Mateus 12
asj (ASJ) vs NTLH
1 Le ni nuuŋ nɛɛ li mfi wulu-u, Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u deŋgi be kɛti li wɛ wu giiŋ wumu-u, ɛ tɛ nuuŋ jobɛ chi bɛshiinshi. Ɛ dzeeŋ tɛ̀ wuu bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, be dza be bɛchi be soomi bikoo bi giiŋ lɛ be jii.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Le Bɛfarasii ŋɛŋ lɛ, be tee li Jiso-o le, “Bichɛ ɔ ŋɛŋ, bɔɔŋ bo bɛ kintutu-u feti baa fiee fi nchi mɛɛŋ ki beŋ kɛ le wi fɛ jobɛ chi bɛshiinshi kɛ.”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Bii li bee laa, “Nɛ mɛɛŋ baa saa ki teeŋ kɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ si dzeeŋ tɛ̀ wo Daafi bee kintutu kee, fɛ kɛ ni?
3 Então Jesus respondeu:
4 Tɛ̀ lɛ li yih yi Nyɔ-ɔ, ji kibele ki bɛ tɛ̀ tsaa bɛ gɛɛ le ɛ ki Nyɔ-ɔ, ɛ tɛ nuuŋ nchi le kiiŋ wu mɔɔ nuuŋ bɛniiŋ bɛ tɛ nuuŋ bɛ wu ji kɛ. Tɛ nuuŋ nɛɛ bɛte muntofi kwaa bɛ nuuŋ be ji.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Mɔɔ nɛ mɛɛŋ baa ki teeŋ kɛ lɛ bɛnchi bɛ Mɔɔsɛ le tɛ̀ nuuŋ jobɛ chi bɛshiinshi, te muntofi bondɛ nchi wu jobɛ chi bɛshiinshi niŋ nimɛ chee se fiee ba wu ki ge kɛ ni?
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Ntee beŋ le fiee fiɛɛ lu fɛni dɛɛni fi ko fi yaa yih yi muntofi.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Bɛ tsɛɛ baa lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ, Nyɔ tiiti le, ‘Ŋ'wɛkɔɔ nuuŋ le bɛniiŋ ni be keeti nshiiŋ li bɛniiŋ li, ŋ'wɛki yɛ le be ni be feti nuuŋ muntofi li mi-i kɛ.’ Bee le nɛ ni nɛ kii fiee fi bintsii bini tiiti, bee nɛ sɛki yɛ bɛniiŋ be nchɔru fiee nsiŋ kɛ.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Fi fiɛɛ le Ŋwanɛwi nuuŋ Te Kikoo wu jobɛ chi bɛshiinshi.”
8 Pois o
9 Jiso dza fe, gɛɛŋ lɛ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ yibe-e.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Fi se ka le wi wumu tɛ̀ nuuŋ lu ɛ ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wu li kibɛnɛ-ɛ. Bɛfarasii bamu dza be bii li Jiso laa, “Nchi beenchi le nuuŋ bɛ wɔnchɛ wi jobɛ chi bɛshiinshi ni?” Be tɛ̀ biiti lɛ be wɛki nuuŋ fiee fi be nuuŋ be terɛ wu lu.
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Jiso se bii li bee laa, “Ɛ noo li be-eŋ linti wu nuuŋ ni kɛmi nshɔɔŋ yee, ke yi we lɛ fweeŋ jobɛ chi bɛshiinshi, mwɛ se ba ki seri kɛ le, le chee yi buu kɛ?
11 Jesus respondeu:
12 Wi woŋ yɛki yɛ nshɔɔŋ yi nyɔŋa kɛ ni? Fi fiɛɛ le nchi beŋɔ le wi nuuŋ fɛ nimɛ chi dzeeŋ bu jobɛ chi bɛshiinshi.”
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Biee tee li wi wu ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wu li kibɛnɛ-ɛ wɛɛ le, “Nɛɛmi kibɛnɛ ko.” Wi wulu nɛɛmi. Ki biee ki tɛmi si kimu kɛɛ.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Se nuuŋ le, Bɛfarasii baa tuu be bo be gɛɛŋ be lii ntsuuŋ si be gii be wo Jiso.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Jiso kɛɛ kii taaŋ wu be dzɔ, biee dza fe. Bɛniiŋ ŋge biee wu. Se wɔnchɛ be bɛchu bɛ tɛ̀ kɛmi chigɔŋ,
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 chiinsɛ li bee le kiiŋ be ni fɛ bɛniiŋ kɛɛ wu kɛ.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Fi tɛ̀ gii fi nuuŋ lɛ le fi bɛ fi kɔchɛ si ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Ɛsaya tɛ̀ tee le,
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ, wuni nuuŋ ŋwanɛŋ wu nimɛ wu ntɛ̀ ntsaa.
