Atos 7

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel e Stiben elo dakalako, bokolewomele: “Yom dulum elo angbiliw weng be fein sako?”, dangse kale.
1 Imaibo Firis Gagamin Stephen ibatiy, “Tur iti i anababatun o isa teo?”
2 Dangei, Stiben e ka biliw kunum alik alik ilo yan weng mak bokoyemomele:
2 Stephen iya’afut eo, “Taitu tuwai’inah naatu tamai’inah anao kwananowar! Ata agir Abraham ufibo na Haram imaim ma, baise wan Mesopotamia ma’am ana veya’amaim Marakaw ana God isan irerereb eo. Stephen Ebibinan|alt="Stephen preaching" src="cn01914B.tif" size="col" loc="Act 7.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.2"
3 bokolewomele: ‘Ku kame, kukalem kawin so, angin so, kawkunum kusel so, alik alik biilo koyemeko, kukukemoki aneng kikis mak kalo una!’, dangse kale.
3 ‘A tafaram naatu taituwa inihamiyih inan tafaram ayu ana bi’obaiyi imaim inama.’
4 Dangei, e akalem Kaldea aneng fian be koleweko, Kalan abiw mutuk kalo uneko, ka kel alenale kale. Bomelei, alew em kuanse ding dim bakate, Sunbin-Got e Abalakam elo akalem ‘Dukemoki te!’, dangse dim kalo debele talse kale. Kame nukati em elo debele talse aneng kale kel buluw te.
4 Imih Kaldia tafaram ihamiy naatu na Haram imaim ma. Tamah momorob ufunamaim God nawiy na me tafaram iti bitin boun kwa iti kwama’am.
5 Abalakam e kale kel talse kate, Sunbin-Got e kawin atuk fong gel makuw beem dulum elo ‘Akalem keloka!’, angeko, elo dulinba kelewse kale.
5 God men abisa ta Abraham nowanamih itin naatu men kafa’imo me kikimin eafuw nowanamih itin. Baise God eomatan tafaram tutufin etei boro nowanamih nab naatu wawawan uf hinatutufuw boro hinab. Nati ana veya’amaim Abraham i aurin kek en ma’am God eomatan.
6 Dangeko, weng mak so bokolewomele: ‘Kom muluwel dow i nanew aneng elo uneko, ka kel mali kawtiw im sak weng afak kunum waneng kebomi, ilum fian mak kulokoliw te. Kulubiliwi, ka e itol 400 mak aloke te.
6 Naatu God iti na’atube eo, ‘O wawaw i boro nah toumanih hai tafaramamaim hinama, nati’imaim boro nah toumanih hai fair babanamaim hinama bowabow fokarin maiyow hinabow, hinarouw hini’a’afiyih kwamur etei 400 na’atube nasawar.’
7 Keko beli, kom muluwel dow biilo sak ikalem weng afak kunum waneng keyemokoliw kawtiw ilo yan wa mak duyemoki te. Duyemoki ding dim kabalak e, kom muluwel dow i ilum kulukabiliw aneng be iti koleweko, dukembi aneng kale kel teleko, iti nem wiin daonembin kukuw gelewokoliw te.’, dangse kale.
7 Baise God iuwih eo, ‘Ayu nati tafaram hinabuwi babahimaim kwanama kwanabowabow boro baimakiy anitih. Nati ufunamaim boro tafaram kwanihamiy kwanatit efan iti’imaim ayu kwanakwafiru.
8 Dangeko, e kitakamin weng mak eso amkoko, bokolewomele: ‘Kukalem muluwel dow alik alik im kal okilewoliwka! Okilewiw kano, ne atemite: Yu nem weng kilisomi, gelewkabiliw kawtiw yute te.’, yangoki te.’, dangse kale. Dangei, Aisak em dukuko, duan kel ding banimse ding dim kabalak e, Abalakam e Aisak em kal be fein okilewse kale. Okilewei, Aisak akati min Sekow elo beemdiw kanelei, Sekow akati akalem kalun kel muluwel kunum mongom alik alik ilo kaneyemse kale.
