João 1
LOINA HAUHAUNA (BDD) vs ARA
1 Tuta ꞌebe hegaina hauhau ꞌoina Gwae huhuna ꞌimiyamiya. Huhunaina tuwa Tauna Keliso. Tauna Yehoba baꞌidana, eeta tauna tuwa Yehobaina.
1 No princípio era o Verbo, e o Verbo estava com Deus, e o Verbo era Deus.
2 Weyahina ꞌebe hegaina hauhau ꞌoina Gwae huhunaina Yehoba baꞌidana simiyamiya.
2 Ele estava no princípio com Deus.
3 Ma Gwae huhunaina tauna ginaula mabwaiyana ꞌipaihowediya ma wete ginaula mabwaiyadi ꞌihemasalahediya Yehoba baꞌidana, ta geya ꞌeta wete tohemasalaha.
3 Todas as coisas foram feitas por intermédio dele, e, sem ele, nada do que foi feito se fez.
4 Gwae huhunaina mayawasina moisa, ꞌoinega ꞌasilala ꞌiꞌeweyama ta ꞌiꞌabi latuheyama tomiya baleꞌu mabwaiyada ꞌoida.
4 A vida estava nele e a vida era a luz dos homens.
5 Ma ꞌoinega ꞌasilalaina guguyou ꞌoina ꞌisae haneya ma guguyouina geya ꞌina waiwaimo. Casilalaina geya wete ꞌina ꞌebe lolagumo.
5 A luz resplandece nas trevas, e as trevas não prevaleceram contra ela.
6 Eeta Yehoba loheya ꞌaigeda ꞌihesumaneya, sanina Yoni,
6 Houve um homem enviado por Deus cujo nome era João.
7 Tauna tomota ꞌoidiya ꞌinaoma ma ꞌabehega ꞌasilalaina weyahina ꞌida hepwaile ma ꞌoinega ꞌabehega tomota baibaiwadi sihesagohe ma ꞌidi hemisa silagu ꞌasilalaina ꞌoina.
7 Este veio como testemunha para que testificasse a respeito da luz, a fim de todos virem a crer por intermédio dele.
8 Tauna Yoniina geya ꞌasilalaina, ma hesi ꞌasilalaina ꞌana toꞌetala hepwahepwaila.
8 Ele não era a luz, mas veio para que testificasse da luz,
9 Ma ꞌasilalaina ꞌasilala moisa. Gogo gabulena mabwaiyada ꞌoida ꞌiheꞌasilala.
9 a saber, a verdadeira luz, que, vinda ao mundo, ilumina a todo homem.
10 Tauna ꞌitauya pwaima gogo gabulena ꞌoina, ma gogo gabulena ꞌimiyamiya, ma tauna tuwa gogo gabulena ꞌana tohemasalaha, ma gogo gabulena ꞌana tomiyaedi geya sisanapu to loheya.
10 O Verbo estava no mundo, o mundo foi feito por intermédio dele, mas o mundo não o conheceu.
11 Ma saugaina wete ꞌiboi ꞌinaoma ꞌina bodao ꞌoidiya, ma wete taudi silogwahateya.
11 Veio para o que era seu, e os seus não o receberam.
12 Ma hesi boda tupwadimo ꞌina gwae sihesagoheya ta sihemisaeya ꞌabehega tauna tuwa Toꞌabihetenaina. Coinega bodaedi ꞌoidiya ꞌitagwala ꞌabehega Yehoba natunao.
12 Mas, a todos quantos o receberam, deu-lhes o poder de serem feitos filhos de Deus, a saber, aos que creem no seu nome;
13 Bodaedi taudi tagwae siliꞌuhila. Ma liꞌuhilaina geya ꞌabehega loheloheya bweyahidi nuwana ꞌidi nuwatuhu ꞌoinega. Ma hesi liꞌuhilaina Yehoba ꞌoinega.