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Nuuŋ tɛ naa le ni tsuki ntsooŋ bɛ bɛniiŋ, kɛ le ni kuundi kimfimɛ kɛ.
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Nuuŋ tɛ mɛɛshi le bondɛ yɔchɛ yi bondini kituŋ kɛ.
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Bitoŋ bichu gii bi ni bi bichi limfwe bi giki bufii li wuu.”
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Bɛniiŋ bamu tɛ̀ dza be bɛ bɛ wi wumu ɛ tɛ̀ nyɛɛ, nuuŋ tɛ kibere, bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i ŋwɛki bɛ wu. Jiso fɛ wu bɛchi yeti tuu ŋiŋgi mɔɔ biee.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Wa tɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ fe bɛchu, be bɛchi be biiti laa, “Wi wuni nuuŋ nɛɛ ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi ni?”
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Bɛfarasii woo si be biiti lɛ be tee li bee le, “Wi wuni busɔɔ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i nuuŋ bɛ buŋga bu Bɛɛsɛbu-u mfɔŋ wu bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i.”
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Jiso kɛɛ fiee fi be beechi biee tee li bee le, “Ɛ kitoŋ dza ki gatɛ ki gwii kiki, kɛ ki gii ki dza ki to nuuŋ kimfoo. Ɛ kintsii kɛ yih dza yi gatɛ yi tuu yi gwii yi yi, yi tɛ naa leŋ kɛ.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Ɛ Sataŋ busi yi yee li wi-i bwiŋ, kɛ wu gatɔɔ yi yee. Ɛ fi nuuŋ lɛ, bumfɔŋ bwee tɛ naa leŋ kɛ.
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Ɛ fi nuuŋ le mbusi bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i nuuŋ bɛ buŋga bu Bɛɛsɛbu-u, bɔɔŋ bɛnɛ se busi tɛ nuuŋ bɛ bu noo lɛ? Fiee fi bɔɔŋ bɛnɛ bɛlu feti doonchɛ fiɛɛ le nɛ we baa nsa kituŋ.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Se nuuŋ le ɛ mbusi bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i bɛlu nuuŋ bɛ buŋga bu Fiana yi Nyɔ-ɔ, kɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bɛ bwɛɛ li be-eŋ.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 Nɛ beechi le nuuŋ wih lɛ li wi buŋga yih, kotɛ biee bo bɛ bi, mɛɛŋ saa ki kɔɔ kɛ wi wu buŋga wulu le kaŋ ni? Ke wu kaŋ se lɛ kotɛ biee bo bɛ bi.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 Ɛ wi nuuŋ yɛ kimbɛ keŋ kɛ, kɛ mwɛ baaninɔɔ mi. Ɛ wi fii yɛ mi li mbanchɛ-ɛ kɛ, kɛ mwɛ tɛɛtɔɔ bu tafu.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Bɛdɛɛni, ntiitɔɔ li be-eŋ le Nyɔ nuuŋ yi feeki biee bibifi mɔɔ jɛ́ yi bifi chichi yi bɛniiŋ yeti. Se nuuŋ le ɛ wi tiiti jɛ yi bifi kii Fiana yi Waaŋ, kɛ Nyɔ nuuŋ tɛ feeki mwɛ kɛ.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Ɛ wi tee bubiɛɛ kii Ŋwanɛwi, Nyɔ nuuŋ nɛɛ yi feeki mwɛ. Se nuuŋ le ɛ wi tee bubiɛɛ kii Fiana yi Waaŋ, Nyɔ tɛ naa feeki mwɛ li mfi wuni mɔɔ li mfi wu bɛɛ limfwe kɛ.
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 Wi wu kɛmi kiti kee ki dzeeŋ, ti kɛmi muntaaŋ mu dzeeŋ. Wi wu kɛmi kiti ki bifi kɛmi tɛ muntaaŋ mu bifi, kifɛ bɛ ti kii kiti nuuŋ li muntaaŋ mu ki wundi-i.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Kiŋgɔkɛ ki yɔ́-ɔ kini. Nɛ gii nɛ geeŋ nɛ se yɔ n'yɔru wu dzeeŋ fɛ nɛ baa bɛniiŋ bɛ bifi ni? Nɛ kɛɛ le fiee fi yisɛ li shéŋ yi wi-i ɛ fi fi ti buti lɛ kimfimɛ kee li.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Wi wu dzeeŋ kɛmi gwɛɛ wu biee bi dzeeŋ lɛ wuu shéŋ, busi biee bi dzeeŋ le. Wi wu bifi se kɛmi nuuŋ gwɛɛ wu biee bibifi, busi biee bibifi lɛ wu shéŋ.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 Ntee beŋ le naa nuuŋ jobɛ chi nsa wu kimakɛ-ɛ, wi kwikwi ni kɛmi le ku bɛ kimfimɛ kee jɛ́ yi lɔɔlɔɔ chichi yi tɛ̀ yeti.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Nɛ kɛɛ le naa nuuŋ fɛ bɛ sɛki wi, ɛ jɛ́ yi buti lɛ kimfimɛ ki wi-i yi gii yi fɛ mwɛ bɔnɛ, ɛ nɛɛ jɛ́ yi buti lɛ kimfimɛ ki wi-i yi gii yi fɛ mwɛ se we nsa.”