8 Imaibo God ar afu’afuw ana obaibasit Abraham itin ina’inanen na’atube kaif. Imih Abraham natun Isaac tufuw fur ta’imon sasawar ufunamaim ana ar kanabin e’afuw. Nati ufunamaim Isaac natun Jacob ana ar kanabin e’afuw naatu Jacob natunatun 12 it uwatanah wabih gagamin auman hai ar kanabih e’afuw.
9 Kaneko beli, Yosew em akunum kusel i ibolow on kelewsomi, awkunum beelo Isiw aneng fian elo dabalaliwi, e mali kawtiw im sak weng afak kunum keyemse kale. Kate, Sunbin-Got e eso alenale kale.
9 Baise uwatanah wabih gagamin Joseph isan hibobowen akir wairafin na’atube hitih hitubun hibai hin Egypt imaim ma. Baise God i mar etei biyanamaim ma’am.
10 Bomelei, em ilum kuluse ding dim kabalak e, e elo kilele dakalewbomi, kal fian dulewse kasike, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be elo ibolow kelewko, em wiin daolewsomi, elo Isiw aneng fian so, akalem mesesem mesesem eisneng alik alik beem emisik kamok mo kolewse kale.
10 Naatu ana yababan ta ta wanawanamaim bibais. Veya ta Joseph Egypt hai aiwob nanamaim titit ana veya aiwob orot Joseph i’itin yan bai naatu ana kakaf isan ma, anayabin God ukwar rerekab Joseph itin. Imih aiwob orot Joseph bai ana gawanamih yai, naatu aiwob ana bar gagamin wanawanan auman kaifin isan ana fair itin.” Joseph Egypt sabuw ebobonawiyih|alt="Joseph as ruler" src="cn01917b.tif" size="col" loc="Act 7.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.10"
11 Mo kolewsomelei, olfut fian mak kese ding dim bakate, Isiw kawtiw so, Kenan kawtiw iso, alik alik i kal anggil ilum fian mak kulusomeliwi, nukalem aliwol kumel bi yemen tew fian kuw kesiliw kale.
11 “Nati ana veya’amaim baimar kakafin na, Egypt naatu Canaan tafaram wanawanan yababan gagamin na’in matar, naatu it uwatanah bayumih hi’akir.
12 Keliwi, Sekow e kililete: ‘Isiw aneng fian ka kel, wit wanin banban mak be kai!’, dangiwi, e kilise kasike, e nukalem kunum mongom ilo Isiw aneng fian elo wanin wem yamdase kale.
12 Egyptamaim bay ma’am ana tur Jacob nonowar ana veya uwatanah hai nanawan wantoro’ot imaim hin.
13 Yamdalei, i iti teliwi, em ilo emteben ding iti kalo yamdase ding dim kabalak e, akokow kelewsiliw awkunum Yosew be akunum kusel ilo kaim dim bokoyemomele: ‘Ne Yosew nete te!’, yangse kale. Em kanese ding dim bakate, Isiw aneng fian em emisik kak kunum bakati Yosew em angin ilo kal keyemse kale.
13 Hai nanawan bairou’abin ana veya Joseph taiyuwin botait irerereb tuwahinah hai tur eowen, naatu Pharaoh nati’imaim Joseph ana nibur isah so’ob.
14 Keko beli, Yosew e akalem alew so, akalem angin so, alik alik biilo gaayemei, i Isiw aneng fian kalo unsiliw kale. Unsiliw kawtiw banban biim fufu e 75 kel kesiliw kale.
14 Nati ufunamaim Joseph tamah Jacob isan, naatu tamah ana nibur isah tur iyafar, nah etei 75 na’atube.
15 Keliwi, Sekow so, nukalem awalik kusel iso, alik alik i Isiw aneng fian elo uneko, ka kel bomeliwi, fe e, kuansiliw kale.
15 Imaibo Jacob rena Egypt tit, nati’imaim i natunatun bairi himorob, it uwatanah.
16 Im kuansiliw ding dim bakate, i awalik kusel biim fom e yemdeko, Sekem abiw mutuk fian kalo fomkamin tum tem ka kel yemkusiliw kale. Sua kel akate, Abalakam e Sekem kayak Kamol em muluwel ilo tum win fian mak duyemeko, tum tem be wese kale.
