Atos 16

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Beli, Fol so, Sailas so, aso i Delbe abiw mutuk fian kalo uneko, iti koleweko, Ilistala abiw mutuk fian kalo talsiliw kale. Teleko, ka kel e, Yesus gelewkabe kunum mak belei, i atemsiliw kale. Kunum beem wiin e Timoti ete kale. Em auk u Suda waneng keko, ukati Yesus elo gelewkabu waneng kesu kate, em alew e Gilik kawtiw im kunum ete kale.
1 Paul remor na Derbe tit imaibo ikofan maiye na Lystra tit, nati’imaim baitumatumayan wabin Timothy ma’am biyan tit, Timothy hinah i Jew babin, baitumatumayan ta, baise tamah i Greek orot.
2 Ilistala abiw mutuk fian beem fein ibolow so kawtiw so, Aikoniam abiw mutuk fian beem fein ibolow so kawtiw iso, alik alik i Timoti beem dulum elote bokolomeliw: “E kukuw ken so kunum ete te!”, angsiliw kale.
2 Lystra naatu Ikonium wanawanan baitumatumayah etei Timothy i hibifai.
3 Keko beli, Fol akati kunum beelo atemeko, bokolewomele: “Ku aso nuso makuw Sunbin-Got em Weng Kal ken be de kakamuma!”, dangse kale. Dangeko, ibolow fukunomele: Suda kawtiw bi Timoti elo kilele kal keleweko, em dulum elote bokolomeliw: ‘E Suda kunum kebe kate, alew e Gilik kunum kebe kasike, em kal okilinba kelewsiliw te. Feinka! E Sunbin-Got em kiin dim e sen so kunum ete kai!’, angokoliw kasike, e Suda ikalem kukuw geleweko, em kal akati okilewse kale.
3 Paul kok i Timothy tab bairi hitan, imih ana’ar kanabin e’afuw, iti na’atube sinaf anayabin Jew etei nati’imaim hima’am hiso’ob Timothy tamah i Greek orot.
4 Keko beli, alemsal kunum bi abiw mutuk fian abiw mutuk fian ka kel kakabomi, kalan kunum so, Selusalem abiw mutuk fian em sios kunum waneng im kak yetebiliw kunum iso, alik alik biim bosiliw fut weng be bokoyem tem bokoyem tem de kakabisiliw kale. Kakabomi, bokoyemomeliw: “Alik alik yu fut sawa weng bete kuw kiliko, gelewemoliwka!”, yangsiliw kale.
4 Bar merar tata hirun hitit roube’aten tur abisa tur abarayah naatu regaregah ai’in Jerusalemamaim bai’ufnunin isan hio hibibasit, baitumatumayah hai tur hi’owen auman hin.
5 Yangesomeliwi, sios kunum waneng i biim auk so weng be kiliko, im ibolow fein e kitil kuw kese kale. Kelei, kutiliw banim taw banim, diwkuw diwkuw mali kawtiw mak teleko, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kasike, sios kunum waneng im fufu e banban kesiliw kale.
5 Ekaleisia sabuw fair hitih hai baitumatum ra’at naatu sabuw boubuh hirun hai kou’ay ra’at.
6 Beli, Sunbin-Finik e im ibolow tem ka kel weng mak bokoyemomele: “Yu kanelom Esia aneng fian beem aneng aneng kalo nem Weng Kal Ken Ati be bokoyem tem bokoyem tem unokoliw te!”, yangse kasike, Fol e, Sailas e, Timoti e, yangmel alemsal bi Filigia aneng fian so, Galesia aneng fian so, aneng aneng kalo kuw kakamaliw kale.
6 Paul ana ofonah bairi Firigia naatu Galasia wanawanahimaim hiremor naatu Anun Kakafiyin Asia wanawanan hireremor men ibasit boro imaim hitabinan.
