João 8
LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NVT
1 Ma Yesu ꞌilatuwa, ꞌitauya Olibe ꞌoyana ꞌoina.
1 Jesus voltou ao monte das Oliveiras,
2 Gona ꞌiꞌadaleya ma Yesu wete ꞌilohihila Hada Heꞌasisi ꞌalona, ma tomota mabwaiyadi wete simiya ꞌwabuꞌwabuya ma tauna wete ꞌimiyatoiya ma ꞌiheꞌitediya.
2 mas na manhã seguinte, bem cedo, estava outra vez no templo. Logo se reuniu uma multidão, e ele se sentou e a ensinou.
3 Muliyetega loina ꞌadi toheꞌitao* ma wete Palisiyao wahine ꞌaigeda sitoeyama Yesu ꞌoina. Weyahina wahineina siꞌitalobeya pui ꞌipaihoweya, ꞌoinega sihetoholoya tomota gamwagamwanidiya, ma Yesu sihegwaeya sigwae,
3 Então os mestres da lei e os fariseus lhe trouxeram uma mulher pega em adultério e a colocaram diante da multidão.
4 “Toheꞌita, wahine bewa ꞌalobeya pui ꞌipaihoweya.
4 “Mestre, esta mulher foi pega no ato de adultério”, disseram eles a Jesus.
5 Tauda ꞌida loina Mosese ꞌiꞌebwaegita ꞌabehega ꞌeguma taiyawedi tolopui talobadi wahine bewa gidemusa, ꞌabehega ꞌilobwainediya ma daꞌule ꞌoidiyega taꞌahu yamatedi ma siꞌamasa. Ma hesi ꞌowa togidega ꞌino nuwatuhu wahine bewa weyahina?”
5 “A lei de Moisés ordena que ela seja apedrejada. O que o senhor diz?”
6 Gwae bewa siꞌinaneya ma ꞌabehega ꞌoinega Yesu ꞌina ꞌabo siloba ma wete siheyatalae. Ma hesi ꞌidi gwaeina Yesu geya ꞌihemaise, tuwa ꞌimiya bwasibwasiꞌaꞌa ma negwanegwala ꞌoina nimanega ꞌilelelele.
6 Procuravam apanhá-lo numa armadilha, ao fazê-lo dizer algo que pudessem usar contra ele. Jesus, porém, apenas se inclinou e começou a escrever com o dedo na terra.
7 Taudi ꞌabwa tuwa sihehesilala dada, ꞌoinega Yesu ꞌitoholowa ma ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Ceguma ꞌomi ꞌoimiyega taiya geya ꞌina puimo, bewa tuwa daꞌule ꞌiꞌewa ma wahineina ꞌoina ꞌiula nugeta.”
7 Eles continuaram a exigir uma resposta, de modo que ele se levantou e disse: “Aquele de vocês que nunca pecou atire a primeira pedra”.
8 Coinega ꞌimiya bwasibwasiꞌaꞌa hila ma wete negwanegwala ꞌoina ꞌilelelele.
8 Então inclinou-se novamente e voltou a escrever na terra.
9 Beno ꞌoina Yesu ꞌina gwae sihesagoheya ma ꞌaigeda ꞌaigeda ꞌidi pui sinuwatuhudiya ma ꞌoinega silatulatu. Cinapwanaowedi sihapwesa nugeta, ta baibaiwadi simuliya, eeta siteluwaedi Yesu ma wahineina ꞌitotoholo baꞌidana siꞌebesinediya.
9 Quando ouviram isso, foram saindo, um de cada vez, começando pelos mais velhos, até que só restaram Jesus e a mulher no meio da multidão.
10 Muliyetega Yesu ꞌisapaila hila ta wahineina ꞌihesilaleya ꞌigwae, “Loheloheyaedi taꞌehega sihaꞌesa? Ta geya ꞌeta taiya ꞌimiya hila ma tauna ꞌiheꞌewago?”
10 Então Jesus se levantou de novo e disse à mulher: “Onde estão seus acusadores? Nenhum deles a condenou?”.
11 Ma wahineina ꞌigwaeya, “Cinapwana, geya ꞌeta taiya.” Coinega Yesu wete ꞌigwaeya, “Bwebweꞌana, taugu nata geyaꞌabwa wete yaheheꞌewago. Coinega bewa tuwa ꞌutauya ma hesi sahena wete ꞌupuipui hila.”