16 Naatu biyah i hibow himatabir maiye tafaram wabin Shekem rahamaim hiya, nati me i Abraham orot Hamor natunatun biyahine tubun.
17 Beli, Sunbin-Got em Abalakam elo bokolewomele: ‘Kom muluwel i 400 kel itol alei, nanew aneng ka kel bokoliw te!’, dangse weng be fein dem gilalei, 400 kel itol be mewso banim kesiliw ding dim bakate, nukalem Isiw aneng fian alenaliw angin i bamki so keko, im fufu e banban kuw kesiliw kale.
17 “God ana omatanen Abraham eo’omatan na baiturobe isan ana veya na kabom, naatu ata sabuw Egypt hima’am busuruf ra’at tafaram awan karatan.
18 Beem ding dim bakate, Isiw aneng fian e kikis emisik kamok fian mak kuluse kale. Emisik kamok fian be Yosew so, em kanelewse sang beelo akokow keko, kal kelinba kelewse kale.
18 Imaibo aiwob orot ta Joseph men susu’ub i busuruf Egypt isan i’aiwob.
19 Kelewse kasike, e nukalem awalik kumel ilo dasuw funum funum keyemko, wa kukuw keyemsomi, ‘Yu yom aul beliw ilo sak kuluko, kut da koyemeko, imikel sak kuanina!’, yangse kale.
19 Ata a’agir ifufuwih, biyababan kakafin anababatun itih, eokikinih hai kek sosof hisrouwen hi’in himorob.
20 Em yangse ding dim bakate, waneng mak u Moses dukuko, atemute: ‘Aul be atite!’, angeko, yemamas kel kayow kelei, yemkal bi aul beliw beelo kileleweko, atebisiliw kale.
20 “Nati ana veya’amaim Moses tufuw, kek ana itinin gewasin maiyow. Baremaim hinah tamah hibunwa’ir ma sumar etei tounu na’atube sawar.
21 Kayow yemamas kel be banimse ding dim bakate, yemkal bi elo kut kel kolewsiliw kate, Isiw aneng fian em emisik kamok beem mun u aul be atemsomi, elo kuluko, anggiyemalu kale.
21 Imaibo barene hibotait titit ana veya, Pharaoh natun babitai natunamih bai ituw ra’at yen orot matar.
22 Anggiyemui, Moses em Isiw aneng fian ka kel bise ding dim bakate, Isiw aneng fian im kal fian so kukuyemin kunum i teleko, elo kilele kalelewsiliw kasike, e kunum kitil so, weng fil atul nam so, kunum kese kale.
22 Egypt ana ukwar rerekab etei Moses hi’obaiy so’ob, naatu ana tur ana sinafumaim eo sisinaf etei i fairih.
23 Kaneko beli, Moses em itol e 40 kele kese ding dim bakate, e akalem akunum kusel Isalael kawtiw nulo yetebam unse kale.
23 “Moses ana kwamur etei 40 na’atube baib ana maramaim ana not bogaigiwas tit ana sabuw Israel inananawanih.
24 Em unse ding dim bakate, e atemete: Isiw kunum mak e Isalael kunum mak elo wa kukuw kelewbelei, atemse kale. Atemeko, Isalael kunum beelo dokoleweko, Isiw kunum beelo alei, e kuanse kale.
24 Tit inan Egypt orot ta Israel orot boborabirab itin, basit na ibais wasfafar naatu anasa bow Egypt orot rab morob.
25 Kanesomelei, Moses e ibolow fukunomele: ‘Nem nakunum kusel i netemeko, ibolow kal keliwete: ‘Fein! Kame Sunbin-Gote nulo yetemeko, Moses em teing dim ete nulo dokoyemoke te!’, nangenaliw kai!’, angse kate, i kanese beem mongom e kilele kal kelinba kesiliw kale.
