaneyemse kale.
8 E deu-lhe a aliança da circuncisão. Assim, Abraão teve um filho, Isaac, e, passados oito dias, o circuncidou; e Isaac, a Jacó; e Jacó, os doze patriarcas.
9 Kaneko beli, Yosew em akunum kusel i ibolow on kelewsomi, awkunum beelo Isiw aneng fian elo dabalaliwi, e mali kawtiw im sak weng afak kunum keyemse kale. Kate, Sunbin-Got e eso alenale kale.
9 Os patriarcas, invejosos de José, venderam-no para o Egito. Mas Deus estava com ele.
10 Bomelei, em ilum kuluse ding dim kabalak e, e elo kilele dakalewbomi, kal fian dulewse kasike, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be elo ibolow kelewko, em wiin daolewsomi, elo Isiw aneng fian so, akalem mesesem mesesem eisneng alik alik beem emisik kamok mo kolewse kale.
10 Livrou-o de todas as suas tribulações e deu-lhe graça e sabedoria diante do faraó, rei do Egito, que o fez governador do Egito e chefe de sua casa.
11 Mo kolewsomelei, olfut fian mak kese ding dim bakate, Isiw kawtiw so, Kenan kawtiw iso, alik alik i kal anggil ilum fian mak kulusomeliwi, nukalem aliwol kumel bi yemen tew fian kuw kesiliw kale.
11 Sobreveio depois uma fome a todo o Egito e Canaã. Grande era a tribulação, e os nossos pais não achavam o que comer.
12 Keliwi, Sekow e kililete: ‘Isiw aneng fian ka kel, wit wanin banban mak be kai!’, dangiwi, e kilise kasike, e nukalem kunum mongom ilo Isiw aneng fian elo wanin wem yamdase kale.
12 Mas quando Jacó soube que havia trigo no Egito, enviou pela primeira vez os nossos pais para lá.
13 Yamdalei, i iti teliwi, em ilo emteben ding iti kalo yamdase ding dim kabalak e, akokow kelewsiliw awkunum Yosew be akunum kusel ilo kaim dim bokoyemomele: ‘Ne Yosew nete te!’, yangse kale. Em kanese ding dim bakate, Isiw aneng fian em emisik kak kunum bakati Yosew em angin ilo kal keyemse kale.
13 Na segunda, foi José reconhecido por seus irmãos, e foi descoberta ao faraó a sua origem.
14 Keko beli, Yosew e akalem alew so, akalem angin so, alik alik biilo gaayemei, i Isiw aneng fian kalo unsiliw kale. Unsiliw kawtiw banban biim fufu e 75 kel kesiliw kale.
14 Enviando mensageiros, José mandou vir seu pai Jacó com toda a sua família, que constava de setenta e cinco pessoas.
15 Keliwi, Sekow so, nukalem awalik kusel iso, alik alik i Isiw aneng fian elo uneko, ka kel bomeliwi, fe e, kuansiliw kale.
15 Jacó desceu ao Egito e morreu ali, como também nossos pais.
16 Im kuansiliw ding dim bakate, i awalik kusel biim fom e yemdeko, Sekem abiw mutuk fian kalo fomkamin tum tem ka kel yemkusiliw kale. Sua kel akate, Abalakam e Sekem kayak Kamol em muluwel ilo tum win fian mak duyemeko, tum tem be wese kale.
16 Seus corpos foram trasladados para Siquém, e foram postos no sepulcro que Abraão tinha comprado, a peso de dinheiro, dos filhos de Hemor, de Siquém.
17 Beli, Sunbin-Got em Abalakam elo bokolewomele: ‘Kom muluwel i 400 kel itol alei, nanew aneng ka kel bokoliw te!’, dangse weng be fein dem gilalei, 400 kel itol be mewso banim kesiliw ding dim bakate, nukalem Isiw aneng fian alenaliw angin i bamki so keko, im fufu e banban kuw kesiliw kale.
17 Aproximava-se o tempo em que devia realizar-se a promessa que Deus havia jurado a Abraão. O povo cresceu e se multiplicou no Egito
18 Beem ding dim bakate, Isiw aneng fian e kikis emisik kamok fian mak kuluse kale. Emisik kamok fian be Yosew so, em kanelewse sang beelo akokow keko, kal kelinba kelewse kale.
18 até que se levantou outro rei no Egito, o qual nada sabia de José.
