Romanos 10
Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs MNT
1 Ara kulagu kiloau, inau ku magnahaghinia puala mu tarai hahali tagna God eigna keda vahavira komi nigua na tinonigna i Israel eigna na paluhadia.
1 Taituwau ayu dogorou wanawanan au kok gagamin naatu au yoyoban i mi’itube ayu au sabuw Israel yawas hitab!
2 Inau ku adoa imarea kena magnahaghinia puala na leghuagna a God, kari ena bosi adoa na pukuni puhi kedana leghua imanea.
2 Anababatun a tur ao’owen Israel sabuw etei i God isan tibibobowen, baise i hai bobowen i men so’ob anababatun tafanamaim tebatabat.
3 Na vunegna imarea kena bosi thaothadoghagna na pukuni puhi a God keda vajinora kori matagna, imarea kena bosi magnahaghinia na puhi iangeni mena tatango ngasi vamua tagna nidia na puhi bali vajinora ghehedia, na leghuagna na komi vetula nigna Moses.
3 Anayabin ef mutufurin Godane enan i men hiso’ob, imih i taiyuwih hai ef tibimataren, naatu God ana ef mutufurin i bitih babanamaim men tema’am.
4 Keana na leghuagna na komi vetula irangeni e teo keda vajinora, eigna a Krais ke vagovua ghohi na puhi iangeni. Na vaututuniagna a Krais vamua ke tangomana na vajinoragna na komi tinoni kori matagna God.
4 Anayabin ofafar ana tur etei Keriso sinaf in yomanin isawar, saise sabuw iyab tibitumatum etei hinan hai ef namutufor.
5 Na puhi ke velea a Moses tadia na komi tinoni gi kedana jino kori matagna God, imarea kedana leghua nigna na komi vetula. Imanea ke titionoa iangeni tadia na komi Rioriso ke Tabu kena velea iaani, “Gi ighamu kotida magnahaghinia na hatiagna na havi ke teo na govugna, oti leghua na komi vetula gougovu ke heghita mai a God.”
5 Moses ofafaramaim baimutufurit isan iti na’atube kubuna eo, “Orot yait Regah ana tur ebi’ufunun i boro nama.”
6 Kari na puhi katida jino eigna nida na vaututuni tagna Krais ke boi vahotha vaghagna iangeni. Na komi Rioriso ke Tabu kena velea, “Saghoi velea kori ghaghanamiu: ‘Ahai keda vano hadi i popo na?’” (Eigna e teo sa vunegna sa tinoni keda hati horua a Krais eigna keda vajinoghita).
6 Baise ef mutufurin, baitumatum tafanamaim bat enan i iti na’atube eo, “Men dogoromaim kwanao, ‘Yait boro au mar nayen, Keriso nab nare?’
7 Ma komi Rioriso ke Tabu ke velea mua, “Saghoi huahuati vaghagna iaani: ‘Ahai keda vano kori melehadia arahai kena thehe ghohi na?’” (Eigna e teo sa vunegna sa tinoni keda vano horu bali vahavi tabirua a Krais).
7 O yait boro inare me baban Keriso morobone inab inayen?”
8 Na puhi katida jino kori vaututuni ke boi vahotha na padagna. Eigna na komi Rioriso ke Tabu kena velea iaani, “Na rorongo ke mai tagna God ke jufu ghohi itamiu, me mono kori livomiu ma na hehemiu.” Iangeni na rorongo eigna na vaututuni kiti titionoa.
8 Baise tur abisa ao i iti, God ana tur i wanawanamaim, awamaim, dogoromaim, baitumatum turaban nati i boun aki ao’orereb.
9 Gi ahai itamiu koda vele aua kori livomu a Jisas a Lod, mo vaututuni kori hehemu a God ke vasokaraghini tabirua a Jisas kori thehe, a God keda vahavigho.
9 Naatu awamaim ina’e’en Jesu i Regah naatu dogoromaim initumitum i morobone God iyawas maiye, o boro niyawasi.
10 Kori vido ko vaututuni, a God keda velea ighoe ko jino kori matagna, mi kori vido ko titiono aua Jisas a Lod, a God keda vahavigho.