25 Moses not eo, ‘God ana baibais ayu wanawana’umaim esisinaf au sabuw boro hina’itin hinaso’ob, baise men hi’itinimih.’
26 Keko beli, aneng iti daneko, kutim kese ding dim bakate, e atemete: Isalael kunum alew mak ganbiliwi, yetemse kale. Yetemeko, ibolow menew weng aso ilo bokoyemomele: ‘Kaso yukalem akate nimtew angom ete ganbiliw e?’, yangse kale.
26 Marto Israel orot rou’ab hairi hibiyow itih, basit na fafar naatu iuwih, ‘Kwa airi i ain uf, aisim taiyuw kwabiyow?’
27 Yangei, sen so kese kunum be Moses em weng beelo sakalaw keko, weng bo bokolewomele: ‘Kante kulo num kak kileleyemin kunum mo kokemse ye?
27 Baise orot ta biwa’an kakafene Moses rukouw eo, ‘O aki bainabatani naatu baibabatiyi isan yait rubini?’
28 Kom sin akati Isiw kunum mak aselew beemdiw kame akati nenomin kenemew sako?’, dangse kale.
28 ‘O kukokok ayu ina’asbunu fai Egypt orot ia’asabun na’atube?’
29 Dangei, Moses beem dange weng be kiliko, finganin fian mak kuluko, Isiw aneng fian be koleweko, Midian aneng fian elo fon unse kale. Fon uneko, ka kel bomi, waneng mak kuluko, bomi, aul alew mak dukuse kale.
29 Moses iti tur nonowar ana veya Egypt ihamiy bihir in tafaram wabin Midian imaim ma, nati’imaim touman orot na’atube ma’am natunatun orot rou’ab hitufuw.
30 Beli, iti itol 40 kel banimse ding dim bakate, Moses e amgu Sainai em mewso dim kalo unse kale. Unse dim be kawtiw so, ok so, banim aneng kese kale. Kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak ais meneng ningning so em dim fiteweko, ais dong ailin atew kelei,
30 Kwamur 40 sasawar ufunamaim oyaw Sinai sisibinamaim arar yan tounamatar Moses isan irerereb wairaf na’atube wa’ab wanawanan to’ab.
31 Moses e atemeko, yol angeko, ibolow fukunin tiaktiak kese kale. Keko beli, em ‘Kanele eisneng beem mewso atebam uno!’, angse ding dim bakate, Kamok Fian e bokolewomele:
31 Moses iti wairaf to’ab i’itin ana veya ana kasiy ra’at, naatu itinbunai isan na biyubin auman Regah fanan nowar;
32 ‘Nakalem ete kom kawalik kumel im Sunbin-Got nete te. Kom kaliwol kumel Abalakam so, Aisak so, Sekow so, alik alik i nem wiin kuw daonemkabiliw te.’, dange kale. Dangei, Moses e finganin fian mak kuluko, walwal kesomi, ais dong ailin atew kese ais meneng beelo kiol kuw atebam uninba kese kale.
32 ‘Ayu i o uwatanah hai God, Abraham ana God, Isaac, naatu Jacob.’ Moses yan wanawanan birubir fafar an uman hioror naatu men karam boro tanuw ta’itin.
33 Keko beli, Kamok Fian e bokolewomele: ‘Kawin mobelew dim kale kel e kawin ayem kasike, kom yan aum be gulu kolewolewka!
33 Imaibo Regah eo, ‘A ana sumasum kubosair anayabin iti kamar i kakafiyin yan kubatabat.
34 Ne Isiw aneng fian kasel biim nakalem angin Isalael kawtiw yulo wa kukuyembiliw kukuw be kilele atebomi, yom amneng foluw biliw bakati kiliyemkabi te. Kiliyemeko, ‘Yulo dokoyemoki te!’, angeko, teli kasike kame, ne kulo Isiw aneng fian elo kamdali te.’, dangse kale.
34 Ayu au sabuw Egypt imaim bai’akir kakafin maiyow hibaib aitih, naatu hitef hirererey anowar, imih rufamih botaitih isan are ana. O kuna aiyafari kumatabir maiye au Egypt.’