19 Kelewse kasike, e nukalem awalik kumel ilo dasuw funum funum keyemko, wa kukuw keyemsomi, ‘Yu yom aul beliw ilo sak kuluko, kut da koyemeko, imikel sak kuanina!’, yangse kale.
19 Este rei, usando de astúcia contra a nossa raça, maltratou nossos pais e obrigou-os a enjeitar seus filhos para privá-los da vida.
20 Em yangse ding dim bakate, waneng mak u Moses dukuko, atemute: ‘Aul be atite!’, angeko, yemamas kel kayow kelei, yemkal bi aul beliw beelo kileleweko, atebisiliw kale.
20 Por este mesmo tempo, nasceu Moisés. Era belo aos olhos de Deus e por três meses foi criado na casa paterna.
21 Kayow yemamas kel be banimse ding dim bakate, yemkal bi elo kut kel kolewsiliw kate, Isiw aneng fian em emisik kamok beem mun u aul be atemsomi, elo kuluko, anggiyemalu kale.
21 Depois, quando foi exposto, a filha do faraó o recolheu e o criou como seu próprio filho.
22 Anggiyemui, Moses em Isiw aneng fian ka kel bise ding dim bakate, Isiw aneng fian im kal fian so kukuyemin kunum i teleko, elo kilele kalelewsiliw kasike, e kunum kitil so, weng fil atul nam so, kunum kese kale.
22 Moisés foi instruído em todas as ciências dos egípcios e tornou-se forte em palavras e obras.
23 Kaneko beli, Moses em itol e 40 kele kese ding dim bakate, e akalem akunum kusel Isalael kawtiw nulo yetebam unse kale.
23 Quando completou 40 anos, veio-lhe à mente visitar seus irmãos, os filhos de Israel.
24 Em unse ding dim bakate, e atemete: Isiw kunum mak e Isalael kunum mak elo wa kukuw kelewbelei, atemse kale. Atemeko, Isalael kunum beelo dokoleweko, Isiw kunum beelo alei, e kuanse kale.
24 Viu que um deles era maltratado; tomou-lhe a defesa e vingou o que padecia a injúria, matando o egípcio.
25 Kanesomelei, Moses e ibolow fukunomele: ‘Nem nakunum kusel i netemeko, ibolow kal keliwete: ‘Fein! Kame Sunbin-Gote nulo yetemeko, Moses em teing dim ete nulo dokoyemoke te!’, nangenaliw kai!’, angse kate, i kanese beem mongom e kilele kal kelinba kesiliw kale.
25 Ele esperava que os seus irmãos compreendessem que Deus se servia de sua mão para livrá-los. Mas não o entenderam.
26 Keko beli, aneng iti daneko, kutim kese ding dim bakate, e atemete: Isalael kunum alew mak ganbiliwi, yetemse kale. Yetemeko, ibolow menew weng aso ilo bokoyemomele: ‘Kaso yukalem akate nimtew angom ete ganbiliw e?’, yangse kale.
26 No dia seguinte, dois dentre eles brigavam, e ele procurou reconciliá-los: Amigos, disse ele, sois irmãos, por que vos maltratais um ao outro?
27 Yangei, sen so kese kunum be Moses em weng beelo sakalaw keko, weng bo bokolewomele: ‘Kante kulo num kak kileleyemin kunum mo kokemse ye?
27 Mas o que maltratava seu compatriota o repeliu: Quem te constituiu chefe ou juiz sobre nós?
28 Kom sin akati Isiw kunum mak aselew beemdiw kame akati nenomin kenemew sako?’, dangse kale.
28 Porventura queres tu matar-me, como ontem mataste o egípcio?
29 Dangei, Moses beem dange weng be kiliko, finganin fian mak kuluko, Isiw aneng fian be koleweko, Midian aneng fian elo fon unse kale. Fon uneko, ka kel bomi, waneng mak kuluko, bomi, aul alew mak dukuse kale.