7 Kakabomi, Filigia aneng fian koleweko, Misia aneng fian kalo uneko, Bitinia aneng kalo unomin memen kesiliw kale. Kate, kaem ding dim bakate, Yesus em Sunbin-Finik e im kalo unomin deiw be tuk moyem yak yak kese kale.
7 Hiremor hina Maisia ana yoyowamaim hitit, hisinaftobon hitan Bitiniya wanawanan hitarun isan baise Jesu Anunin men ibasit boro hitan.
8 Kaneyemse kasike, i aneng fian be kilas bakileweko, Toloas abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.
8 Imih hina Maisia hihamiy hirabon hire hina Troas hitit.
9 Kalo uneko, kutiliw ding kese ding dim bakate, Fol em dulum elote takak atew mak falak angei, e atemete: Masedonia aneng fian kayak mak mosomi, tem tem weng “Ku okmun fian sel kale dikeko, Masedonia aneng fian kalo dakayem tololewka!”, dangbomelei, e atemse kale.
9 Nati gugumin Paul mim, Masedonia orot bat fefeyan eo, “Kwanarabon Masedonia imaim aki kwaibaisi!”
10 Atemeko, e nulo bokoyemomele: “Sunbin-Got e nulo gaayemei, nu uneko, em Weng Kal Ken Ati be okmun mali kalo bakayem tem bakayem tem de unemoluwka!”, yangse kasike, alik alik nu memen keko, Masedonia aneng fian kalo unomin em deiw fensuluw te.
10 Paul iti mim i’itin ufunamaim aki abobuna au Masedonia arabon, anayabin aki ai not abogaigiwas God ea’afi nati’imaim God ana tur binan isan.
11 Beli, nu kunuw mak kuluko, Toloas abiw mutuk fian be koleweko, okgung Samoteles ka kel deiw am kel akalsuluw te. Akaleko, iti aneng danse ding dim bakate, nu iti kunuw mak kuluko, Neabolis abiw mutuk fian kalo unsuluw te.
11 Aki Troas imaim wa abai mutufor arabon an Samoteres atit naatu mar to aikofan maiye an Neapolis atit.
12 Unuwi, Neabolis abiw mutuk fian koleweko, Filibai abiw mutuk fian kalo unsulw te. Sua e, Ulom abiw mutuk fian em kawtiw i teleko, “Filibai abiw mutuk fian be, Masedonia aneng fian beem emisik abiw mutuk fian keloka!”, angeko, dukusiliw kale.
12 Nati’imaim wa ai’hamiy ai’iwat arun an Philipi atit, Masedonia wanawanan ana bar merar gagamin ta, naatu iti bar merar i Rome gawan wowab. Aki nati’imaim veya bai’ab na’atube ama.
13 Bomeluwi, Suda kawtiw im finengdakemin ding Sabat kese ding dim bakate, nu abiw mutuk fian beem wati ges kut elo uneko, “Sunbin-Got eso weng bokolomin aneng fenem uneko, kalo unuma!”, angeko, ok bang em mit mewso unsuluw te. Nimtew angom? Nu ibolow fukunuwete: “Mesik esik Suda kunum waneng i ok bang beem mit mewso teleko, ka kel Sunbin-Got eso weng bokolewokoliw sako!”, angeko, kalo unsuluw kasike. Unuwi, fein, mali waneng mak tein biliwi, nu yetemsomi, iso teineko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be ilo bokoyemsuluw te.
13 Baiyarir Ana Veya atit bar merar ana fur aihamiy ana harew sisibinamaim atit, nati’imaim anotanot boro yoyoban ana efan atatita’ur. Nati’imaim amare baibin iyab hinan i ai obaibiyih.
14 Kaneko beli, kaem ding dim bakate, Tayataila abiw mutuk fian em waneng mak um wiin e Ilidia ka kel alenalu te. U ilim olol nam on kisol fian so wemin waneng keko, Sunbin-Got em wiin daolew kemalu waneng ute te. Kamok Fian e waneng buum ibolow be memen keumei, u Fol em wangse weng be kilele kiliko, aluwsu kale.
