Marcos 12

Beaver Mark (BEA_BFB) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 KWA tyi yaotatich yiheaghasule. Ehlaiti yaghi tane oonehye chiche chok chine ochunehyehti, kahchu anetye ootaisuggi oola lon, kahchu hayaghinkyetlon ayeti chiche tu taaoohklitigha, kahchu nayaghintsih khaghatai kwa, kahchu yaniyiooh oonehyene tane, kwa tontyetsidesha.
1 Depois, entrou Jesus a falar-lhes por parábola: Um homem plantou uma vinha, cercou-a de uma sebe, construiu um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a uns lavradores e ausentou-se do país.
2 Kootoo koonioonizutooh otsiyateha ayi ehlaiti yakeotiche yinkhadoya natlone tezoo, yayual assilon chiche natlone tezoo chiche chine oochunihyehi tsi.
2 No tempo da colheita, enviou um servo aos lavradores para que recebesse deles dos frutos da vinha;
3 Kahchu nighatintyi, kahchu kikutatooz, kahchu tahzoh achukihteha.
3 eles, porém, o agarraram, espancaram e o despacharam vazio.
4 Kahchu yachideha achune woaine; kahchu ine tsihadehyitl, kahchu tsinakoozehai yetsi ihe, kahchu achukideha maooya ooli.
4 De novo, lhes enviou outro servo, e eles o esbordoaram na cabeça e o insultaram.
5 Kahchu achune otsideha; kahchu ayi hazehai; kahchu achune natlone, tahkine chu kikutatooz, tahkine chu kizehai.
5 Ainda outro lhes mandou, e a este mataram. Muitos outros lhes enviou, dos quais espancaram uns e mataram outros.
6 Kwaka ehlaiti machue ayehi, o-ochi mandayadetlahoo, ayi chu haistlachi yachiyadeha toowe ehti ihe, Kiya indi nootghahassi sechue.
6 Restava-lhe ainda um, seu filho amado; a este lhes enviou, por fim, dizendo: Respeitarão a meu filho.
7 Ahwole ayine oonehyene tane toowe hlaghatati, Tunela katsila kakaoozutassi; kwa hoote zaoogheli, kwa naghani kakao-odzutassi.
7 Mas os tais lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; ora, vamos, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 Kahchu nighatintyi, kahchu kizehai kahchu khakitihtyi chiche chine ochenihyehti iite otsi.
8 E, agarrando-o, mataram-no e o atiraram para fora da vinha.
9 Yea aaoti ayi kakaoodzutti chiche chine ihe ochanahyehi? yuhchinatlone chahtawoleissi oonehycne tezoo, kahchu achune chiche chine ihe ochanahyehi ghaooalassi.
9 Que fará, pois, o dono da vinha? Virá, exterminará aqueles lavradores e passará a vinha a outros.
10 Koo kahchu atu makeh ootaghatechila tidi aduskles; ayi tsye kiyenali? ayine nito kwa aootline ayi hatse oohniya sookewostidi:
10 Ainda não lestes esta Escritura:
11 Tila Aghakaoodzutti makyeoahchi, kahchu ohtye kawochulih naghataitgha?
11 isto procede do Senhor, e é maravilhoso aos nossos olhos?
12 Kooh chu oonkhaghanatgha kiyuhchutigha, ahwole tane eghauejitlon: aghatane atawo-otihi ihe ako-oyehti ihe ayi meaghasoochali: kahchu kiyechutestyetllon, taichi ghanintyetl yu.
12 E procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque compreenderam que contra eles proferira esta parábola. Então, desistindo, retiraram-se.
13 Kahchu kichiteha tahkine Phariseene chu Herodiana chu, kiyukluhchi gha yazake.
13 E enviaram-lhe alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Kootoo nighanintyetl tsi, toowe kiyehti, Taneghaotatich atawotihi hlodinti, atu chu ooline inaoohoontyiassi: atu chu kyinditaniha tane oontya kehe, ahwole taneghaodintich Nagha Tgha oontya kehe matlontideh: Tsiwohzon la machulelu mehtikechilehe sooniya Caesar, intooe ate chu?
14 Chegando, disseram-lhe: Mestre, sabemos que és verdadeiro e não te importas com quem quer que seja, porque não olhas a aparência dos homens; antes, segundo a verdade, ensinas o caminho de Deus; é lícito pagar tributo a César ou não? Devemos ou não devemos pagar?
15 Kaooyeli la, atu kaooyeli koole? ahwole atai atawonatioo meaneahe, toowe yehti, Yehoo gha sakaootahun aoontye? sananahah sooniya satsoone, wosyekhai.