29 A estas palavras, Moisés fugiu. E esteve como estrangeiro na terra de Madiã, onde teve dois filhos.
30 Beli, iti itol 40 kel banimse ding dim bakate, Moses e amgu Sainai em mewso dim kalo unse kale. Unse dim be kawtiw so, ok so, banim aneng kese kale. Kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak ais meneng ningning so em dim fiteweko, ais dong ailin atew kelei,
30 Passados quarenta anos, apareceu-lhe no deserto do monte Sinai um anjo, na chama duma sarça ardente.
31 Moses e atemeko, yol angeko, ibolow fukunin tiaktiak kese kale. Keko beli, em ‘Kanele eisneng beem mewso atebam uno!’, angse ding dim bakate, Kamok Fian e bokolewomele:
31 Moisés, admirado de uma tal visão, aproximou-se para a examinar. E a voz do Senhor lhe falou:
32 ‘Nakalem ete kom kawalik kumel im Sunbin-Got nete te. Kom kaliwol kumel Abalakam so, Aisak so, Sekow so, alik alik i nem wiin kuw daonemkabiliw te.’, dange kale. Dangei, Moses e finganin fian mak kuluko, walwal kesomi, ais dong ailin atew kese ais meneng beelo kiol kuw atebam uninba kese kale.
32 Eu sou o Deus de teus pais, o Deus de Abraão, de Isaac, de Jacó. Moisés, atemorizado, não ousava levantar os olhos.
33 Keko beli, Kamok Fian e bokolewomele: ‘Kawin mobelew dim kale kel e kawin ayem kasike, kom yan aum be gulu kolewolewka!
33 O Senhor lhe disse: Tira o teu calçado, porque o lugar onde estás é uma terra santa.
34 Ne Isiw aneng fian kasel biim nakalem angin Isalael kawtiw yulo wa kukuyembiliw kukuw be kilele atebomi, yom amneng foluw biliw bakati kiliyemkabi te. Kiliyemeko, ‘Yulo dokoyemoki te!’, angeko, teli kasike kame, ne kulo Isiw aneng fian elo kamdali te.’, dangse kale.
34 Considerei a aflição do meu povo no Egito, ouvi os seus gemidos e desci para livrá-los. Vem, pois, agora e eu te enviarei ao Egito.
35 Sua kel akate, mali Isalael kawtiw bi Moses beelo bokolewomeliw: ‘Kante kulo num kak kileleyemin kunum mo kokemse ye?’, dangeko, ibik kulewsiliw kate kame, Sunbin-Got e akalem dabalakamin finik elo dabalei, e ais meneng ningning so em dim teleko, elo ais dong ailin atew kelei, Moses elo ikalem kak kunum keleweko, ilo dokoyemin kunum atew mo kolewse kale.
35 Este Moisés que desprezaram, dizendo: Quem te constituiu chefe ou juiz?, a este Deus enviou como chefe e libertador pela mão do anjo que lhe apareceu na sarça.
36 Mo kolewei, Moses e Isalael kawtiw ilo yemdalei, i Isiw aneng fian be kolewsiliw kale. Kolewsomi, Isiw aneng ka kel so, okmun sel beem wiin e “Okmun Olol Nam” ka kel so, aneng aneng angom be 40 kel itol mak kawtiw so, ok so, alik alik banim dim ka kel kakameliw kale. Im kakabiliw ding dim bakate, Moses e auk so kitil so eisneng fian banban mak kese kale.
36 Ele os fez sair do Egito, operando prodígios e milagres na terra do Egito, no mar Vermelho e no deserto, por espaço de quarenta anos.
37 Kaneko beli, Moses e Isalael kawtiw nulo bokoyemomele: ‘Deiw mak ding mak, Sunbin-Got e, yukalem mutuk bakate bontem dim bakamin kunum mak nakatetew moloke te.’, yangse kale.
37 Foi este Moisés que disse aos filhos de Israel: Deus vos suscitará dentre os vossos irmãos um profeta como eu.
38 Beli, Isalael kawtiw im kawtiw banim ok banim dim ka kel bongguko, wensansiliw ding dim bakate, Moses so, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak so, aso i bonggusiliw kawtiw biim mutuk ka kel alenaliw kale. Sunbin-Got em dabalakamin finik be Moses eso, nukalem awalik kumel iso, alik alik iso amgu tikin Sainai elote weng mak bokoyemse kale. Kaem ding dim bakate, Moses e Sunbin-Got em dabalakamin finik beem finik so duyemin weng be kuluko, Isalael kawtiw alik nulo bokoko, duyemse kale.
38 Este é o que esteve entre o povo congregado no deserto, e com o anjo que lhe falara no monte Sinai, e com os nossos pais; que recebeu palavras de vida para no-las transmitir.
39 Duyemse kate, nukalem awalik kumel i weng finik so duyemin weng beelo ibik dako, ‘Isiw aneng fian elo unomin ibolow kuw kebuluw o!’, dangenaliw kale.