14 Naatu babin ta iti tur ao nonowar i wabin Lydia ana tafaram Taiyatira, iti babin i sawar biyah namar iwa’an sabuw tetotobon naatu i God kwafirinayan babin ta, nati ana veya’amaim God dogoron botawiy. Paul tur abisa eo etei nowar.
15 Aluwsomelui, num uso ukalem angin iso, alik alik biilo ok da koyemsuluw ding dim bakate, u kitil keko, nulo bokoyemomelu: “Yu nelo netemeko, ibolow fukuniwete: ‘Waneng kalu Kamok Fian Yesus em fein waneng kelu kai!’, nangiw tewe, yu neso makuw uneko, nem am ka kel nem angin iso makuw boliwka!”, yangsu kale. Yangeko, kitil kuw kesu kasike, nu um yangu weng be kiliko, geleweko, um am kalo unsuluw te.
15 Naatu nati babin taintuwan bairi nati baremaim hima’am etei bapataito hibai, imaibo ifefeyani eo, “Kwananotanot ayu Regah ana bitumitum na’at, basit kwana tan au baremaim bairit tama.” Iti na’at aki eokikini bairi an.
16 Kaneko beli, deiw mak ding mak, num kunum waneng im Sunbin-Got eso weng bakabiliw aneng kalo unsuluw ding dim bakate, nu sak weng afak waneng mak watemsuluw te. Waneng bu selew waneng kesomelui, um mutuk dim e aneng matil mak teineko, ulo kaneloke eisneng beem sang wangbelei, u kiliko, mali kawtiw ilo bokoyem keyemalu waneng ute te. Keko beli, kawtiw i ulo tum win banso mak deiwbomeliwi, u kuluko, tum win be ukalem kak kunum waneng biilo dukayemalu te.
16 Veya ta aki yoyoban ana efan isan anan akir babitai ta bairi aitar. Iti babitai i afiy kakafin hitarasum ma sawar abisa temamatar isah i eo, naatu sawar iti na’atube sisinaf ana sabuw kabay gagamin maiyow hibaib.
17 Selew selew waneng bu diwkuw diwkuw Folo so, nuso, alik alik nulo yenggeleweko, fian kuw gaaneko, bokolomelu: “Kunum bi abiil katiw beem emisik Sunbin-Got em weng afak kunum bite te! Yu kunum biim yangbiliw weng be kiliko, aluwiw tewe, yu sunsun finik so bin em deiw kakamokoliw te!”, yangeko, gaaneko, nulo yenggelewsu te.
17 Iti babitai Paul aki bairi i’ufnuni iwow eo, “Iti orot i God auyomtoro’ot ana’akir wairafih, kwa mi’itube na yawas bain isan teo’orereb.” Peter ana ofonah bairi yawas hibai hinan isan Babitai eo’orereb|alt="slave girl" src="cn01983B.tif" size="col" loc="Act 16.17" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.17-18"
18 Sun kuw banban ding kuw waneng bu beemdiw gaaneko, nulo yenggelewbomelui, fe kabalak e, Fol e gal keumeko, famdes angeko, aneng matil beelo kitil weng mak bokolewomele: “Yesus Kulais em wiin dim e, ku waneng buum teinbelew dim be koumeko, una!”, dangse te. Dangei, kaem ding dim bakate, aneng matil be ulo koumeko, unse te.
18 Babitei iti na’atube mar moumurih maiyow sinaf inan yomaninamaim, Paul yan so’ar naatu tatabir afiy nati babitai tar gabuw ma’am isan eo, “Jesu Keriso wabinamaim o abi’a’ari babitai kwaihamiy kutit!” Naatu mar ta’imon afiy babitai ihamiy tit.