35 Sua kel akate, mali Isalael kawtiw bi Moses beelo bokolewomeliw: ‘Kante kulo num kak kileleyemin kunum mo kokemse ye?’, dangeko, ibik kulewsiliw kate kame, Sunbin-Got e akalem dabalakamin finik elo dabalei, e ais meneng ningning so em dim teleko, elo ais dong ailin atew kelei, Moses elo ikalem kak kunum keleweko, ilo dokoyemin kunum atew mo kolewse kale.
35 “Moses i orot ta’imon Israel sabuw hikwahir hiu, ‘O yait rubini aki bainabatani naatu baibatiyi isan?’ Nati orot ta’imon sabuw bainabatanih naatu rufamih botaitih isan God taiyuwin ana tounamatar iyafar na wa’ab toto’abamaim irerereb Moses fair itin.
36 Mo kolewei, Moses e Isalael kawtiw ilo yemdalei, i Isiw aneng fian be kolewsiliw kale. Kolewsomi, Isiw aneng ka kel so, okmun sel beem wiin e “Okmun Olol Nam” ka kel so, aneng aneng angom be 40 kel itol mak kawtiw so, ok so, alik alik banim dim ka kel kakameliw kale. Im kakabiliw ding dim bakate, Moses e auk so kitil so eisneng fian banban mak kese kale.
36 Sabuw nawiyih Egypt hihamiy hitit, naatu ina’inan men hi’i’itah efa’efanin Egyptamaim, Red Sea imaim, naatu kwamur 40 arar yanamaim iwa’an hi’itah.
37 Kaneko beli, Moses e Isalael kawtiw nulo bokoyemomele: ‘Deiw mak ding mak, Sunbin-Got e, yukalem mutuk bakate bontem dim bakamin kunum mak nakatetew moloke te.’, yangse kale.
37 “Iti orot Moses i boun Israel sabuw hai tur eowen, ‘God boro dinab orot kwa wanawananamaim a orot ta niyafar nan, ayu biyafaru na’atube.’
38 Beli, Isalael kawtiw im kawtiw banim ok banim dim ka kel bongguko, wensansiliw ding dim bakate, Moses so, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak so, aso i bonggusiliw kawtiw biim mutuk ka kel alenaliw kale. Sunbin-Got em dabalakamin finik be Moses eso, nukalem awalik kumel iso, alik alik iso amgu tikin Sainai elote weng mak bokoyemse kale. Kaem ding dim bakate, Moses e Sunbin-Got em dabalakamin finik beem finik so duyemin weng be kuluko, Isalael kawtiw alik nulo bokoko, duyemse kale.
38 Iti orot Moses Israel sabuw bairi kou’ay hibai arar yanamaim hibat naatu ata a’agir bairi Sinai oyawemaim tounamatar tur yawasin bai re itin naatu ya’abun it isat rena.
39 Duyemse kate, nukalem awalik kumel i weng finik so duyemin weng beelo ibik dako, ‘Isiw aneng fian elo unomin ibolow kuw kebuluw o!’, dangenaliw kale.
39 Baise it ata a’agir fanan men hibosiyasiyar, naatu fanan hikwahir hikokok i mi’itube hitamatabir maiye hitan Egypt hitatit.
40 Dangbomeliwi, i Alon elo bokolewomeliw: ‘Moses e nulo kale kel yemde teleko, nu fein Isiw aneng fian kolewsuluw kate kame, nimtew eisneng mak em dulum elo kanelewse be nu akokow so te. Kame, Alon kutaka! Ku nulo mali got mak duyemew kano, ite kuw num deiw kel yomtolo unoliwka!’, dangsiliw kale.
40 Imih Aaron hiu, ‘Aki akokok god ta kusinaf au nai i’iyon ebonawiyi. Moses Egyptane nawiyi atitit men aso’ob abisa isan matar.’
41 Dangsiliw beem ding dim bakate, i dasuw-got bulmakao atew mak kaisomi, samal anko, dasuw-got beem dulum elo weing dasomi, kalfongdewsiliw kale.
41 Nati ana veya’amaim aibat ta cow natun ana yumatabe hibu’ur. Naatu sibor hibow hina sawar i umahimaim hisinaf mamatar ana sibor hiyai naatu ana hiyuw hibow hiyasisir.