39 Nossos pais não lhe quiseram obedecer, mas o repeliram. Em seus corações voltaram-se para o Egito,
40 Dangbomeliwi, i Alon elo bokolewomeliw: ‘Moses e nulo kale kel yemde teleko, nu fein Isiw aneng fian kolewsuluw kate kame, nimtew eisneng mak em dulum elo kanelewse be nu akokow so te. Kame, Alon kutaka! Ku nulo mali got mak duyemew kano, ite kuw num deiw kel yomtolo unoliwka!’, dangsiliw kale.
40 dizendo a Aarão: Faze-nos deuses, que vão diante de nós, porque quanto a este Moisés, que nos tirou da terra do Egito, não sabemos o que foi feito dele.
41 Dangsiliw beem ding dim bakate, i dasuw-got bulmakao atew mak kaisomi, samal anko, dasuw-got beem dulum elo weing dasomi, kalfongdewsiliw kale.
41 Fizeram, naqueles dias, um bezerro de ouro e ofereceram um sacrifício ao ídolo, e se alegravam diante da obra das suas mãos.
42 Kalfongdewsiliw kasike, Sunbin-Got e ilo ibik kuyemei, i uneko, ataan a, kayow a, abiil kawtem beem fial a, alik alik beelo got atew keyemeko, beem wiin daolewsiliw kale.
42 Mas Deus afastou-se e os abandonou ao culto dos astros do céu, como está escrito no livro dos profetas: Porventura, casa de Israel, vós me oferecestes vítimas e sacrifícios por quarenta anos no deserto?
43 Yu dasuw-got Molek elo belbil am tem dako,
43 Aceitastes a tenda de Moloc e a estrela do vosso deus Renfão, figuras que vós fizestes para adorá-las! Assim eu vos deportarei para além da Babilônia {Am 5,25ss.}.
44 Beli, num awalik kumel im daladim aneng kakabiliw ding dim bakate, i sil benemin am mak geko, beem tem e Sunbin-Got em wiin fian daolomin kukuw gelewsiliw kale. Sua e, Sunbin-Got e Moses elo bokolewomele: ‘Ku nelo am mak genema!’, dangeko, Moses elo am takak mak kukulewse kale. Kukulewei, Moses e atemeko, fein, samal kal gulusomi, beneko, kawin dim ka kel takak am beemdiw am mak fein gese kale.
44 A Arca da Aliança esteve com os nossos pais no deserto, como Deus ordenou a Moisés que a fizesse conforme o modelo que tinha visto.
45 Gelei, nukalem awalik kumel im Yosua so uneko, kawin kaleem kulomin em dulum elote gansiliw ding dim bakate, i Sunbin-Got em sil benemin am ayem bakati de unsiliw kale. Beem ding dim bakate, Sunbin-Got e aneng kaleem kasel ilo yemdalomin ibolow kesomelei, num awalik kumel biim alenaliw ding elote uneko, emisik kak kunum Debit em ding kalo talse ding dim kelei, e kawin dim kaleem kasel ilo diwkuw diwkuw yembakalase kale.
45 Recebendo-a nossos pais, levaram-na sob a direção de Josué às terras dos pagãos, que Deus expulsou da presença de nossos pais. E ali ficou até o tempo de Davi.
46 Emisik kamok Debit em alenale ding dim bakate, Sunbin-Got e Debit beem ibolow tem be atemeko, kalfongdewse kale. Keko beli, Debit e bokolewomele: ‘Am yol ati mak gekemii, Sekow em muluwel dow Isalael kawtiw nu ka kel kom mit mewso teleko, kom wiin fian daokem kemin kukuw be gelewokoluw te!’, dangse kale.
46 Este encontrou graça diante de Deus e pediu que pudesse achar uma morada para o Deus de Jacó.
47 Dangse kate, Debit e yol am be gelinba kese kate, em min Solomon ete am yol be gese kale.
47 Salomão foi quem lhe edificou a casa.
48 Solomon e am be gese kate, atin kuw katiw alakabe Wiin Fian so Sunbin-Got e kawtiw im teing so gekabiliw am ka kel binbakabe te. Sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak beem dulum elo bokolomele:
48 O Altíssimo, porém, não habita em casas construídas por mãos humanas. Como diz o profeta:
49 ‘Abiil tikin e nakalem teinkemin abin ayem dim e,
49 O céu é o meu trono, e a terra o escabelo dos meus pés. Que casa me edificareis vós?, diz o Senhor. Qual é o lugar do meu repouso?