15 Mas Jesus, percebendo-lhes a hipocrisia, respondeu: Por que me experimentais? Trazei-me um denário para que eu o veja.
16 Kwa nakiyiooh. Kahchu toowe yehti, Mea achintye sikooh kahchu takehnichatinklesi mindizi? Kahchu toowe kiyehti, Caesar tsi.
16 E eles lho trouxeram. Perguntou-lhes: De quem é esta efígie e inscrição? Responderam: De César.
17 Kahchu Jesus ateyatetla toowehchu yehti, Caesar ghanahah ayi ooli ayahi Caesar, Nagha Tgha chu ooli ayahi Nagha Tgha. Kwa Kiyaoolih.
17 Disse-lhes, então, Jesus: Dai a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E muito se admiraram dele.
18 Kootoo kooyinkhachatestyetl ine Sadducee yaghine nachaghintai oontooe ghatine; kahchu taoontya kiyehti toowe ghati ihe,
18 Então, os saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se dele e lhe perguntaram, dizendo:
19 Taneghaotatyehchi, Moses aghaadusklesiih, Ooline mekye tehtsut, ate, matsiyue chu yechodyesha ate, kahchu tsito atu yechodyesha ate, mekye matsiyue niyatahtyeloo, yaskyege yayanuhi tsito mekye.
19 Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se morrer o irmão de alguém e deixar mulher sem filhos, seu irmão a tome como esposa e suscite descendência a seu irmão.
20 Oowhilihi taiuchine hlyehligi ghili: kwa ayi hatse tsege nitintyi, tehtsutooh atu tsito yechodyesha.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência;
21 Kooh chu haladi tachi tsege ninayatihtyi kahchu tehtsut atai chu atu tsito yechodyesha: haladi tachi ayi chu kwaka hlyeih.
21 o segundo desposou a viúva e morreu, também sem deixar descendência; e o terceiro, da mesma forma.
22 Kahchu taiuchi aline aghahiii, kahchu atu tsito yechoghatatyel: hli haistlahchi ayi tsege tehtsutii.
22 E, assim, os sete não deixaram descendência. Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Hooghaghintyetl tsi, tsitike ghaiskye tsi ooli ate mea soo ate yakahoota tyiooh? taiuchi ghili aghanetye kookahsatalon.
23 Na ressurreição, quando eles ressuscitarem, de qual deles será ela a esposa? Porque os sete a desposaram.
24 Kahchu Jesus ateyatetla toowehchu yehti, Atu kha yaghayala, atu itawahtihi ihe, aduskles tyiyi, Tikeaootli koole manatsutti?
24 Respondeu-lhes Jesus: Não provém o vosso erro de não conhecerdes as Escrituras, nem o poder de Deus?
25 Kootoo tsitike ghaiskye ate koozetse otsi atu inkah tueakoochila koole atu chu hlakoochilalon; ahwole keotihchi tyiyi yeghinhtyelon yataihchi ati.
25 Pois, quando ressuscitarem de entre os mortos, nem casarão, nem se darão em casamento; porém, são como os anjos nos céus.
26 Ahwole tehtsut ine, tsitike nawokyesi: atu makyeh ootaghatyechtah ooli la Moses adusklese, tyeha yehti kat tsaghehtonti Tikeaootli yechiintechii, Suni Tikeaootli asli aoontye Abraham tgha asli, kahchu Tikeaootli asli aoontye Isaac tgha asli, kahchu Tikeaootli asli aoontye Jacob tgha asli?
26 Quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido no Livro de Moisés, no trecho referente à sarça, como Deus lhe falou:
27 Oochu natooene atu yeta odeha ahwole yaghitane gha: ayi ihe o-ochi kayaghatsut.
27 Ora, ele não é Deus de mortos, e sim de vivos. Laborais em grande erro.
28 Kahchu ehlaiti adesklesi yahchidyesha, kahchu atitsuklon ihe inchiotatyech otye, kahchu atawotihoo tsiwohzon ateyatetlalon, taoontya yehtilon, Tyeya ootaihchi hatse tsiwotsatyehli?
28 Chegando um dos escribas, tendo ouvido a discussão entre eles, vendo como Jesus lhes houvera respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o principal de todos os mandamentos?
29 Kahchu Jesus toowe hakehe ateyatetla, Hatseto tsiwotsatyehli anetye asikooh titih Nea oozintso, Israel; Naghaghatai Nagha Tgha atane zon Naghaghatai aoontye:
29 Respondeu Jesus: O principal é:
30 Kahchu maoontye Nagha Tgha Naghaghatai atghe nedzye ihe, kahchu atghe matsinde ihe, kahchu atghe nindi ihe, kahchu atghe nanatsutti ihe: ayila hatsetoh tsiwotsatyehli.