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Bɛniiŋ bamu bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ mɔɔ Bɛfarasii dza be tee li Jiso-o le, “Wi wu ntiifɛ, tɛ wɛki baa le ɔ fɛ fiee fi doonchi buŋga bwo tɛ ŋɛŋ.”
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Jiso tuu li bee le, “Kiŋgɔkɛ ki bifi ki chinɛ Nyɔ si kwɛɛŋ wu chinɛ nyumi, nɛ wɛki le nɛ ŋɛŋ fiee fi doonchi buŋga bweŋ! Nuuŋ ntɛ ndoonchɛ fiee li kiŋgɔkɛ kini-i fi yɛki fi tɛ̀ ka bɛ ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Jɔna kɛ.
39 Jesus respondeu:
40 Si Jɔna tɛ̀ tsi li dzɔɔ lɛ nsuuŋ yi nyɔŋa shéŋ jo taa, ɛ nɛɛ lɛ si Ŋwanɛwi gii naa nuuŋ lɛ nshɛ-ɛ lɛŋkwiiŋ jo taa.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Naa nuuŋ bu jobɛ chi nsa-a, bɛniiŋ bɛ Ninibɛ leŋ bɛ kiŋgɔkɛ ki dɛɛni kini be tee le ki we kɛɛ nsa, kifɛ bɛniiŋ bɛ Ninibɛ tɛ̀ woo fiee fi Jɔna tɛ̀ fenjisi, be fiiki ntsɛ wube. Fi fiɛɛ le, yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, wi wumu wɛ fɛni bɛ fiee fi ko fi yaa fi Jɔna.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Yaa wu sɛki kitoŋ ki Shɛba gii naa leŋ tɛ bu jobɛ chi nsa wu kimakɛ bɛ kiŋgɔkɛ ki dɛɛni kini fɛ bɛ se lii ki li ŋgɛ-ɛ, kifɛ tɛ̀ dza li kitoŋ kee li lɛ kwɛɛŋ luushi le bɛ woo bufii bu Mfɔŋ Salimu. Ntee beŋ yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, wi wumu wɛ fɛni bɛ fiee fi kuu fi yɛki fi Salimu-u.
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 Fiana yi tii ti buti li yi yi wi-i yi gɛɛŋ libuka yi geendi fɛ yi gii yi ni yi tsiiŋ. Se nuuŋ le, ɛ yi tuu yi gɔɔŋ nsiŋ,
43 Jesus continuou:
44 yi tuu yi kweeŋ li yi yee li le, ‘Ŋgii ŋkaari nto li mi-i yih lu ntuu mbo.’ Mfi wu yi kaari yi bɛ yi ŋɛŋ le yih yilu yɛ kilɛrɛ, ɛ bɛ nachɛ bɛ fweyɛ yi wuuti,
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 bɛdɛɛni, yi biee yi kaari yi gɛɛŋ, yi bɛ bɛ fiana yi tii yimi mfomɛnyaaŋ yi tɛɛmi yi yɛki yi, bee yi se tuu be bɛ be lɛ be tsiiŋ lu. Biee tuu bi mɛɛshi bi bee li mwɛ mfi wulu yaa si mwɛ tɛ̀ saa nuuŋ. Fi fiɛɛ nɛɛ lɛ si fi gii naa fi nuuŋ li kiŋgɔkɛ ki bifi ki dɛɛni kini.”
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti li bɛniiŋ li lɛ, fi ka le ni Jiso bee bɛ ŋwaani Jiso tɛ̀ bɛ be leŋ lɛkuuŋ be wɛki le be yɔ bɛ wu.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Wi wumu se tee li Jiso-o le, “Na bee bɛŋwaana lemi baa lɛkuuŋ be wɛki le nɛɛ be nɛ yɔ.”
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Se bii li wuu laa, “Naaŋ nuuŋ noo, bɛŋwaanɛŋ nuuŋ baŋ?”
48 Jesus perguntou:
49 Le bii lɛ, biee doonchɛ bɛniiŋ bee bɛ kintutu-u, tee le, “Baaŋ bɛnaaŋ bee bɛŋwaanɛŋ.
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Nɛ kɛɛ le wi kwikwi wu feti fiee fi Baa wɛŋ wu liboo kɔŋgisi, kɛ mwɛ wɛ ŋwaanɛŋ wu nyuŋ mɔɔ wu kwɛɛŋ mɔɔ naaŋ.”
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.