11 “Não, Senhor”, respondeu ela. E Jesus disse: “Eu também não a condeno. Vá e não peque mais”.
12 Coinega Yesu wete ꞌihegwae hilediya ꞌigwae, “Taugu gogo gabulena ꞌana ꞌasilala. Ma taiyawedi ꞌomi ꞌeguma wamuliyegau, nata taugu ꞌasilalaina yawasimi ꞌoidiya yasae hane, ma ꞌoinega geyaꞌabwa guguyou ꞌoina watautauya.”
12 Jesus voltou a falar ao povo e disse: “Eu sou a luz do mundo. Se vocês me seguirem, não andarão no escuro, pois terão a luz da vida”.
13 Ma hesi Palisiyedi Yesu sihegwaeya sigwae, “Cowa hene ꞌuboi weyahiu ꞌuhehegwaegwae, ꞌoinega geya wete ꞌahemisamo.”
13 Os fariseus disseram: “Você faz essas declarações a respeito de si mesmo! Seu testemunho não é válido”.
14 Yesu wete ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Yaboi moisa weyahigu yahehegwaegwae, ma hesi toꞌaha gide ꞌigu hepwaila, mabwaiyadi hepwaila moisa. Weyahina yasanapuya taꞌehega yatauyama ma wete yasanapuya taꞌeha yatautauya. Ma hesi ꞌomi geya wasanapu taꞌehega yatauyama ma wete geya wasanapu taꞌeha yahahaꞌesa.
14 Jesus respondeu: “Meu testemunho é válido, embora eu mesmo o dê, pois eu sei de onde vim e para onde vou, mas vocês não sabem de onde vim nem para onde vou.
15 Comi, ꞌimi hesinuwa mebaleꞌu ꞌidi hesinuwa gidemusa. Ma hesiyage taugu geya ꞌeta taiya weyahina yada hesinuwa, bo nuwana yada loina.
15 Vocês julgam por padrões humanos, mas eu não julgo ninguém.
16 Ma ꞌeguma tomota weyahidi yahesinuwa, nata ꞌigu loina mabwaiyana bwebweꞌana. Weyahina loinaina geya yaboi ꞌigu loina, ma hesi Tamagu tauna ꞌihesumanegauma mahetegu ꞌima loinega yaloiloina.
16 E, mesmo que o fizesse, meu julgamento seria correto, pois não estou sozinho. O Pai, que me enviou, está comigo.
17 Mosese ꞌina loinaedi wasanapudiya ꞌabehega ꞌeguma tohepwaila siteluwa ꞌoidiyega ꞌidi hepwaila mahemahetena, beno hepwaila moisa.
17 A lei de vocês diz que, se duas pessoas concordarem sobre alguma coisa, seu testemunho é aceito como fato.
18 Taugu yaboi weyahigu yahehepwaila, ma Tamagu wete weyahigu ꞌihehepwaila, tauna ꞌihesumanegauma.”
18 Eu sou uma testemunha, e meu Pai, que me enviou, é a outra”.
19 Coinega sihesilaleya sigwae, “Tamauina taꞌeha ꞌimiyamiya?” Ma Yesu ꞌenadi ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Geya wasanapugau, ꞌoinega Tamagu wete geya wasanapu. Ma ꞌeguma moisa wada sanapugauwa, Tamagu wete wada sanapuya.”
19 “Onde está seu Pai?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Uma vez que vocês não sabem quem sou eu, não sabem quem é meu Pai. Se vocês me conhecessem, também conheceriam meu Pai”.
20 Yesu ꞌina heꞌitaedi bewa, Hada Heꞌasisi ꞌoina ꞌiheꞌitaediya, helau ꞌadi ꞌebe doꞌona deidiya. Ma hesi geya ꞌeta taiya Yesu ꞌiꞌabiyahi, weyahina ꞌina tuta ꞌabwa geya ꞌiloba.
20 Jesus fez essas declarações enquanto ensinava na parte do templo onde eram colocadas as ofertas. No entanto, não foi preso, pois ainda não havia chegado sua hora.
