Atos 2

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Beli, Bentikos kese ding dim bakate, Yesus elo gelewkabiliw kunum waneng alik alik ikati bongguko, am makmak ka kel wensansiliw kale.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 Im ka kel wensansiliw ding dim bakate, inim weng fian mak atew abiil elote teleko, im teinbiliw am beelo gek yak yak kese kale.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Kelei, weing dong atew eisneng mak akal teleko, im kal dim amen amen kuw teinei, i atemsiliw kale.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Kaneyemse ding dim bakate, Sunbin-Finik e kunum waneng im dim gek koyemse kasike, i aneng aneng angom im kasel im weng sin dim bokolew bokolew kesiliw kale.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em weng gelewkabiliw Suda kawtiw banso mak Isalael im ibik biliw kawtiw im aneng aneng angom be kolew kolew teleko, Selusalem abiw mutuk fian kalo teleko, ka kel bongguko, wensansiliw kale.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Wensansomi, inim weng atew fian be kilisiliw ding dim bakate, i em kanese am ka kel bongguko, am kawtem biliw kunum waneng im bakabiliw weng be kiliko, yol yol angsiliw kale. Nimtew angom? “Ibo! Nukalem amen kuw amen kuw weng sin bakamiw kai!”, angeko, kilisiliw kasike.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Kilisomi, bokolomeliw: “Yakai! Kate, kunum waneng kali alik alik Galili kawtiw ite sako?
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 Kaneko kasike, nimtew angom ete alik alik nu amen kuw amen kuw keko, nukalem weng sin kuw kili kebuluw a?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 Nusik Suda kawtiw kate, nukalem amnom em aneng aneng i kanekote: Falatia e, Midia e, Elam e, Mesofotemia e, Sudia e, Kabadosia e, Fontus e, Esia e,
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Filigia e, Bamfilia e, Isiw e, Ilibia em aneng Sailini em mewso ete te. Nu Ulom abiw mutuk fian em
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Suda kawtiw so, Suda kawitiw num ibik biliw Sunbin-Got em wiin daolewkabiliw kawtiw so, Kilit kawtiw so, Alebia kawtiw so, alik alik beem kasel kebuluw kate, nu nukalem amen kuw amen kuw keko, num weng sin dim kel kililuwete: I Sunbin-Got em kanele eisneng kitil so beem sang bokolew bokolew kesomi, akalem wiin fian daolew kebiliw kai!”, angsiliw kale.
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Angesomi, yol angeko, ibolow tiaktiak keko, ikalem bokolew bokolew kelomeliw: “Kale nomin eisneng mak kele ya?”, ange ange kesiliw kale.
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Angsiliw kate, mali kawtiw mak weng minin mak bokolomeliw: “Wain ok banban waneko, mamtel kebiliw kai!”, angsiliw kale.
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Angesomeliwi, Fita so, guel kel kalan kunum iso, alik alik im am be koleweko, kut kel mosiliw ding dim bakate, Fita e gaanin kitil mak gaaneko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Nakunum kusel, Suda kawtiw so, Selusalem abiw mutuk fian kaleem kasel so, alik alik yutaka! Yu nem weng kale kilele kiol kuw kililoliwka!
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Kame kutimeko, kutim mililiw kuw keko, aneng danbe kasike, kawtiw yu kanelom ibolow fukuneko, bokolomeliw: ‘Kali wain ok banban wanbiliw kai!’, angbokoliw te! Babo!
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Kate, sua kel akate, kanekabe eisneng kaleem dulum elo Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Yoel ete bokolomelei, em angse weng be kame ki kelaka. Yoel e bokolomele:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 ‘Sunbin-Got e bokolomele:
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Kaneloke ding dim kabalak e, ne nakalem Sunbin-Finik be nem weng afak kakabiliw kunum waneng im ibolow tem ka kel buselii, i nakalem bontem dim bakameliw kunum waneng kelokoliw te.
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Feinka! Ne auk so kitil so eisneng mak abiil katiw so, kawin dim kalak so, aneng aneng angom be dukulii, kawtiw yu kaneloke eisneng be atemeko, ‘Kale fefe ding kai!’, angeko, atemokoliw te.
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Ataan e alwol keko, mililiw emdiw kelei,
20 Veya matan boro nagugum
21 Kaem ding dim bakate, nimin kunum waneng ite mak Kamok Fian em wiin fian daoko, elo dakalaliw tewe, e kunum waneng biilo sunsun finik so bin kulomin deiw ka kel mo koyemoke te.’,
21 Orot yait
22 Isalael kasel kunum waneng yutaka! Nem weng kale kilele kililoliwka! Sunbin-Got e Nasalet abiw kunum kayak Yesus be akalem wiin so amkoko, kolewei, e auk so kitil so aluwbamin banban alik alik yukalem mutuk dim so, yukalem kiin dim so, aluwse te. Kasike, yu em auk so kitil so kanese alik alik be atemeko, “Kunum be Sunbin-Got em aluwbamin kunum ete te!”, angeko, kal keliw te.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Keliw kate, sua kel akate, Sunbin-Got e ‘Kaneloke te!’, angeko, kaneloke eisneng kilelel kal kesomi, Yesus beelo Suda kawtiw yom teing dim elo dase te. Dase kasike, yu elo Moses em kukuyemse weng beem afak binba kebiliw kawtiw im teing dim dalewiwi, i Yesus elo ais dim kel sil bikiko, aliwi, e kuanse te.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Aliwi, kuanse kate, Sunbin-Got e elo iti fomkamin dim kel dawkalfoleko, kawtiw im kuankemin em dulum elo finganin fian aluwkabiliw be banimse te. Feinka! Kuankemin em kitil e ki keko, Yesus elo atin kuw de mit da kolewinba kese te.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Sua kel akate, emisik kak kunum Debit e Yesus em dulum elo weng kale bokolomele:
25 David nati orot isan eo,
26 Keko beli, ne ibolow kalfong fian kuw keko,
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 Nimtew angom? Ku nelo awalik kumel im finik am tem unsiliw dim ka kel nam konemokolew te.