19 Ulo koumeko, unse ding dim bakate, selew selew waneng buum kak kawtiw i atemiwete: “Yakai! Aneng matil be ulo koume te! Num tum win fian kulomin deiw kame banim kai!”, angeko, Fol so, Sailas so, aso ilo kaisuw fian keyemeko, aso ilo abiw kasel biim wensankabiliw dim elo yemde uneko, abiw mutuk fian beem emisik kak kunum biim kiin dim elo moko,
19 Babitei ana matuwan sabuw hai kabay imaim hima hibaib ana ef sasawar hi’i’itin ana maramaim, Paul Silas hairi hirout hibow hitainih hitit ahar ana efanamaim hiya baibatiyenayah baibatiyih isan.
20 bokoyemomeliw: “Aso bi Suda kunum ite te. I abiw mutuk fian kaleem kasel num ibolow silikmoyemomin beem mongom ete teliw te.
20 Hibuwih hina Rome tur nowarayah nahimaim hitit hio, “Iti Orot rou’ab i Jew sabuw, hairi iti ata bar meraramaim ma kakaf hibai hitit.
21 Nimtew angom? I nulo bokoyemomeliw: ‘Yu nukalem kukuyemkabuluw kukuw beelo gelewoliwka!’, yangen teliw kate, kukuw be Ulom abiw fian kasel num sawa akal, num kiin dim akal, beem dulum elote atin kuw wase kasike.”, yangsiliw te.
21 It Rome sabuw ata ofafar men ebibasit i sinafumih teo, naatu aki men karam boro nati bai’obaiyen anibasit anab ani’a’it.”
22 Yangiwi, ka biliw kawtiw banban mak ikati aso ilo geeyemin weng fian mak gaansiliw kasike, kak kunum bi kawtiw biim yangbiliw weng be kiliko, wonuk so kunum ilo weng kitil weng mak bokoyemomeliw: “Yu aso ilo kuluko, aso im ilim dakal dakal keyemeko, sok ningning so bitit butut keyemina!”, yangsiliw te.
22 Sabuw moumurih na’in hina hirun kou’ay ra’at orot rou’ab bow rouw isan. Tur nowarayan orot iuwih Paul Silas hairi hai faifuw hiseb hibosaisiren naatu hiwabirih.
23 Yangiwi, wonuk so kunum i kak kunum biim weng kiliko, geleweko, aso biilo bitit butut fian mak keyemeko, yemdeko, sok am tem da koyemsiliw te. Da koyemeko, sok am tem beem kak kunum beelo weng kitil weng mak bokolewomeliw: “Aso ilo kilele yetebolewka! I kanelom kut elo fon unokoliw te!”, dangsiliw te.
23 Hiwawabirih ufunamaim hibow hin dibur hiyariyih, naatu dibur kaifenayan orot matan tobaiwa’an ma kaifih isan hiu.
24 Dangiwi, sok am tem beem kak kunum be wonuk so kunum biim weng be kiliko, geleweko, aso ilo sok am tem beem fokong kawtem fokong matem em mutuk mutuk ka kel da koyemsomi, im yan e ais kitil nam dim gek koyemse te.
24 Iti obaiyunen tur nonowar ufunamaim, dibur kaifenayan bow hirun dibur wanawanantoro’ot imaim ah ai gagamih rou’ab areh ya kiktanen hima.
25 Kaneko beli, mililiw mutuk ding dim bakate, aso i Sunbin-Got eso weng bakabomi, sim bokoko, em wiin daolewsiliw te. Daolewbiliwi, sok am tem biliw kawtiw ikati aso im bokosiliw sim be kilisiliw te.
25 Fainaiwan Paul Silas hairi God isan hiyoyoban hima ew hitatabor dibur sabuw afa hima hinonowar,
26 Kaem ding dim bakate, bim fian mak teleko, sok am tem so, beem am mol so, kus so, alik alik biilo menaw keko, abisom so, sok kitil nam so, ais kitil nam kawtiw im yan gek koyemse so, alik alik bakati dakal dukuse te.