21 Yesu wete ꞌihegwaediya, “Cabwa nata yaꞌebe sinegomi, ma hesi ꞌasainaina ꞌoina yatautauya geya sowasowahimi ma ꞌoina watauyawa. Weyahina nata moisa waꞌebesegau, ma hesi nata ꞌimi pui ꞌoidiyega waꞌamasa.”
21 Mais tarde, Jesus lhes disse outra vez: “Eu vou embora. Vocês procurarão por mim, mas morrerão em seus pecados. Não podem ir para onde eu vou”.
22 Coinega meYudiyaedi siboidimo ꞌoidiya sigwae, “Toꞌaha ꞌina gwaeina ꞌana sanapu, weyahina ꞌigwaeya ꞌabehega ꞌasainaina ꞌoina ꞌitautauya, geya sowasowahida ma ꞌoina tatauya? Bo nuwana ꞌiboimo ꞌabehega ꞌiloheꞌamasa hile?”
22 Os judeus perguntaram: “Será que ele está planejando cometer suicídio? A que ele se refere quando diz: ‘Não podem ir para onde eu vou’?”.
23 Ma Yesu wete ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Comi gogo gabulena ꞌoinega walatuma, ma taugu hesiyage tabwanega yasuluma. Coinega ꞌomi moisa ꞌimi gogo bewa, taugu geya.
23 Jesus prosseguiu: “Vocês são daqui de baixo; eu sou lá de cima. Vocês pertencem a este mundo; eu não.
24 Beno huhuna ꞌoinega yahegwaegomiya ꞌabehega ꞌimi pui nata ꞌoidiyega waꞌamasa, ꞌeguma geya wahemisaegau taugu.”
24 Foi por isso que eu disse que vocês morrerão em seus pecados, pois a menos que creiam que eu sou lá de cima, morrerão em seus pecados”.
25 Coinega taudi wete Yesu sihegwaeya sigwae, “To loheya hede ꞌowa?” Ta tauna wete ꞌenadi ꞌihemaiseya ꞌigwae, “Mwalona yahegwae pwaigomiya taugu taiya.”
25 “Quem é você?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Sou aquele que sempre afirmei ser.
26 Ma wete ꞌihegwae hilediya ꞌigwae, “Sowasowahigu ma ginaula baibaiwadi weyahidi yahegwaegwae ma wete weyahidi yaloina, ma hesiyage tauna ꞌihesumanegauma mumugana mabwaiyana bwebweꞌana. Toꞌaha gidemusa ꞌoinega yahesagohediya, beno tuwa taudi weyahidi yahehegwaegwae mebaleꞌu ꞌoimiya.”
26 Tenho muito que dizer e julgar a respeito de vocês, mas não o farei. Digo ao mundo apenas o que ouvi daquele que me enviou, e ele é inteiramente verdadeiro”.
27 Ma hesi taudi tuwa Yesuina ꞌina gwaeina ꞌoidiya Tamana weyahina geya nuwadi ꞌiꞌasilala tohona.
27 Ainda assim, não entenderam que ele lhes falava a respeito do Pai.
28 Ma Yesu wete ꞌigwaeya, “Taugu Loheyaiguina moisa ꞌabwa nata waꞌabi hanehegau ma beno ꞌoina nata wasanapugau taugu taiya, ma wete wasanapu ꞌabehega taugu geya yaboi ꞌigu nuwatuhu ꞌoinega yada paihowa, ma hesi toꞌaha gide Tamagu ꞌiheꞌitegauwa ꞌoidiyega yahehegwaegwae.
28 Então Jesus disse: “Quando vocês me levantarem, entenderão que eu sou o Filho do Homem. Não faço coisa alguma por minha própria conta; digo apenas o que o Pai me ensinou.
29 Tauna ꞌihesumanegauma geya ꞌiꞌebesinegau, deiguwa ꞌimiyamiya. Weyahina tuta mabwaiyana ꞌoidiya ꞌigu paihowa ꞌoidiyega yaꞌabiꞌabi heyaliyaya.”
29 E aquele que me enviou está comigo; ele não me abandonou, pois sempre faço o que lhe agrada”.
30 Yesu ꞌina gwaeina bewa tomota tupwana baibaiwadi sihesagoheya, ꞌabwa hesi sihemisae bwaibwainiya.
30 Muitos que o ouviram dizer essas coisas creram nele.
31 Coinega meYudiyaedi taudi Yesu sihemisaeya, ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Cigu heꞌita ꞌeguma wamuliyedi, ꞌomi moisa ꞌagu tomuliyao.
