Mateus 12

LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Sabatiya Yesu maꞌana tomuliyao tanoha ꞌalonega sitauya, ta tomuliyaowedi sigomaleya, ꞌoinega witi huwaina siꞌabilolodiya ma siꞌaiya.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Ma tutaina Palisiyao siꞌitediya, Yesu sihegwaeya, sigwae, “Bada, togidega ma ꞌoinega ꞌa tomuliyao Sabati ꞌana loina siligeligehi?”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Coinega Yesu ꞌidi gwae ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Buki Heꞌasisi ꞌoina sileleya Debida weyahina, ꞌeguma wahasili wasanapu ꞌabehega Debidaina maꞌiyanao sigomaleya,
3 Então Jesus respondeu:
4 ta Yehoba ꞌina hada ꞌiluhuwa ma beledi heheꞌasisina ꞌiꞌeweya ta siꞌaiya. Belediina maꞌana loina, ꞌabehega topwaolimo ꞌadi tagwala ma siꞌai, ma hesi sigomaleya ta ꞌoinega tuwa siꞌaiya.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 “Buki Heꞌasisi ꞌalona loina wete ꞌimiyamiya ꞌabehega Hada Heꞌasisi ꞌana topwaoliyao Sabati ꞌana loina siligehi, ma beno geya pui.
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 “Moisa Hada Heꞌasisi ginaula madouna, ma hesi ꞌaigeda ginaula madou hedade bewa.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Yehoba ꞌina gwae ꞌabehega, ‘Pwaoli geya nuwagu, ma ꞌatemuyamuya hesi.’ Ceguma gwae bewa ꞌana sanapu wasanapu, sahena ꞌagu tomuliyao waꞌahwaꞌahwa galagalaedi, weyahina geya sipui.
7 Se vocês soubessem o que as
8 “Weyahina Sabati ꞌana toloina loheyaiguina taugu tuwa.”
8 Pois o
9 Nage ꞌoinega Yesu ꞌitauya, ma ꞌidi Hada tapwalolo ꞌoina ꞌiluhuwa.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Ta nobwa ꞌaigeda loheya nima meyomeyona, ꞌoinega Palisiyao Yesu ꞌoina sihesilala, sigwaeya, “Bada, togidega, sawasawahina ma Sabati ꞌoina tolohala taꞌabihe bwebweꞌanidi?” Ma ꞌidi hesilalaina weyahina beno ꞌeguma Yesu ꞌigwae pui, eema siheꞌewa toloina matana.
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Ma ꞌidi gwae Yesu ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Togidega ꞌomi ꞌeguma ꞌaigeda maꞌina sipi ꞌaigeda tuwamo, ma sabwelo Sabati ꞌoina gaula ꞌalona ꞌibeꞌu, ꞌilobwaineya ma ꞌilisi hanehe?
11 Jesus respondeu:
12 Moisa sipi ginaula ꞌiꞌiuna, ma tomota hesi ginaula madouna. Coinega sawasawahina ma paihowa bwebweꞌadi Sabatiya tapaihowadi.”
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Coinega Yesu loheyaina ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Nimau ꞌuyasi.” Ta loheyaina nimana ꞌiyasiya ma ꞌibwebweꞌana hila, gide wete hali nimana.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Ma hesi Palisiyao maꞌadi gamwasowala silatuwa ma taudimo siloina togidega Yesu siloheꞌamasi ꞌese.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Taudi ꞌidi loina ꞌwaihina Yesu ꞌisanapu pwaiya, ꞌoinega tupwa nage ꞌiꞌebesineya ma ꞌitauya hali tupwa, ma tomota mabwaiyadi simuliyeya, ta nage ꞌoina tolohala mabwaiyadi ꞌiꞌabihe bwebweꞌanediya,
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 ma wete ꞌihegwaediya ma ꞌabehega sahena sihehepwaila dadane tomota ꞌoidiya.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Cina paihowaina bewa mwalo palopita Aiseya Yehoba ꞌina gwae ꞌihepwaila nugeteya, ꞌigwae,
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Waꞌita ꞌigu topaihowa bewa hesihesinuwaina, ma ꞌateguwega yahelauweya maꞌigu yaliyaya. Yaluyaluwagu yalagu ꞌoina ma loina dumwaludi ꞌihepwailedi taudi ganamuli ꞌoidiya.
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Tauna nata geya ꞌiheheꞌoheꞌohe bo ꞌihehebwaubwau bo ꞌasa ꞌalona ꞌigwaegwae ꞌasona.
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Digona lasalasana sahena ꞌilologwahate. Ma wete wodam butabutana sahena ꞌiuleule, ta ꞌana siga tauna ꞌoinega loina dumwaluna ꞌihewaiwai,
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 ma ꞌane tauna saninega tomiya ganamuli sihemise.”
