Marcos 12
Beaver Mark (BEA_BFB) vs NTLH
1 KWA tyi yaotatich yiheaghasule. Ehlaiti yaghi tane oonehye chiche chok chine ochunehyehti, kahchu anetye ootaisuggi oola lon, kahchu hayaghinkyetlon ayeti chiche tu taaoohklitigha, kahchu nayaghintsih khaghatai kwa, kahchu yaniyiooh oonehyene tane, kwa tontyetsidesha.
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Kootoo koonioonizutooh otsiyateha ayi ehlaiti yakeotiche yinkhadoya natlone tezoo, yayual assilon chiche natlone tezoo chiche chine oochunihyehi tsi.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Kahchu nighatintyi, kahchu kikutatooz, kahchu tahzoh achukihteha.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Kahchu yachideha achune woaine; kahchu ine tsihadehyitl, kahchu tsinakoozehai yetsi ihe, kahchu achukideha maooya ooli.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Kahchu achune otsideha; kahchu ayi hazehai; kahchu achune natlone, tahkine chu kikutatooz, tahkine chu kizehai.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 Kwaka ehlaiti machue ayehi, o-ochi mandayadetlahoo, ayi chu haistlachi yachiyadeha toowe ehti ihe, Kiya indi nootghahassi sechue.
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Ahwole ayine oonehyene tane toowe hlaghatati, Tunela katsila kakaoozutassi; kwa hoote zaoogheli, kwa naghani kakao-odzutassi.
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Kahchu nighatintyi, kahchu kizehai kahchu khakitihtyi chiche chine ochenihyehti iite otsi.
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 Yea aaoti ayi kakaoodzutti chiche chine ihe ochanahyehi? yuhchinatlone chahtawoleissi oonehycne tezoo, kahchu achune chiche chine ihe ochanahyehi ghaooalassi.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Koo kahchu atu makeh ootaghatechila tidi aduskles; ayi tsye kiyenali? ayine nito kwa aootline ayi hatse oohniya sookewostidi:
10 Vocês não leram o que as
11 Tila Aghakaoodzutti makyeoahchi, kahchu ohtye kawochulih naghataitgha?
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Kooh chu oonkhaghanatgha kiyuhchutigha, ahwole tane eghauejitlon: aghatane atawo-otihi ihe ako-oyehti ihe ayi meaghasoochali: kahchu kiyechutestyetllon, taichi ghanintyetl yu.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Kahchu kichiteha tahkine Phariseene chu Herodiana chu, kiyukluhchi gha yazake.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Kootoo nighanintyetl tsi, toowe kiyehti, Taneghaotatich atawotihi hlodinti, atu chu ooline inaoohoontyiassi: atu chu kyinditaniha tane oontya kehe, ahwole taneghaodintich Nagha Tgha oontya kehe matlontideh: Tsiwohzon la machulelu mehtikechilehe sooniya Caesar, intooe ate chu?
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Kaooyeli la, atu kaooyeli koole? ahwole atai atawonatioo meaneahe, toowe yehti, Yehoo gha sakaootahun aoontye? sananahah sooniya satsoone, wosyekhai.
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Kwa nakiyiooh. Kahchu toowe yehti, Mea achintye sikooh kahchu takehnichatinklesi mindizi? Kahchu toowe kiyehti, Caesar tsi.
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Kahchu Jesus ateyatetla toowehchu yehti, Caesar ghanahah ayi ooli ayahi Caesar, Nagha Tgha chu ooli ayahi Nagha Tgha. Kwa Kiyaoolih.
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Kootoo kooyinkhachatestyetl ine Sadducee yaghine nachaghintai oontooe ghatine; kahchu taoontya kiyehti toowe ghati ihe,
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 Taneghaotatyehchi, Moses aghaadusklesiih, Ooline mekye tehtsut, ate, matsiyue chu yechodyesha ate, kahchu tsito atu yechodyesha ate, mekye matsiyue niyatahtyeloo, yaskyege yayanuhi tsito mekye.
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Oowhilihi taiuchine hlyehligi ghili: kwa ayi hatse tsege nitintyi, tehtsutooh atu tsito yechodyesha.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Kooh chu haladi tachi tsege ninayatihtyi kahchu tehtsut atai chu atu tsito yechodyesha: haladi tachi ayi chu kwaka hlyeih.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Kahchu taiuchi aline aghahiii, kahchu atu tsito yechoghatatyel: hli haistlahchi ayi tsege tehtsutii.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Hooghaghintyetl tsi, tsitike ghaiskye tsi ooli ate mea soo ate yakahoota tyiooh? taiuchi ghili aghanetye kookahsatalon.
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Kahchu Jesus ateyatetla toowehchu yehti, Atu kha yaghayala, atu itawahtihi ihe, aduskles tyiyi, Tikeaootli koole manatsutti?