31 Jesus disse aos judeus que creram nele: “Vocês são verdadeiramente meus discípulos se permanecerem fiéis a meus ensinamentos.
32 Ma ꞌoinega sanapu moisa waloba, ma sanapuina ꞌoinega lihasa waloba.”
32 Então conhecerão a verdade, e a verdade os libertará”.
33 Ma taudi Yesu sihegwaeya sigwae, “Ciya, tauma hene Ebalahamo ꞌina bodao, geya ꞌeta taiya wete ꞌina loina ꞌoinega ꞌipaimai. Ma toꞌaha weyahina ꞌugwaeya ꞌabehega lihasa ꞌoiuwega ꞌaloba?”
33 “Mas somos descendentes de Abraão”, disseram eles. “Nunca fomos escravos de ninguém. O que quer dizer com ‘Vocês serão libertos’?”
34 Coinega Yesu wete ꞌihegwae hilediya ꞌigwae, “Yagwae moisa ꞌoimiya, taiyawedi ꞌeguma ꞌidi paihowa galadi, taudi beno bodaedi geya lihasa ꞌoina simiyamiya. Weyahina ginaula galadi ꞌina waiwai ꞌoinega ꞌipaidiya.
34 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: todo o que peca é escravo do pecado.
35 Weyahina topaihowa taudi geya lihalihasidi, tuta mabwaiyana geya susu ꞌina boda ꞌoina sida miya hataya. Ma hesi toni hada natuna tauna susu ꞌina boda ꞌona miyamiya hatayana.
35 O escravo não é membro permanente da família, mas o filho faz parte da família, para sempre.
36 Comi wete gidemusa, ꞌeguma toni hada natunaina ꞌilihasigomi ꞌomi nata bewa tuwa lihalihasimi.
36 Portanto, se o Filho os libertar, vocês serão livres de fato.
37 “Yasanapu pwaigomiya ꞌomi Ebalahamo ꞌina bodao, ma hesiyage watohotoho ma ꞌabehega waloheꞌamasigau. Weyahina ꞌigu heꞌitao geya ꞌatemiya wada lagudiya.
37 Sim, eu sei que vocês são descendentes de Abraão. E, no entanto, procuram me matar, pois não há lugar em seu coração para a minha mensagem.
38 Ma hesiyage taugu toꞌaha gide Tamagu ꞌiheꞌitegauwa, wete gide ꞌoimiya yahehegwaegwaenedi. Comi hesi toꞌaha gidemusa tamamiu ꞌoinega wahesagoheya, wete gide wapaipaihowa ꞌesedi.”
38 Eu lhes digo o que vi quando estava com meu Pai, mas vocês seguem o conselho do pai de vocês”.
39 Coinega Yesu ꞌenana sihemaiseya sigwae, “Ciya, tauma heneyage Ebalahamo tamamai.” Ma Yesu wete ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Ceguma ꞌomi moisa Ebalahamo natunao, ꞌina paihowega wada paihowa.
39 “Nosso pai é Abraão!”, declararam eles. Jesus respondeu: “Se vocês fossem, de fato, filhos de Abraão, seguiriam o exemplo dele.
40 Ma hesi ꞌomi ꞌimi paihowa hagana, weyahina watohotoho ma ꞌabehega taugu gwaeina moisaina ꞌana tohepwailina Yehoba ꞌoinega waloheꞌamasigau. Ma wete paihowaedi bewa gide wapaipaihowa ꞌesedi, geya gidemusa Ebalahamo ꞌina paihowa.
40 Em vez disso, procuram me matar porque eu lhes disse a verdade que ouvi de Deus. Abraão nunca fez isso.
41 Comi hene waboi tamamiu ꞌina paihowa ꞌoinega watautauya.” Coinega Yesu ꞌenana sihemaiseya sigwae, “Tauma geya tama budabudaima, tauma hene tamamaina ꞌaigeda tuwa Yehoba.”
41 Vocês estão imitando seu verdadeiro pai”. “Não somos filhos ilegítimos!”, retrucaram. “O próprio Deus é nosso verdadeiro Pai!”