42 Kalfongdewsiliw kasike, Sunbin-Got e ilo ibik kuyemei, i uneko, ataan a, kayow a, abiil kawtem beem fial a, alik alik beelo got atew keyemeko, beem wiin daolewsiliw kale.
42 Baise God mafutih, naatu mar ana sawar kwafirih isan ibasit. Dinab orot hai Bukamaim hikikirum na iturobe,
43 Yu dasuw-got Molek elo belbil am tem dako,
43 Kwa i god Moloch ana sis kwa’abar kwareremor,
44 Beli, num awalik kumel im daladim aneng kakabiliw ding dim bakate, i sil benemin am mak geko, beem tem e Sunbin-Got em wiin fian daolomin kukuw gelewsiliw kale. Sua e, Sunbin-Got e Moses elo bokolewomele: ‘Ku nelo am mak genema!’, dangeko, Moses elo am takak mak kukulewse kale. Kukulewei, Moses e atemeko, fein, samal kal gulusomi, beneko, kawin dim ka kel takak am beemdiw am mak fein gese kale.
44 “Ata a’agir God ana sis arar yanamaim hiyai hima’am i God ana itinin nati’imaim bairi hima’am. Nati sis i God mi’itube Moses iu bi’obaiy na’atube naatu God yayakitifuw na’atube hiwowab.
45 Gelei, nukalem awalik kumel im Yosua so uneko, kawin kaleem kulomin em dulum elote gansiliw ding dim bakate, i Sunbin-Got em sil benemin am ayem bakati de unsiliw kale. Beem ding dim bakate, Sunbin-Got e aneng kaleem kasel ilo yemdalomin ibolow kesomelei, num awalik kumel biim alenaliw ding elote uneko, emisik kak kunum Debit em ding kalo talse ding dim kelei, e kawin dim kaleem kasel ilo diwkuw diwkuw yembakalase kale.
45 Nati ufunamaim, ata a’agir sis tamahinah biyahine nan hibai hi’abar Joshua babanamaim bonawiyih bairi hirun sabuw afa hai tafaram God nunih hititit i hai tafaram hibai. Naatu nati sis i ma’am David ana veya’amaim tit.
46 Emisik kamok Debit em alenale ding dim bakate, Sunbin-Got e Debit beem ibolow tem be atemeko, kalfongdewse kale. Keko beli, Debit e bokolewomele: ‘Am yol ati mak gekemii, Sekow em muluwel dow Isalael kawtiw nu ka kel kom mit mewso teleko, kom wiin fian daokem kemin kukuw be gelewokoluw te!’, dangse kale.
46 David ana baibais gagamin na’in God biyanane bai, imih ifefeyan bar tawowab. Jacob ana God isan
47 Dangse kate, Debit e yol am be gelinba kese kate, em min Solomon ete am yol be gese kale.
47 baise iti bar i Solomon wowab.
48 Solomon e am be gese kate, atin kuw katiw alakabe Wiin Fian so Sunbin-Got e kawtiw im teing so gekabiliw am ka kel binbakabe te. Sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak beem dulum elo bokolomele:
48 “Baise Auyomtoro’ot ana God i men orot bar tewowowabimaim ema’ama’amih, dinab orot eo kikirum na’atube.
49 ‘Abiil tikin e nakalem teinkemin abin ayem dim e,
49 ‘Mar i ayu au urama’ama,
50 Kawin dim eisneng mesesem angom be nakalem kuw dukusi kasike!’,
50 Sawar iti kwanotanot men ayu asinaf himatar?’
51 Kate kame, sakalaw keko, weng bo bo kunum yu kilele kililoliwka! Yom ibolow so fukunin so einggebomi, kal okilewinba kebiliw kawtiw im ibolow imdiw kekabiliw kunum yutaka! Yukalem awalik kumel biimdiw yukati ikalem kukuw wa kebomi, sakalaw keko, weng bo bo kebomi, Sunbin-Finik eso ganakabiliw te.