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Caigeda loheya, mwalo welabana ꞌidi paihowega matana sigibuwa, ma wete memenana ꞌibuiya, ꞌoinega siꞌeweyama Yesu ꞌoina ta ꞌiꞌabihe bwebweꞌaniya, ma sawasawahina ꞌigwae ma ꞌiꞌebubuna.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Coinega tomota mabwaiyadi nuwadi ꞌihenainaida ma sigwae, “Bewa Toꞌabihetenaina, Debida ꞌina susuwega, ꞌawa?”
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Ma hesi Palisiyao paihowa bewa wasana sihesagoheya ma sigwae, “Geya, ma hesi welabanao ꞌiyadi sanina Tomudulele ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa ꞌiula latuhediya.”
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Ma Yesu ꞌidi nuwatuhu ꞌisanapu pwaiya ta ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Tomudulele tauna ꞌiyanao geya sowana ꞌiulaula latuwedi.” Ma wete ꞌigwae, “Ceguma ꞌaigeda ꞌebeloina ꞌoina tomota siwataha ma siboidimo siloloꞌaleha, ꞌabwa ꞌebeloinaina ꞌiweꞌa ma ꞌibeꞌu. Casa bo susu wete gide ꞌeguma ꞌalodiya wataha ꞌilatu, ꞌabwa siweꞌa ma sibeꞌu.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 “Seitani wete gide, ꞌeguma maꞌina bodao siboidimo siloꞌaleha, nata ꞌina ꞌebeloinaina ꞌibeꞌu.
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Wagwae pwaiya ꞌabehega taugu Tomudulele ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa yaula latuwediya, ma taiya hede ꞌina waiwaiyega ꞌomi waulaula latuwedi? Tomudulele ꞌoinega, bo Yehoba ꞌoinega? Bewa weyahina wanuwanuwatuhu ma wasanapu ꞌabehega taiya taugu.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 “Ma taugu hesi Yehoba Yaluyaluwana ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa yaula latuwediya, ꞌoinega wasanapu ꞌabehega Yehoba ꞌina loina ꞌilatu pwaima ꞌoimiya.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 “Cebeꞌita bewa loheya waiwaina gide Seitani ꞌina hada. Geya sawasawahina ꞌaigeda taiya ꞌiluhu ma ꞌina tobwatobwa ꞌilohetuwe, ma hesi ꞌeguma ꞌaigeda loheya balaeyega tohewaiwaiina nimana ma ꞌahena ꞌipai nugetedi, ma ꞌoinega muliyetega sawasawahina ꞌiluhu ꞌina hada ma tobwatobwaedi ꞌilohetuwe.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 “Ceguma taiyawedi taudi geya ꞌagu toꞌabihetenao, taudi ꞌagu ꞌalehao. Ma wete taudi taiyawedi geya baꞌidagwao ꞌada paihowa hegogona, taudi ꞌigu paihowa siꞌabiꞌabi hegala.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 “Coinega bewa yahegwae bwaibwainigomi ꞌabehega tomota ꞌidi puiyao ma ꞌidi gwae galadi mabwaiyana Yehoba ꞌinuwasamudi. Beno namo ꞌeguma Yaluyaluwa Tabuna siꞌahwa galegale, geya sowana Yehoba ꞌinuwasamudi.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 “Ma ꞌeguma taiya ꞌiꞌahwa galegalegau taugu Loheyaiguina, Yehoba nata gwaeina ꞌinuwasam, ma ꞌeguma taiya Yaluyaluwa Tabuna ꞌiꞌahwa galegale gesowana Yehoba ꞌinuwanuwasam, tuta bewa ꞌoina, ma tuta sinaonaoma ꞌoidiya.”
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 Yesu wete ꞌihegwaediya, “Caiwe ꞌeguma ꞌausalana, huwaina wete ꞌausalana. Ma ꞌeguma ꞌaiwe galana, huwaina wete galana. Weyahina ꞌaiwe ꞌaigeda ꞌaigeda huwaidi ꞌoidiyega tasanasanapudi ꞌabehega ꞌaiwedi ꞌausaladi bo galadi.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 “Comi tuwa mwata natunao, ꞌoinega geya sawasawahina ma gwae ꞌausaladi waꞌinanadi, weyahina mabwaiyami togala, ma wete ꞌimi nuwatuhuwao toꞌaha gide ꞌatemiya simiyamiya, tuta mabwaiyana ꞌahwamiyega silatulatuma.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Weyahina loheya ꞌausalana ꞌatenega ginaula ꞌausaladi ꞌipaihowa, ma hesi loheya galana ꞌatenega ginaula galadi ꞌipaipaihowadi.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 “Coinega yahegwaegomi ꞌabehega sabwelo yatala ꞌoina ꞌomi ꞌimi gwae bwagabwaga mabwaiyadi weyahidi Yehoba ꞌihesilalegomi, ma huhuna wahepwaile latuwedi.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 “Ma ꞌowa ꞌino gwaeyao tuwa ꞌoidiyega Yehoba ꞌiꞌahwa bwebweꞌanego, bo nuwana ꞌiꞌahwa galegalego.”