42 Yesu wete ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Comi ꞌeguma moisa Yehoba tamamiu, wada helauwegauwa. Weyahina taugu Yehoba ꞌihesumanegauma, ma ꞌasa bewa ꞌoina yatauyama. Ma geya ꞌabehega yaboi ꞌigu nuwatuhuwega yatauyama ꞌasa bewa ꞌoina, ma hesi tauna ꞌihesumanegauma ꞌina nuwatuhu ꞌoinega yatauyama.
42 Jesus lhes disse: “Se Deus fosse seu Pai, vocês me amariam, porque eu venho até vocês da parte de Deus. Não estou aqui por minha própria conta, mas ele me enviou.
43 Coinega toꞌaha weyahina ꞌigu gwae geya wada sanapudiya? Nuwana ꞌigu hepwailaedi geya wada hesagoha bwaibwainidiya.
43 Por que vocês não entendem o que eu digo? É porque nem sequer conseguem me ouvir!
44 Comi hesiyage Seitani tamamiu, ꞌoinega nuwanuwami ma tamamiuina ꞌina nuwatuhuwedi wapaihowadi. Weyahina sauga ꞌebe hegaina hauhau ꞌoinega ꞌitauyama, tauna toloheꞌamasa moisa. Geya ꞌeta wete ꞌeda dumwadumwaluna ꞌoinega ꞌida tauya. Weyahina geya ꞌeta wete gwae moisa ꞌoina ꞌida miyana. Tuta mabwaiyana ꞌoidiya ꞌeꞌaboꞌabo ꞌoidiyega ꞌihehegwaegwae, weyahina tauna tuwa beno gidemusa mumugana, ma wete tauna toꞌeꞌaboꞌabowao mabwaiyadi tamadiu.
44 Pois são filhos de seu pai, o diabo, e gostam de fazer as coisas perversas que ele deseja. Ele foi assassino desde o princípio. Sempre odiou a verdade, pois não há verdade alguma nele. Quando ele mente, age de acordo com seu caráter, pois é mentiroso e pai da mentira.
45 Ma hesiyage taugu gwae moisa ꞌoimiya yahehepwailedi, ma geya wada hemisaegauwa.
45 Portanto, quando eu digo a verdade, é natural que não creiam em mim!
46 “Ma togidega? Sowasowahimi ma ꞌeta taiya ꞌoimiyega ꞌigu ꞌeda galadi ꞌihepwailedi? Nuwana geya sowasowahimi, ꞌawa? Coinega ꞌeguma gwae moisa ꞌoidiyega yahehegwaegwae, toꞌaha weyahina geya wada hemisaegauwa?
46 Qual de vocês pode me acusar de pecado? E, uma vez que lhes digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Weyahina taiya ꞌeguma moisa Yehoba ꞌoinega ꞌitauyama, tauna moisa Yehoba ꞌina gwae ꞌana tohesagoha bwaibwaina. Ma ꞌomi hesi nuwana geya Yehoba ꞌoinega watauyama, ꞌoinega Yehoba ꞌina gwae geya wada hesagohediya.”
47 Quem pertence a Deus ouve as palavras de Deus. Mas vocês não ouvem, pois não pertencem a Deus”.
48 MeYudiyaedi ꞌidi ꞌinapwanao Yesu ꞌina gwaeina sihemisaeya, sigwae, “Mwalona ꞌima gwae weyahiu, ꞌana moisa ꞌilatu pwaima. Weyahina ꞌagwaeya ꞌabehega ꞌowa Sameliya loheyaina, ma wete hiꞌahiꞌa* ꞌoiuwa ꞌimiyamiya.”
48 “Samaritano endemoninhado!”, responderam os líderes judeus. “Não temos dito desde o início que está possuído por demônio?”
49 Ma Yesu ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Taugu geya hiꞌahiꞌa ꞌoiguwa, weyahina Tamagu yaheꞌasisiyaneya, ma hesi geya waheꞌasisiyanegau.
49 “Não tenho em mim demônio algum”, disse Jesus. “Pelo contrário, honro meu Pai, e vocês me desonram.