50 Kawin dim eisneng mesesem angom be nakalem kuw dukusi kasike!’,
50 Acaso não foi minha mão que fez tudo isto {Is 66,1s.}?
51 Kate kame, sakalaw keko, weng bo bo kunum yu kilele kililoliwka! Yom ibolow so fukunin so einggebomi, kal okilewinba kebiliw kawtiw im ibolow imdiw kekabiliw kunum yutaka! Yukalem awalik kumel biimdiw yukati ikalem kukuw wa kebomi, sakalaw keko, weng bo bo kebomi, Sunbin-Finik eso ganakabiliw te.
51 Homens de dura cerviz, e de corações e ouvidos incircuncisos! Vós sempre resistis ao Espírito Santo. Como procederam os vossos pais, assim procedeis vós também!
52 Feinka! Yukalem kawalik kumel i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum alik alik ilo maka keyemaliw kale. Keyemsiliw kasike, yu ‘Sunbin-Got em wangweng tokotoko kunum Mesaya be toloke kai!’, yangenaliw kunum bikati yemaliw te. Kaneko beli, em dulum elo weng yangenaliw kunum beem fein kawin dim kale talse ding dim bakate, yu elo akati ibik kulewsomi, aliwi, e kuanse te.
52 A qual dos profetas não perseguiram os vossos pais? Mataram os que prediziam a vinda do Justo, do qual vós agora tendes sido traidores e homicidas.
53 Feinka! Sunbin-Got em yemdakamin finik i yulo akalem kukuyemin weng be fein duyemsiliw kate, yu em yangse weng be gelewinba kekabeliw te.”,
53 Vós que recebestes a lei pelo ministério dos anjos e não a guardastes...
54 Em yangse ding dim bakate, Stiben em yange weng be kilisiliw diwyemin kamok bi ibolow tem, kaisuw fian kuw kesomi, teing ning kalut kelewsiliw kale.
54 Ao ouvir tais palavras, esbravejaram de raiva e rangiam os dentes contra ele.
55 Kate Sunbin-Finik e Stiben em mutuk wenei, e abiil tikin katem elo atemeko, auk so kitil so kamok Sunbin-Got so, em yuk teing dim ka kel mobe Yesus be atemse kale.
55 Mas, cheio do Espírito Santo, Estêvão fitou o céu e viu a glória de Deus e Jesus de pé à direita de Deus:
56 Atemei, Stiben e bokoyemomele: “Yu kililina! Abiil tikin em abisom busule atemko, Kawtiw Aul be Sunbin-Got em yuk teing dim ka kel mobelei, atemi te!”, yangse kale.
56 Eis que vejo, disse ele, os céus abertos e o Filho do Homem, de pé, à direita de Deus.
57 Yangei, diwyemin kamok biim em yangse weng be kilisiliw ding dim bakate, i ikalem kentem be teing net kelewsomi, atin kuw kaisuw fian mak kelewsomi, gaanin fian mak gaaneko, yako uneko, Stiben elo teing galolo net kelewsomi, debeleko,
57 Levantaram então um grande clamor, taparam os ouvidos e todos juntos se atiraram furiosos contra ele.
58 abiw mutuk ka kel kolewsomi, elo tum so an feiwsiliw kale. Im elo tum so an feiwsiliw ding dim bakate, i ikalem ilim tiaktiak be guluko, kunum tanbel Sol em mit ka kel alul dukuliwi, e ateyembelei, i Stiben elo asiliw kale.
58 Lançaram-no fora da cidade e começaram a apedrejá-lo. As testemunhas depuseram os seus mantos aos pés de um moço chamado Saulo.
59 Elo an feiwsiliw ding dim bakate, Stiben e oleko, gaaneko, bokolomele: “Kamok Fian Yesus kutaka! Ku nem finik e kulolewka o!”, dangeko, gaansomi,|alt="Stephanus being stoned" src="C101.tif" size="col" ref="Kalan Kunum 7:59"
59 E apedrejavam Estêvão, que orava e dizia: Senhor Jesus, recebe o meu espírito.
60 katin bukbuk angeko, iti fian kuw gaanomele: “Kamok Fian kutaka! Im nemiw kaleem yan esak misim kuw kulu koyemolewka!”, angeko, fein kuanse kale.
60 Posto de joelhos, exclamou em alta voz: Senhor, não lhes leves em conta este pecado... A estas palavras, expirou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.