13 os quais não nasceram do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do homem, mas de Deus.
14 Ma Gwae huhuna ꞌiheloheya, ma bewa tuwa mahetedai tamiyamiya. Ma ꞌina wasawasa madou hedadena ꞌiꞌabi hemaedaneya ꞌoima ta ꞌaꞌiteya, ꞌoinega ꞌasanapuya ꞌabehega tauna tuwa Yehoba natuna moisa, ma wete tauna tohelau moisa, wete mumugana mabwaiyana bwebweꞌana.
14 E o Verbo se fez carne e habitou entre nós, cheio de graça e de verdade, e vimos a sua glória, glória como do unigênito do Pai.
15 Mwalo Yoni Yesu ꞌihepwaileya ꞌenana madouna ꞌoinega ꞌigwae, “Loheyainaina bewa tauna weyahina yahehewasa, tutaina yagwaeya, ‘Loheya ꞌaigeda muliguwega ꞌitautauyama, sanina madou hedadena ꞌabwa taugu. Weyahina taugu ꞌabwa geya yaliꞌu ma tauna ꞌimiyamiya.’
15 João testemunha a respeito dele e exclama: Este é o de quem eu disse: o que vem depois de mim tem, contudo, a primazia, porquanto já existia antes de mim.
16 “Tauna tohelau ma toꞌebwaya moisa, weyahina ꞌina helauina ꞌoinega mabwaiyada ꞌilohemahegita.
16 Porque todos nós temos recebido da sua plenitude e graça sobre graça.
17 Yehoba ꞌina loina Mosese ꞌoinega silatuwa. Ma hesi helau moisa ma mumuga bwebweꞌadi Yesu Keliso ꞌoinega silatuma.
17 Porque a lei foi dada por intermédio de Moisés; a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Yehoba ꞌana ꞌita geya ꞌeta taiya ꞌida ꞌiteya, ma hesi natuna moisa ꞌiboi ꞌisanasanapu Tamana ꞌana ꞌita. Weyahina tauna Tamana deina ꞌimiyamiya, ꞌoinega tauna Tamana ꞌana ꞌita ꞌiheꞌitegita.”
18 Ninguém jamais viu a Deus; o Deus unigênito, que está no seio do Pai, é quem o revelou.
19 Tuta beno ꞌoidiya, meYudiya ꞌidi tohanugetao topwaoli tupwadi ma Libai tupwana ꞌina bodao ꞌoidiyega sihesumanedima Yelusalema ꞌoinega Yoni sabi hesilalaina ꞌabehega tauna to loheya.
19 Este foi o testemunho de João, quando os judeus lhe enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntarem: Quem és tu?
20 Beno ꞌoina Yoni geya ꞌilowahiꞌwata ꞌidi hesilalaina ꞌoina weyahina, ma hesi ꞌidi hesilalaina ꞌana maisa bwebweꞌana ma maemaedanina ꞌiꞌebwaediya ꞌigwae, “Taugu geya Toꞌabihetenaina.”
20 Ele confessou e não negou; confessou: Eu não sou o Cristo.
21 Coinega taudi wete sihesilala hileya sigwae, “Hede taiya ꞌowa? Bo ꞌabehega ꞌowa Ilaitiya?” Ma Yoni ꞌigwaeya, “Taugu geya Ilaitiya.” Ma taudi wete sihesilala hileya sigwae, “Bo nuwana ꞌowa ꞌaigeda wete palopita, palopitainaina tauna ꞌayamwayamwa?” Ma Yoni ꞌihegwae hilediya ꞌigwae, “Geya.”
21 Então, lhe perguntaram: Quem és, pois? És tu Elias? Ele disse: Não sou. És tu o profeta? Respondeu: Não.
22 Coinega tohesilalaedi wete sigwae hila, sigwae, “Cowa hede to loheya? Mane hana ꞌuda hegwaemai ma ꞌaneyage ꞌalohihila ma ꞌima tohanugetao ꞌahegwae bwaibwainidi toꞌaha gide ꞌino hegwaegwae weyahiu.”