26 naniyan meyemeye iriyoy gagamin na dibur bar iyuwiyuw re an ana wabat etei bora’ah. Naatu mar ta’imon etawan botawiy chain dibur sabuw ah umah hifatum hima’am etei hihururuw hire.
27 Dakal dukulei, sok am tem beem kak kunum be baba teineko, atemete: “Sok am tem beem abisom alik alik i busu kembiliw kasike, sok am tem biliw kawtiw alik alik i fon uniw kai!”, angeko, atemse kasike, e finganomelei, akalem sakam dang atul nam fian be kuluko, akalem elo okilomin kese te.
27 Dibur kaifenayan matan nuw misir naatu Dibur etawan bobotawiyen itin, basit taiyuwin sikan afuwinamih ana kaiy bora’ah, anayabin not dibur sabuw etei hibihir rouw.
28 Okilomin kese ding dim bakate, Fol e elo atemeko, kitil kuw gaaneko, bokolewomele: “Wee, kutaka! Ku kanelom kukalem kal alokolew te! Kolewa! Alik alik nu ka kel buluw te!”, dangse te.
28 Baise Paul fanan aumetawat na’in e’af eo, “Taiyuw bi’asabuni! Aki etei iti ama’am!”
29 Dangei, sok am tem beem kak kunum be “Yongom dong mak de telina!”, yangeko, yongom dong mak kuluko, Fol so, Sailas so, aso biim biliw fokong kalo yako uneko, finganeko, walwal keko, katin bukbuk keko, aso im mit mewso teinse te.
29 Dibur kaifayan hinow isan e’af naatu nunuw run, an uman hi’oror auman Paul Silas hairi nahimaim ra’iy.
30 Teineko, iti moko, aso ilo kut elo yemdeko, ilo dakalomele: “Kamok fian yutaka! Ne nono kesomi, diwkuw diwkuw finik so bin kuloki e?”, yangeko, dakalase te.
30 Imaibo nawiyih bairi hitit naatu ibatiyih eo, “Regaregah abisa ana sinaf boro yawas anab?”
31 Dakalalei, aso i elo yan weng bokolewomeliw: “Kamok Fian Yesus elo ‘Fein!’, dangew tewe, ku so, kom angin so, alik alik yu diwkuw diwkuw finik so bin kulokoliw te!”, dangsiliw te.
31 Hiya’afut hio, “Regah Jesu initumitum boro yawas inab, o a nibur bairi.”
32 — ausente —
32 Imaibo Regah ana tur nati bar wanawanan hibinan dibur kaifenayan ana sabuw bairi hinowar.
33 — ausente —
33 Nati veya ta’imon gugumin wanawanan dibur kaifenayan buwih hai feher souwen naatu i ana nibur bairi bapataito hibai. Dibur kaifenayan Paul koun esasouw|alt="Jailer and Paul" src="CN01990B.TIF" size="col" loc="Act 16.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.33"
34 Koyemiwi, sok am tem beem kak kunum be kalfong fian kese te. Nimtew angom? Eso akalem angin so alik alik i kame Sunbin-Got elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng kesiliw kasike. Kesomeliwi, e aso biilo iti akalem am elo yemde uneko, wanin mak fuyemsomi, aso ilo yemense te.
34 Naatu Paul Silas buwih ana bar wanawanan hirun bay itih hi’aa. Nati orot ana nibur bairi dogoroh yasisir awan karatan, anayabin i hina God ana baitumatumayah himatar.
35 Keko beli, iti aneng danse ding dim bakate, abiw mutuk fian beem emisik kak kunum i ikalem wonuk so kunum ilo yamdaliwi, i uneko, sok am tem beem kak kunum beelo bokolewomeliw: “Sin ete sok am tem da koyemsiliw kunum alew biilo kut da koyemew kano, ‘Unina!’, yangolewka!”, dangsiliw te.