10 Anayabin o dogoromaim kubitumatum isan a ef boro namutufor, naatu awamaim kue’e’en isan boro yawas inab.
11 Na komi Rioriso ke Tabu kena veleghita iaani eigna a Krais, “Ahai keda vaututunia, imanea teo keda dikahehegna eigna ke vaututunia.”
11 Bukamaim itit na’atube eo, “Orot yait i ebitumitum boro men biyan na’ohow.”
12 Toke kotida Jiu ba boi Jiu, ighamu gougovu tangomana kotida vaututunia imanea, eigna kori ghaghanagna a God, ighamu gougovu nanaba vamua. Sikei vamua a Lod ke vunaghi pungusighamu gougovu mi manea keda vatokera arahai kena kaea eigna keda hathera.
12 God matanamaim Jew naatu Ufun Sabuw i ta’imon men tata’amih, nati Regah ta’imon etei hai Regah. Iyab isan te’afa’af boro ana toto ana buyoy tutufin etei nigegewasinih.
13 Vaghagna na komi Rioriso ke Tabu kena velea, “Ahai keda kaea a Lod God eigna keda vahavia, a Lod God keda vahavia.”
13 Anayabin, “Sabuw iyab Regah isan te’afa’af boro niyawasih.”
14 Kari, na komi tinoni teo kedana kaea a Lod bali vahavira gi imarea kena boi kidi vaututunia. Me teo kedana vaututunia gi imarea kena boi rongovia na rorongogna imanea. Me teo kedana rongovia na rorongogna gi keda boi titionoa aua itadia sa tinoni.
14 Bo i men hinabitumitum boro mi’itube isan hina’af? Naatu tur men nan hinanonowar boro mi’itube hinitumatum? Naatu binanuyah men hinan hinabibinan boro mi’itube tur hinanowar?
15 Me teo keda titiono aua itadia sa tinoni gi a God keda boi vetula ahai bali titionoa. Iangeni na vunegna imarea kena velea iaani tadia na komi Rioriso ke Tabu, “E toke puala na reghiragna arahai kena mai bali titionoagna aua na Rorongo ke Toke.”
15 Naatu tur binanuyah men hiniyafarih hinatitit, tur boro yait nabinan? Bukamaim hikikirum na’atube, “Binanuyah God ana tur gewasin hibai hitit me hiwawastubun ana itinin i gewasin maiyow!”
16 Toke a God ke vetula kekeha tinoni bali titionoa, imarea gougovu kena boi sasaa na vaututuniagna na Rorongo ke Toke. Vaghagna a Aisaia ke velea tadia na komi Rioriso ke Tabu, “Ehava Lod God? E mono sa tinoni ke vaututunia na hava kiti titionoa itadia?”
16 Baise Israel sabuw turihiwat tur gewasin hinowar naatu hitumatum. Anayabin Isaiah iti na’atube eo, “Regah yait boro aki abibinan nanowar?”
17 Na vaututuni ke au mai tagna na rongoviagna na Rorongo ke Toke, ma na komi tinoni kena rongovia na Rorongo ke Toke kori vido na tinoni ke titiono aua itadia eigna a Krais.
17 Isan imih, baitumatum i tur tanonowar imaim emamatar, naatu tur abisa tanonowar i Keriso ana turane enan.
18 Ehava? Inau ku velea na komi tinonidia Israel kena boi rongovia na Rorongo ke Toke? Teo! Imarea kena rongovia ghohi. Eigna na komi Rioriso ke Tabu kena velea,
18 Baise ayu abibat, nati sabuw tur men hinowar? En sabuw i tur hinowar” Fanah tit kamar tutufin etei bai, naatu hai tur i tit tafaram ana yomanin etei hinowar.
19 Ehava? Na komi tinonidia Israel kena pukuni thaothadoghagna na rorongo iangeni ba teo? Hee, imarea kena thaothadoghagna. Iangeni na vunegna imarea kena dikatadia kori vido na komi tinoni kena boi Jiu kena vaututunia. Iraani na komi haghoregna a God ke titiono aua a Moses tadia na komi tinoni Jiu. Imanea ke velea,
19 Iban abibat maiye, Israel sabuw tur men naniyan hibai? Tur hinowar naatu Moses wantoro’ot eo,
20 Ma Aisaia ke bosi mataghu na titionoagna aua na hava ke velea a God,
20 — ausente —
21 Kari eidia na komi tinonidia Israel, a God ke velea iaani,
21 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.