22 Disseram-lhe, pois: Declara-nos quem és, para que demos resposta àqueles que nos enviaram; que dizes a respeito de ti mesmo?
23 Ma Yoni ꞌigwaeya, “Mwalona palopita Aiseya weyahigu ꞌihepwaila pwaiya ꞌigwae,
23 Então, ele respondeu: Eu sou a voz do que clama no deserto: Endireitai o caminho do Senhor, como disse o profeta Isaías.
24 — ausente —
24 Ora, os que haviam sido enviados eram de entre os fariseus.
25 — ausente —
25 E perguntaram-lhe: Então, por que batizas, se não és o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
26 Ma Yoni ꞌidi hesilalaina ꞌihemaiseya ꞌigwae, “Taugu tuwa tomota weꞌahega yaꞌabiꞌabi hebabitaisodi. Ma loheyaina geya wasanapu bewa tuwa gamwagamwanimiya ꞌitotoholo.
26 Respondeu-lhes João: Eu batizo com água; mas, no meio de vós, está quem vós não conheceis,
27 Tauna tuwa muliguwega ꞌitautauyama, sanina madou hedadena ꞌabwa taugu. Geya sawasawahigu ma ꞌana butu ꞌahenega yalihasi yahule, weyahina tauna loheya madou hedadena.”
27 o qual vem após mim, do qual não sou digno de desatar-lhe as correias das sandálias.
28 Ginaula mabwaiyana bewa Bedani ꞌoina silatuwa, beno Yoni ꞌina ꞌebe hebabitaiso ꞌoina, Yolidani hali tupwega.
28 Estas coisas se passaram em Betânia, do outro lado do Jordão, onde João estava batizando.
29 Ciꞌadaleya, Yoni Yesu ꞌiꞌiteya ꞌitautauyama ꞌoina. Ma Yoni boda ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Loheya nage ꞌitautauyama Yehoba ꞌina lami, tauna ꞌabwa mebaleꞌu weyahida ꞌiꞌamasa, ma ꞌida puiyao ꞌiꞌewa yahuledi.
29 No dia seguinte, viu João a Jesus, que vinha para ele, e disse: Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Loheyainaina mwalona weyahina yahepwaila nugeta, tutaina yagwaeya ꞌabehega loheya ꞌaigeda muliguwega ꞌitautauyama, tauna sanina madou hedadena ꞌabwa taugu. Weyahina tauna tonugeta, ꞌabwa muliyetega yalatuma.
30 É este a favor de quem eu disse: após mim vem um varão que tem a primazia, porque já existia antes de mim.
31 Loheyainaina taugu geya yasanapu toho. Beno yasanapuya ꞌabehega taugu meIsileli ꞌoimiya yatauyama ma weꞌaha ꞌoinega yaꞌabiꞌabi hebabitaisogemi. Muliyetega ꞌabwa ꞌigu paihowa ꞌoinega loheyainaina ꞌomi wasanapu.”
31 Eu mesmo não o conhecia, mas, a fim de que ele fosse manifestado a Israel, vim, por isso, batizando com água.
32 Yoni ꞌihepwaila latuwa ꞌigwae, “Yehoba Yaluyaluwana yaꞌiteya ꞌana ꞌita gidemusa gabubu galewega ꞌisuluma Yesu ꞌoina ꞌitowa.
32 E João testemunhou, dizendo: Vi o Espírito descer do céu como pomba e pousar sobre ele.
33 Mwalo loheyainaina geya yasanapu toho. Ma hesi Yehoba tauna ꞌihesumanegauma babitaiso weꞌahega yapaipaihowadi, ꞌihegwaegauwa ꞌigwae, ‘Cabwa nata Yaluyaluwagu ꞌuꞌita ꞌisuluma ma loheyaina ꞌoina ꞌitowa, beno tauna ꞌabwa Yaluyaluwagu ꞌoinega boda ꞌiꞌabi hebabitaisodi.’”