35 Mar to tur nowarayah hai orot gagamih naatu ma’utenayah hai orot ukwarih hiyafarih hio, “Kwan dibur kaifenayan kwau! Nati orot ebotaitih ten.”
36 Dangiwi, sok am tem beem kak kunum be im dangiw weng be kiliko, Fol so, Sailas so, aso im mit mewso uneko, bokoyemomele: “Abiw mutuk fian beem kak kunum i ‘Fol so, Sailas so, aso ilo sok am tem beem kut elo yemdaliwi, ‘Unina!’, yangolewka!’, nangbe kasike kame, kaso yu abiw mutuk fian kale koleweko, menew ibolow kuw keko, unoliwka!”, yangse te.
36 Basit dibur kaifenayan Paul ana tur eowen eo, “Tur nowarayah orot gagamih tur hiyafar hio, O Silas airi i abobotaiti, airi kwatit tufuwamaim kwan!”
37 Yangse kate, Fol e wonuk so kunum biilo bokoyemomele: “Bayo! Nu nam unuw te! Nimtew angom? Nu Ulom abiw mutuk fian em wiin so abiw mutuk fian em kasel kebuluw kate, abiw kaleem emisk kak kunum i Ulom em sawa sakalaw keko, weng bo bo keko, nulo kilele diwyemeko, geeyeminba keliw te. Wonuk so kunum i nulo sak kawtiw alik alik im kiin dim ka kel sok ningning so bitit butut keyemeko, sok am tem elo da koyemsiliw te. Koyemiw kate kame, i yol angeko, awkol awkol menew menew angeko, nulo sak yamdalomin ibolow keliw te. Kate kame, ikalem kuw teleko, iti kawtiw im kiin dim kel nulo yemde unoliwka!”, yangse te.
37 Baise Paul ma’utenayah hai oro’orot isah eo, “Aki men abisa kakafin ta asinaf naatu men hibatiyi, baise bebeyanamaim hirabi hi’afiyi naatu dibur hiyariyi, kwanaso’ob aki i Rome ana fef abai ama’am! Naatu boun tekokok i wa’iwa’iramaim hiniyafari’imih. Men karam, aki akokok kwana’uwih i taiyuwih hinan hinabotaiti.”
38 Yangei, wonuk so kunum bi Fol em yange weng be abiw beem kak kunum biilo bokoyemiwi, i kiliko, yol yol angeko, “Fol so Sailas so, aso i Ulom abiw mutuk fian em kasel ite kai!”, angeko, finganeko,
38 Ma’utenayah hai orot ukwarih himatabir baibatiyih orot gagamih hai tur hi’owen, naatu Paul Silas hairi Rome ana fef hibai hima’am isan, ana tur hinonowar ana maramaim hibir.
39 aso biim fukun talsiliw te. Teleko, aso ilo menew menew weng keyemeko, aso ilo sok am tem beem kut elo yemde koyemsomi, bokoyemomeliw: “Abiw mutuk fian kale koleweko, unoliwka!”, yangsiliw te.
39 Basit hina abis kakafin isah hisisinaf isan hairi matahimaim hi’e’en naatu diburane hibotaitih, naatu bar merar baihamiyin isan hi’uwih.
40 Yangiwi, aso i sok am tem be koleweko, uneko, Ilidia um am kalo unsiliw te. Keko beli, ka kel e, i kaem Yesus elo gelewkabiliw kunum waneng im ibolow fukunin beelo kitil kelewin weng mak bokoyemeko, fe kabalak e, aso i Filibai abiw mutuk fian be fein koleweko, unsiliw te.
40 Paul, Silas hairi dibur bar hihamiy hina Lydia ana bar hitit, nati’imaim baitumatumayah hi’itih kaufair ana tur hitih naatu hihamiyih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.