50 Taugu moisa yaboi geya sanigu yada ꞌabi haneheya. Toloina ꞌaigeda tauna hesi sanigu ꞌiꞌabiꞌabi hanehe.
50 Eu não procuro minha própria glória; há quem a procure para mim, e ele é o Juiz.
51 Coinega yagwae moisa ꞌoimiya taiyawedi ꞌomi ꞌeguma ꞌigu gwae wagwahu bigadi, ꞌomi nata geyaꞌabwa waꞌamaꞌamasa.”
51 Eu lhes digo a verdade: quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!”
52 Coinega meYudiyaedi wete sihegwaeya sigwae, “Cabwa hesi ꞌasanapu bwaibwainigowa, tomada ꞌabe hiꞌahiꞌa ꞌoiuwa ꞌimiyamiya. Weyahina Ebalahamo ꞌasanapuya ꞌiꞌamasa pwaiya ma wete palopitao ꞌasanapudiya siꞌamasa pwaiya. Ma ꞌugwaeya ꞌabehega taiyawedi ꞌeguma ꞌino gwae sihegwahu bigadi, geyaꞌabwa siꞌamaꞌamasa.
52 Os líderes judeus disseram: “Agora sabemos que você está possuído por demônio. Até Abraão e os profetas morreram, mas você diz: ‘Quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!’.
53 Tamamaina Ebalahamo ꞌiꞌamasa pwaiya, ꞌoinega sahena ꞌutohotoho ma ꞌabehega tamamaina ꞌulagu suluhe ma ꞌuboi ꞌulagu hanehego. Palopitao wete siꞌamasa pwaiya, ꞌoinega sahena wete ꞌutohotoho ma ꞌabehega ꞌulagu suluhedi, ꞌawa?”
53 Por acaso você é maior que nosso pai Abraão? Ele morreu, assim como os profetas. Quem você pensa que é?”.
54 Eema Yesu ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Taugu ꞌeguma yaboi moisa yahehepwatu hilegau, ꞌagu hepwatuina ginaula bwagabwaga. Ma hesi Tamagu tauna moisa ꞌagu tohepwatuina, tauna tuwa wagwaeneya ꞌabehega ꞌimi Yehoba.
54 Jesus respondeu: “Se eu quisesse glória para mim mesmo, essa glória não contaria. Mas é meu Pai quem me glorifica. Vocês dizem: ‘Ele é nosso Deus’,
55 Ma hesi tauna geya wasanapu toho, yaboi tuwa yasanapuya. Ma ꞌeguma yagwae, ‘Geya yasanapu,’ nata yaꞌabowegomi gidemusa ꞌomi waꞌeꞌaboꞌabo. Ma hesiyage tauna yasanapu bwaibwainiya ꞌoinega ꞌenanaina yagwahugwahu bigadi.
55 mas nem o conhecem. Eu o conheço. Se eu dissesse que não o conheço, seria tão mentiroso quanto vocês! Mas eu o conheço e lhe obedeço.
56 Tamamiuina Ebalahamo maꞌina yaliyaya ma ꞌabehega ꞌigu sabwelo ꞌiꞌita, ꞌoinega ꞌigu sabweloina ꞌiꞌiteya ma ꞌiyaliyaya madouna.”
56 Seu pai Abraão exultou com a expectativa da minha vinda. Ele a viu e se alegrou”.
57 Coinega meYudiyaedi Yesu sihegwaeya sigwae, “Cowa ꞌabwa geya ꞌino bolime pipiti ꞌuloba ma ꞌugwaeya ꞌabehega Ebalahamo ꞌuꞌiteya.”
57 Os líderes judeus disseram: “Você não tem nem cinquenta anos. Como pode dizer que viu Abraão?”.
58 Ma Yesu ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Yagwae moisa ꞌoimiya, taugu nugeta yamiyamiya, ꞌabwa muliyetega Ebalahamo ꞌiliꞌuwa.”
58 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: antes mesmo de Abraão nascer, Eu Sou!”.
59 Coinega meYudiyaedi daꞌule siꞌewediya ma ꞌabehega siꞌahu yamate, ma Yesu ꞌoidiyega ꞌihaꞌwaiha ma Hada Heꞌasisi ꞌoinega ꞌilatuwa ma ꞌitauya.
59 Então apanharam pedras para atirar em Jesus, mas ele se ocultou deles e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.