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Eeta loina ꞌana toheꞌitao ma tupwadi Palisiyao Yesu sihegwaeya, sigwae, “Toheꞌita, nuwanuwama ma ꞌilaꞌilala ꞌaigeda ꞌupaihowa ma ꞌaꞌita.”
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Ma Yesu ꞌihegwaediya, “Comi tomota ꞌehaumi galami ma ganawala huhumi, beno huhuna ꞌilaꞌilala waꞌebeꞌebesa ma ꞌabehega ꞌoidiyega wasanapu bwaibwainigau ꞌabehega Yehoba ꞌoinega yanaoma, ma hesi sahena ꞌilaꞌilalaedi waꞌitaꞌita. Beno namo palopita Yona weyahina wanuwatuhuyahi, tauna tuwa ꞌilaꞌilala weyahimi.
39 Jesus respondeu:
40 Weyahina tauna Yonaina sabwelo ꞌetoi ma nihuwana ꞌetoi ꞌoidiya silahana madouna gamwana ꞌimiyamiya, ꞌabwa taugu Loheyaiguina wete gide sabwelo ꞌetoi ma nihuwana ꞌetoi ꞌoidiya baleꞌu ꞌalona yamiyamiya.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 “Cabwa sabwelo yatala ꞌoina nata meNinibe sitoholo ma mehau ꞌomi siheꞌewegomi, weyahina Yona ꞌoidiya ꞌilohatotowa ma Ninibeyedi ꞌidi mumuga galana ꞌoidiyega sinuwabuiya, ma ꞌomi tuta bewa lohatoto ꞌausala hedade wahesagoha pwaiya ma geya wada nuwabuiya.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Wete gide kuini mwalo yalasi ꞌoinega ꞌinaoma Solomoni ꞌina gwae sonosonogadi sabi hesagohedi, ma ꞌabwa sabwelo yatala ꞌoina kuiniina ꞌitoholo ma mehau ꞌomi ꞌiheꞌewegomi, weyahina tauna bwagebwagega ꞌinaoma Solomoni ꞌina gwae sonosonogadi sabi hesagohedi, ta sauga bewa gwae sonosonoga hedadedi wahesagohediya ma ꞌomi geya wada nuwabuiya.
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 “Ceguma hiꞌahiꞌa loheya ꞌaigeda ꞌoinega ꞌilatu, loheya ꞌibwebweꞌana, ma hiꞌahiꞌaina nata tuwa ꞌatamana ꞌiyawayawala bwagabwaga ma ꞌina ꞌebe ꞌaiyawasi ꞌiꞌebeꞌebesa ma geya ꞌiloba.
43 Jesus continuou:
44 Coinega hiꞌahiꞌaina ꞌiboinamo ꞌoina ꞌigwae, ‘Nuwana yalohihila ꞌigu ꞌebemiya nugenugetana ꞌoina.’ Eeta ꞌihila ta ꞌebemiyaina ꞌilobeya hadenamo seꞌiseꞌilina ma ꞌatuꞌatububuna.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Coinega ꞌitauya ma hiꞌahiꞌa site sebeni wete ꞌitoedima ta baꞌidanao siluhuwa ꞌebemiyaina ꞌoina, ta nobwa baꞌidanao simiyamiya. Eeta loheyaina ꞌina miya siꞌabihegala bwaibwainiya, mwalo geya gide. Mehau ꞌomi wete gide togala ma ꞌimi ꞌebe losaloha gala hedade.”
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Yesu ꞌabwa boda ꞌoidiya ꞌihehegwaegwae, ma sinana ma tasinao sinaoma, ma ꞌatamana sitotoholo, ma siꞌebeꞌebesa togidega ma ꞌoina sigwae.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Coinega ꞌaigeda loheya wasadi ꞌiꞌeweyama Yesu ꞌoina.
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Ta Yesu loheyaina ꞌina gwae ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Taiya hede sinagu, ma taiyawedi tasigwao?”
48 Jesus perguntou:
49 Coinega ꞌana tomuliyao ꞌoidiya ꞌilonimasusuwa ma ꞌigwae, “Bewa taudi sinagu ma tasigwao.
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 “Weyahina ꞌeguma taiyawedi Tamagu galewa ꞌina nuwatuhu simulimuliye, taudi tasigwao, nuwana nuhugwao, nuwana sinagwao.”
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.