33 Eu não o conhecia; aquele, porém, que me enviou a batizar com água me disse: Aquele sobre quem vires descer e pousar o Espírito, esse é o que batiza com o Espírito Santo.
34 Coinega Yoni boda ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Loheyainaina moisa mataguwega yaꞌiteya, ma bewa tuwa weyahina ꞌoimiya yahehewasa tauna moisa Yehoba natuna.”
34 Pois eu, de fato, vi e tenho testificado que ele é o Filho de Deus.
35 Ciꞌadaleya hali sabwelo ꞌoina, Yoni maꞌana tomuliyao siteluwa mahetenao sitotoholo,
35 No dia seguinte, estava João outra vez na companhia de dois dos seus discípulos
36 ma Yesu siꞌiteya deidiyega ꞌitautauya. Coinega Yoni ꞌana tomuliyaedi ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Loheyaina nage Yehoba ꞌina lami.”
36 e, vendo Jesus passar, disse: Eis o Cordeiro de Deus!
37 Eema siteluwaedi Yoni ꞌina gwae sihesagoheya, ꞌoinega Yesu simuliyeya.
37 Os dois discípulos, ouvindo-o dizer isto, seguiram Jesus.
38 Simulimuliyeya, sitautauya ma Yesuina ꞌiꞌita lohihila, ta ꞌiꞌitediya mulinega sitautauyama. Coinega ꞌihesilalediya ꞌigwae, “Toꞌaha nuwanuwami?” Ma taudi sigwae, “Toheꞌita, taꞌehina ꞌumiyamiya?”
38 E Jesus, voltando-se e vendo que o seguiam, disse-lhes: Que buscais? Disseram-lhe: Rabi (que quer dizer Mestre), onde assistes?
39 Coinega Yesu ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Tanaowa ma ꞌigu ꞌebe miya yaheꞌitegomi.” Sitautauya ma Yesu ꞌina ꞌebe miyaina siꞌiteya, beno lahilahi, ꞌoinega nobwa mahetenao simiya heboiya.
39 Respondeu-lhes: Vinde e vede. Foram, pois, e viram onde Jesus estava morando; e ficaram com ele aquele dia, sendo mais ou menos a hora décima.
40 Tomuliyaedi siteluwa ꞌoidiyega ꞌaigeda sanina Andulu, Saimoni Pita tasina.
40 Era André, o irmão de Simão Pedro, um dos dois que tinham ouvido o testemunho de João e seguido Jesus.
41 Anduluina tasinaina Saimoni ꞌinuwatuhuya, ꞌoinega ꞌitauya tasinaina ꞌibesa mwayamwayauweya, ma ꞌilobeya, ma ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Mesaiyaina ꞌalobeya.” (Mesaiya* ꞌana bui Keliso, beno ꞌena Gilisi. Ma ꞌana sanapu Toꞌabihetena.)
41 Ele achou primeiro o seu próprio irmão, Simão, a quem disse: Achamos o Messias (que quer dizer Cristo),
42 Eeta Anduluina tasina Saimoni ꞌitoeya ma mahetena sitauya Yesu ꞌoina. Ma Yesu Saimoniina ꞌiꞌebubuya, ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Cowa saniu Saimoni, tamau Yoni. Bewa tuwa saniu hauhauna yabwauwe Pita.” (Pita ꞌana bui beno daꞌule.)
42 e o levou a Jesus. Olhando Jesus para ele, disse: Tu és Simão, o filho de João; tu serás chamado Cefas (que quer dizer Pedro).
43 Gona ꞌiꞌadaleya, Yesu nuwanuwana ꞌitauya Galili. Citauya ma Galili ꞌoina Pilipi ꞌilobeya, ꞌibwauweya ꞌigwae, “Pilipi, ꞌunaoma ꞌumuliyegau.”