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Kamok Fian kutaka! Ku nelo sunsun finik so kulomin em deiw kukunemeko,
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 Nakunum kumel kunum waneng yutaka! Ne kalaing kuw keko, weng kale bokoyemomeli: Nukalem aliwol kumel im emisik kak kunum Debit e weng be angse kate, e kuanei, i elo fom dawkuko, kolewiwi, em fom e kilonse kale. Fein! Em fomkamin be yom tele num tele dim kale kel be te.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Kate, Debit e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum kese kasike, e Sunbin-Got em elo dangse weng ‘Kukalem mining dow mak kukalem emdiw kamok fian keloke te.’, angse weng fawtuk ayem be kilele kal kese kale.
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Kasike, Debit em yangse weng be sow ibik em Mesaya em iti finik kuluko, baba teinoke beem dulum elo bokose kale. E Mesaya beem dulum elote bokolomele:
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Yu kililoliwka! Alik alik ka buluw kunum waneng nu kiinwalasomi, atemeko, fein weng bokoyemomeluw: Sunbin-Got e Yesus beelo iti fomkamin dim kalo dawkalfolse te!
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Dawkalfolei, Yesus e wiin fian kuluko, Sunbin-Got em auk so yuk teing dim elo teineko, ka be te. Ka bomelei, Alew em sua kel akate ‘Kaneloki te!’, dangse weng be fein dem gilalei, e Sunbin-Finik be Min elo dulewei, e Sunbin-Finik beelo num dim elo busel mitse kasike, alik alik yu beem dem kame kiliko, atebiliw te.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Fein! Debit e abiil tikin elo uninba kese kate, e bokolomele:
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 Teinewi, ne kom maka ilo kom yan afak elo koyemoki te.’, dangse kai.’,
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 Angse kasike, Isalael kasel yukal kiliko, kaneko be atin kuw kal keloliwka! Yu Sunbin-Got em num dulum elo ‘Yom Mesaya Kamok Fian ete te!’, angeko, amkoko, kolewse Yesus beelo ais dim sil biki asiliw te.”, yangse kale.
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Yangei, kawtiw bi Fita em yange weng be kiliko, yol kain kilkilinko, “Ibo! Yake! Yake! Nono kelokoluw o?”, ange ange kesomi, kalun kel kalan kunum biilo beem dulum elo dakalasiliw kale.
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Dakalaliwi, Fita e yan weng bokoyemomele: “Alik alik yu amen kuw amen kuw keko, yom ibolow sili sili nam kakabiliw deiw be kolewiwi, nu yulo ok da koyemuw kano, e yom ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu koyemoke te. Koyemei, Sunbin-Got e yulo akalem Sunbin-Finik beelo sak misim kuw dukoyemoke te.
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Fein! Sua kel akate, Sunbin-Got Kamok Fian e kitil weng mak akalem wiin so galmose muluwel ilo bokoyemeko, ‘Kaneloki te!’, yangse kale. E weng be akalem angin Isalael kasel nukal, nakalem aul muluwel ikal, aneng aneng angom ka biliw kasel ikal, alik alik num dulum elo yangse kai.”, yangse kale.
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Yangeko, iti tikin weng mak bokoyem bokoyem keko, kitil kuw bokoyemomele: “Kame, yu Sunbin-Got elo ‘Nulo dokoyema!’, dangiwi, e yulo fein dokoyemoke kasike, yu ibolow sili sili nam kukuw gelewkabiliw kawtiw iso bongguko, yan wa mak nam kuliw te.”, yangse kale.
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Em yangse ding dim bakate, yemamas kel tausen (3'000) kunum waneng banban emdiw i Fita em weng be kiliko, “Fein!”, dangeko, “Nulo ok da koyemina!”, dangesomi, Yesus em angin kesiliw kale.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Kesomeliwi, i kalan kunum biim kukuyemin weng be ibolow fian kuw keko, im weng kiliko, kilele aluweko, alenaliw kale. Bomeliwi, kunum aul waneng aul atew keko, ibolow ki makmak kebomi, dokolew dokolew kukuw fian kuw gelewbomi, Yesus em ikalem dulum elo kuanse sang beelo ibolow fukuneko, belet wanin wanbomi, Sunbin-Got eso weng bakabomi, kemaliw kale.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Beem ding dim bakate, kalan kunum bi Yesus em wiin dim ete auk so kitil so eisneng banso mak kesiliw kasike, alik alik i im kanesiliw be atemeko, “Yakai!”, angeko, yol angsiliw kale.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Yol angsiliw kate, Yesus em angin i wensaneko, kunum aul waneng aul atew keko, ibolow ki makmak kesiliw kale.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Kasike, emso kunum mak kele tewe, e akalem mesesem eisneng mak kuluko, “Mali iso weno yo!”, yangeko, kuluse tum win be kuluko, em banim so, mesesem sukum biliw kunum waneng so, alik alik ilo amen amen keyemeko, dokoyemse kale.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Beli, Yesus em angin i weng dim kelew kelew kesomi, diwkuw diwkuw Sunbin-Got em am yol aneng elo uneko, ikalem am mak am mak uneko, ka kel kalfong fian kesomi, ibolow dulew dulew kukuw geleweko, wanin fakal fakal wanbomi,
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Sunbin-Got em wiin fian daolew ke alenaliw kale. Keko beli, kawtiw alik alik i ilo yetemeko, ibolow fian duyemsiliw kale.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.