51 “Kwa i dogor fokarih naatu dogor wanawanan gugumin naatu tain gugurih God ana tur men kwanonowar! Kwa i a’a’agir ah kwabat, mar etei Anun Kakafiyin kwarurukouw!
52 Feinka! Yukalem kawalik kumel i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum alik alik ilo maka keyemaliw kale. Keyemsiliw kasike, yu ‘Sunbin-Got em wangweng tokotoko kunum Mesaya be toloke kai!’, yangenaliw kunum bikati yemaliw te. Kaneko beli, em dulum elo weng yangenaliw kunum beem fein kawin dim kale talse ding dim bakate, yu elo akati ibik kulewsomi, aliwi, e kuanse te.
52 Kwa a’agir dinab orot marasika hima’am etei hirouw hi’a’akirih, nati dinab oro’orot i marasika iti orot gewasin nan isan hikurereb. Baise kwa uwatanah hirouw himorob, naatu boun kwa iti orot gewasin nan baban kwao kwarab morob.
53 Feinka! Sunbin-Got em yemdakamin finik i yulo akalem kukuyemin weng be fein duyemsiliw kate, yu em yangse weng be gelewinba kekabeliw te.”,
53 Kwa i God ana ofafar tounamatar hiyafar re’er kwabai, baise men kwabobosiyasiyar!”
54 Em yangse ding dim bakate, Stiben em yange weng be kilisiliw diwyemin kamok bi ibolow tem, kaisuw fian kuw kesomi, teing ning kalut kelewsiliw kale.
54 Kaniser hima Stephen eo hinonowar yah so’ar gagamat bufutih hikarmusiyan himisir
55 Kate Sunbin-Finik e Stiben em mutuk wenei, e abiil tikin katem elo atemeko, auk so kitil so kamok Sunbin-Got so, em yuk teing dim ka kel mobe Yesus be atemse kale.
55 Baise Stephen God Anun Kakafiyin biyan etei karatan batabat au mar nuwra’at God ana marakaw itin naatu Jesu sisibin asukwafune batabat itin.
56 Atemei, Stiben e bokoyemomele: “Yu kililina! Abiil tikin em abisom busule atemko, Kawtiw Aul be Sunbin-Got em yuk teing dim ka kel mobelei, atemi te!”, yangse kale.
56 Basit eo, “Kwanuw ra’at! Ayu mar ana etawan botawiy Orot Natun God ana asukwafune bat ai’itin!”
57 Yangei, diwyemin kamok biim em yangse weng be kilisiliw ding dim bakate, i ikalem kentem be teing net kelewsomi, atin kuw kaisuw fian mak kelewsomi, gaanin fian mak gaaneko, yako uneko, Stiben elo teing galolo net kelewsomi, debeleko,
57 Fanah aumetawat hiwow tainih higibud, imaibo etei au ta’imon hinunuw hibai
58 abiw mutuk ka kel kolewsomi, elo tum so an feiwsiliw kale. Im elo tum so an feiwsiliw ding dim bakate, i ikalem ilim tiaktiak be guluko, kunum tanbel Sol em mit ka kel alul dukuliwi, e ateyembelei, i Stiben elo asiliw kale.
58 hitain hitit bar merar gagamin ufunane hitaiy re kabayamaim hirab, orot iyab baifuwenamaim sif hirurubon, hai faifuw nati orot boubun wabin Saul anamaim hiya.
59 Elo an feiwsiliw ding dim bakate, Stiben e oleko, gaaneko, bokolomele: “Kamok Fian Yesus kutaka! Ku nem finik e kulolewka o!”, dangeko, gaansomi,|alt="Stephanus being stoned" src="C101.tif" size="col" ref="Kalan Kunum 7:59"
59 Kabayamaim hibat hirabirab auman Stephen Regah isan ifefeyan eo “Regah Jesu ayubu kubai!”
60 katin bukbuk angeko, iti fian kuw gaanomele: “Kamok Fian kutaka! Im nemiw kaleem yan esak misim kuw kulu koyemolewka!”, angeko, fein kuanse kale.
60 Sun yowen fanan aumetawat erererey auman i wow eo, “Regah abisa ayu isou tisisinaf hai

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.