24 Jesus respondeu:
25 Kootoo tsitike ghaiskye ate koozetse otsi atu inkah tueakoochila koole atu chu hlakoochilalon; ahwole keotihchi tyiyi yeghinhtyelon yataihchi ati.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Ahwole tehtsut ine, tsitike nawokyesi: atu makyeh ootaghatyechtah ooli la Moses adusklese, tyeha yehti kat tsaghehtonti Tikeaootli yechiintechii, Suni Tikeaootli asli aoontye Abraham tgha asli, kahchu Tikeaootli asli aoontye Isaac tgha asli, kahchu Tikeaootli asli aoontye Jacob tgha asli?
26 Vocês nunca leram no
27 Oochu natooene atu yeta odeha ahwole yaghitane gha: ayi ihe o-ochi kayaghatsut.
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Kahchu ehlaiti adesklesi yahchidyesha, kahchu atitsuklon ihe inchiotatyech otye, kahchu atawotihoo tsiwohzon ateyatetlalon, taoontya yehtilon, Tyeya ootaihchi hatse tsiwotsatyehli?
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Kahchu Jesus toowe hakehe ateyatetla, Hatseto tsiwotsatyehli anetye asikooh titih Nea oozintso, Israel; Naghaghatai Nagha Tgha atane zon Naghaghatai aoontye:
29 Jesus respondeu:
30 Kahchu maoontye Nagha Tgha Naghaghatai atghe nedzye ihe, kahchu atghe matsinde ihe, kahchu atghe nindi ihe, kahchu atghe nanatsutti ihe: ayila hatsetoh tsiwotsatyehli.
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Oo ayi onkye kwa hlye oontye, toowe hakehe, Mataghoonti nehtanoone natsun matintya kehe. Oontooe tsiwotsatyehli ootaihchi miindichatoohai tizon.
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Kahchu adesklesne toowe yehti. Kwa hli Taneghaotatyechi, kooh tintiih hlonchati: ehlaiti zon Tikeaootli ali; atu achune atune zon:
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Kahchu machutye atghe khadzye ihe, kahchu atghe atsatitsuk ihe, kahchu atghe khatsinde ihe, kahchu atghe mehnatsutsut ihe, kahchu yuatutih yetanoone atwati yakehe, ootaihchi kyeindi ooteha ayi aghoo atghe tsichatihuli chu inghade keochaachi chu.
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Jesus wa-inchi ooyu tahwohzon, toowe yehti, Atu tontye tsi anatih Nagha Tgha nataghe otsi. Atu ayi keh taoontya atu nichatitah ooli.
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Kahchu Jesus otyesta toowehchu yehti taneghaotatyechoo sahtgha tyetachatlihi kwa tyiyi oota, Yehoo gha adesklesne kooghatya oontye Christ David machue?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Ayi ihe David atane koochati kooehtii Atsinde Oochu ihe, Kakaoodzutti kooyehtii Sakaoodzutti, Nuni sinta noohtichintye atehzonih aiseakooyasle ate tsintanine.
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 David atai hoochati nai Kakaoonadzutti yehti; tyechi otsi gha machue yilontye? Tyetaisanaine kyehanelilon oochu kititsalon.
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Kahchu toowe yehti machiootehe, Matsagha ghahta adesklesne, tane ayine kwaghintyene koo kestue yaintyesne, kahchu kwaghintye kyila chihchiche inchiatahachulihti.
38 Ele dizia ao povo:
39 Kahchu asta otyihti tyetachatlihi kwa, kahchu o-ochi nataghisatooh asta kwehluchayihti:
39 preferem os lugares de honra nas
40 Chahte akiyila ya kwa waatyihi, kahchu tane ghanaahooh oontyes oohatatyech: ayi ti otsinighatooalassi ohtye otaihchi ketselihoo keochaahchi.
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Jesus chu sata sooniya ninchatilesti oghade, kahchu tane ya-ih iotsi sooniya otsiyatelyihoo kweotsi nichatilihi sooniya; natlone chu tatintlone natlon kwechihatehul.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Yuhchidesha ehlaiti tsege tiesunni waatyihi ali, kahchu kwehchiyatehyitl o-ochi yaintsutli onketya sooniya satsoone toolya ehlaiti sooniya satsoone enetya eyontyi.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Kahchu yaotatichne tyechi yehti, toowehchu yehti, Kwa hli anaghaisii, tai tiesunnioo waatyihi naghataihchi ohtye kwechiyatestla, anahtye naghai ooia kwechitala sooniya nichatilesti:
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Ayi ihe aghanetye kwehchighadestla kootatintlon otsi; ahwole atai yindatli otsi kwehchiyatehyitl anetye ayehesi, anetye ooli yighataisi.
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.