43 No dia imediato, resolveu Jesus partir para a Galileia e encontrou a Filipe, a quem disse: Segue-me.
44 Pilipi ꞌina ꞌasa sanina Bedeseida, beno Andulu ma Pita ꞌidi ꞌasa.
44 Ora, Filipe era de Betsaida, cidade de André e de Pedro.
45 Muliyetega Pilipi Nataniyela ꞌilobeya, ma ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Nataniyela, loheyaina sigwaegwaeneya ꞌalobeya. Tauna mwalona Mosese ꞌina buki ꞌoina weyahina ꞌihehegwaegwae. Palopitao ꞌidi lele ꞌoidiya wete weyahina sihegwaegwaeneya. Tauna tuwa Yesu, tamana Yosepa, Nasaleta loheyaina.”
45 Filipe encontrou a Natanael e disse-lhe: Achamos aquele de quem Moisés escreveu na lei, e a quem se referiram os profetas: Jesus, o Nazareno, filho de José.
46 Ma Nataniyela Pilipi ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Geya ꞌeta toꞌaha bwebweꞌana Nasaleta ꞌoinega ꞌida latuwa.” Ma hesi Pilipi ꞌigwaeya, “Tuwa hana ꞌunaoma, tatauya ma loheyaina ꞌuꞌita.” Coinega siteluwaedi sitauya Yesu ꞌoina.
46 Perguntou-lhe Natanael: De Nazaré pode sair alguma coisa boa? Respondeu-lhe Filipe: Vem e vê.
47 Sitautauya, ma Yesu Nataniyela ꞌiꞌiteya, ma Nataniyelaina weyahina ꞌihegwaegwaeya ꞌigwae, “Loheya nage gwama Isileli moisa, ma mumugana ꞌausalana mabwaiyana.”
47 Jesus viu Natanael aproximar-se e disse a seu respeito: Eis um verdadeiro israelita, em quem não há dolo!
48 Nataniyela Yesu ꞌihesilaleya ꞌigwae, “Togidega ta ꞌusanapugauwa?” Ma Yesu ꞌigwae, “Nige heneyage yaꞌita nugetegowa ꞌabwa muliyetega Pilipi ꞌibwauwegowa, tutaina ꞌowa damaya huhuna ꞌumiyamiya.”
48 Perguntou-lhe Natanael: Donde me conheces? Respondeu-lhe Jesus: Antes de Filipe te chamar, eu te vi, quando estavas debaixo da figueira.
49 Coinega Nataniyela Yesu ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Cinapwana, ꞌowa moisa Yehoba natuna. Ma wete ꞌowa meIsileli ꞌima kini.”
49 Então, exclamou Natanael: Mestre, tu és o Filho de Deus, tu és o Rei de Israel!
50 Coinega Yesu ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Nataniyela, ꞌabwa hesi ꞌuhemisaegauwa weyahina yahegwaegowa ꞌabehega damaya ꞌoina ꞌumiyamiya ma yaꞌitegowa, ꞌawa? Ma hesi ꞌuda sanapu ꞌabehega bewa tuwa ꞌebeꞌita ꞌiꞌiuna ꞌoiuwa. Ma ꞌabwa nata tuta sinaonaoma ꞌoidiya ꞌabwa ginaula madoudi ꞌuꞌitadi.”
50 Ao que Jesus lhe respondeu: Porque te disse que te vi debaixo da figueira, crês? Pois maiores coisas do que estas verás.
51 Ma Yesu wete ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Yagwae moisa ꞌoimiya, ꞌabwa nata galewa huwehuweina ꞌuꞌita, ma wete Yehoba ꞌina aneloseyao ꞌuꞌitadi sihanehane ma sisulusuluma taugu Loheyaiguina ꞌoiguwa.”
51 E acrescentou: Em verdade, em verdade vos digo que vereis o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.