30 Amarás, pois, o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu entendimento e de toda a tua força.
31 Oo ayi onkye kwa hlye oontye, toowe hakehe, Mataghoonti nehtanoone natsun matintya kehe. Oontooe tsiwotsatyehli ootaihchi miindichatoohai tizon.
31 O segundo é:
32 Kahchu adesklesne toowe yehti. Kwa hli Taneghaotatyechi, kooh tintiih hlonchati: ehlaiti zon Tikeaootli ali; atu achune atune zon:
32 Disse-lhe o escriba: Muito bem, Mestre, e com verdade disseste que ele é o único, e não há outro senão ele,
33 Kahchu machutye atghe khadzye ihe, kahchu atghe atsatitsuk ihe, kahchu atghe khatsinde ihe, kahchu atghe mehnatsutsut ihe, kahchu yuatutih yetanoone atwati yakehe, ootaihchi kyeindi ooteha ayi aghoo atghe tsichatihuli chu inghade keochaachi chu.
33 e que amar a Deus de todo o coração e de todo o entendimento e de toda a força, e amar ao próximo como a si mesmo excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Jesus wa-inchi ooyu tahwohzon, toowe yehti, Atu tontye tsi anatih Nagha Tgha nataghe otsi. Atu ayi keh taoontya atu nichatitah ooli.
34 Vendo Jesus que ele havia respondido sabiamente, declarou-lhe: Não estás longe do reino de Deus. E já ninguém mais ousava interrogá-lo.
35 Kahchu Jesus otyesta toowehchu yehti taneghaotatyechoo sahtgha tyetachatlihi kwa tyiyi oota, Yehoo gha adesklesne kooghatya oontye Christ David machue?
35 Jesus, ensinando no templo, perguntou: Como dizem os escribas que o Cristo é filho de Davi?
36 Ayi ihe David atane koochati kooehtii Atsinde Oochu ihe, Kakaoodzutti kooyehtii Sakaoodzutti, Nuni sinta noohtichintye atehzonih aiseakooyasle ate tsintanine.
36 O próprio Davi falou, pelo Espírito Santo:
37 David atai hoochati nai Kakaoonadzutti yehti; tyechi otsi gha machue yilontye? Tyetaisanaine kyehanelilon oochu kititsalon.
37 O mesmo Davi chama-lhe Senhor; como, pois, é ele seu filho? E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Kahchu toowe yehti machiootehe, Matsagha ghahta adesklesne, tane ayine kwaghintyene koo kestue yaintyesne, kahchu kwaghintye kyila chihchiche inchiatahachulihti.
38 E, ao ensinar, dizia ele: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes talares e das saudações nas praças;
39 Kahchu asta otyihti tyetachatlihi kwa, kahchu o-ochi nataghisatooh asta kwehluchayihti:
39 e das primeiras cadeiras nas sinagogas e dos primeiros lugares nos banquetes;
40 Chahte akiyila ya kwa waatyihi, kahchu tane ghanaahooh oontyes oohatatyech: ayi ti otsinighatooalassi ohtye otaihchi ketselihoo keochaahchi.
40 os quais devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações; estes sofrerão juízo muito mais severo.
41 Jesus chu sata sooniya ninchatilesti oghade, kahchu tane ya-ih iotsi sooniya otsiyatelyihoo kweotsi nichatilihi sooniya; natlone chu tatintlone natlon kwechihatehul.
41 Assentado diante do gazofilácio, observava Jesus como o povo lançava ali o dinheiro. Ora, muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 Yuhchidesha ehlaiti tsege tiesunni waatyihi ali, kahchu kwehchiyatehyitl o-ochi yaintsutli onketya sooniya satsoone toolya ehlaiti sooniya satsoone enetya eyontyi.
42 Vindo, porém, uma viúva pobre, depositou duas pequenas moedas correspondentes a um quadrante.
43 Kahchu yaotatichne tyechi yehti, toowehchu yehti, Kwa hli anaghaisii, tai tiesunnioo waatyihi naghataihchi ohtye kwechiyatestla, anahtye naghai ooia kwechitala sooniya nichatilesti:
43 E, chamando os seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta viúva pobre depositou no gazofilácio mais do que o fizeram todos os ofertantes.
44 Ayi ihe aghanetye kwehchighadestla kootatintlon otsi; ahwole atai yindatli otsi kwehchiyatehyitl anetye ayehesi, anetye ooli yighataisi.
44 Porque todos eles ofertaram do que lhes sobrava; ela, porém, da sua pobreza deu tudo quanto possuía, todo o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.