João 6

asj (ASJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Lɛjiŋ lɛlu, Jiso dza gɛɛŋ lenchi Libɛ chi Galilii, gɛɛŋ luwiŋ lɔɔ. Libɛ chini bɛ teenyi chi le chi Tibɛria.
1 Depois disso, Jesus atravessou o lago da Galileia, que também é chamado de Tiberíades.
2 Kintutu ki bɛniiŋ lɛ banchɛ lɛ wu jiŋ kifɛ be tɛ̀ ŋɛŋ biee bi doonchi bunɔŋa bwee bi tɛ̀ gii feti li bɛniiŋ bɛ chigɔŋ si tɛ̀ wɔnchi be.
2 Uma grande multidão o seguia porque eles tinham visto os milagres que Jesus tinha feito, curando os doentes.
3 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be yɛɛ be gɛɛŋ be shee li ŋkumɛ-ɛ.
3 Ele subiu um monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 Tɛ nuuŋ li mfi wulu Tsɔnɔ chi Bɛjuu lɛ chi N'yafuwee tɛ̀ nuuŋ tsɛkɛtsɛkɛ.
4 A Páscoa , a festa principal dos judeus, estava perto.
5 Jiso dza lɔŋ lii, ŋɛŋ si kintutu ki bɛniiŋ lɛ bɛɛ lɛ wuu, bii li Fili laa, “Tɛ gii tɛ geeŋ tɛ se go bijɛ le bɛniiŋ bani ji?”
5 Jesus olhou em volta de si e viu que uma grande multidão estava chegando perto dele. Então disse a Filipe:
6 Tɛ̀ gii biiti lɛ, mɔnchi Fili bu mɔnchɛ kifɛ wu kibɛɛ tɛ̀ kii fiee fi gii fɛ.
6 Ele sabia muito bem o que ia fazer, mas disse isso para ver qual seria a resposta de Filipe.
7 Fili tuu li wuu le, “Bɛnchuki gii fɛɛ nuuŋ tɛ kɔchɛ wu bɛ nuuŋ bɛ go bijɛ bi wi mumkpaŋ mumkpaŋ nuuŋ kɛmɛ niiŋ kɛ.”
7 Filipe respondeu assim: — Para cada pessoa poder receber um pouco de pão, nós precisaríamos gastar mais de duzentas moedas de prata .
8 Ŋwani wu kintutu wumu wu bukooŋ bwee tɛ̀ nuuŋ le Andolo wu tɛ̀ nuuŋ ŋwaani Simu Pita se tee li wu-u le,
8 Então um dos discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 “Ŋwaŋ wu nyuŋ wumu wɛ fɛni bɛ tsée yi bibele bitiinu bɛ nsúuŋ fiɛɛtu, se nuuŋ le fini nuuŋ fi ge la bɛ kintutu ki bani bɛniiŋ ŋge ni?”
9 — Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isso para tanta gente?
10 Jiso se tee le, “Tee yɛɛŋ li bɛniiŋ bɛlu le be shee yɛ fɛkwiiŋ.” Kitɔɔ gii ki nuuŋ fe ŋge, be tee le be shee yɛ, buniŋ kwaa tɛ̀ nuuŋ si bɛnchuki bɛtiinu.
10 Jesus disse: Então todos se sentaram. (Havia muita grama naquele lugar.) Estavam ali quase cinco mil homens.
11 Jiso se fi tsée yi bibele yɛɛ, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, gachɛ li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shee yɛ baa li. Tuu fɛ tɛ lɛ bɛ nsúuŋ yɛɛ. Wi kwikwi tɛ̀ kɛmɛ si mwɛ tɛ̀ kɔŋgisi.
11 Em seguida Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os repartiu com todos; e fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Be tɛ̀ ji be fukɛ, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Banchɛ yɛɛŋ biŋkɛ bilu kiiŋ fiee fimu ni la li yee li kɛ.”
12 Quando já estavam satisfeitos, ele disse aos discípulos:
13 Bɛdɛɛni, be banchɛ biŋkɛ bi tsée yi bibele bi bitiinu bi tɛ̀ shɛ biɛɛ, bi yisɛ bɛŋkaa yoofi ntsɔ bɛfɛ.
13 Eles ajuntaram os pedaços e encheram doze cestos com o que sobrou dos cinco pães.
14 Le bɛniiŋ bɛlu ŋɛŋ fiee fi doonchi bunɔŋa bwee fi tɛ̀ fɛ fini, be tee le, “Wi wuni gbɛŋgɔɔ nuuŋ Ntomfɔŋ wu Nyɔ chɛɛŋ wu tɛ̀ nuuŋ le gii bɛ li nshɛ yini wɛ.”
14 Os que viram esse milagre de Jesus disseram: — De fato, este é o
15 Le Jiso ŋɛŋ le bɛniiŋ bɛlu wɛki baa le be kɔɔ wu bɛ buŋga be kokɛ wu li Mfɔŋ wu bee, cheekiyi kaari miri li ŋkumɛ-ɛ nuuŋ fe wuu mbiiŋ.
15 Jesus ficou sabendo que queriam levá-lo à força para o fazerem rei; então voltou sozinho para o monte.
16 Le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɔɔ be gɛɛŋ fɛ libɛ-ɛ,
16 De tardinha, os discípulos de Jesus desceram até o lago.
17 be lɛ lɛ ŋgo-o be bɛchi be lenchi be giiŋgi Kapanuŋ. Li mfi wɛɛ, lɛkuuŋ tɛ̀ jiŋ kituŋ Jiso mɛɛŋ ki bɛ kɛ fɛ be tɛ nuuŋ kɛ.
17 Subiram num barco e começaram a atravessar o lago na direção da cidade de Cafarnaum. Quando já estava escuro, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Dzɔɔ bɛchi yi duŋgi, kifɛ mfiee yi tɛɛmi tɛ̀ gii yi kɛti.
18 De repente, um vento forte começou a soprar e a levantar as ondas.
19 Be tɛ̀ kundi ŋgo be lenchi, le be gɛɛŋ be bo nɛɛ si bɛma bɛtɛɛtu kɛ bɛnɛɛ, be dza be ŋɛŋ Jiso si deŋgi li dzɔɔ li liwe bɛɛ li ŋgo-o lichiŋ. Jaaŋ kɔɔ be.
19 Os discípulos já tinham remado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando em cima da água e chegando perto do barco. E ficaram com muito medo.
20 Se nuuŋ le, tɛ̀ tee li bee le, “Kiiŋ nɛ ni nɛ chɛndi kɛ. Ɛ mi.”
20 Mas Jesus disse:
21 Le be woo lɛ, be kɔɔŋgi le be dzɔ wu lɛ ŋgo-o. Le be dza, be taa be ŋɛŋ ɛ ŋgo fɛsi kituŋ li ŋgemɛ yi dzɔɔ li fɛ be tɛ̀ giiŋgi.
21 Então eles o receberam com prazer no barco e logo chegaram ao lugar para onde estavam indo.
22 Le butuu bo bu woo, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shɛ li libɛ luwiŋ baa kimi le ɛ ŋgo mumkpaŋ wu tuu nuuŋ fe, se Jiso ti mɛɛŋ ki lɛ lɛ ŋgo-o bɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u kɛ, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be gɛɛŋ be bɛ mbiiŋ.
22 No dia seguinte a multidão que estava no lado leste do lago viu que ali só havia um barco pequeno. Sabiam que Jesus não tinha embarcado com os discípulos, pois estes haviam saído sozinhos.
23 Se nuuŋ le, bɛŋgo bamu tɛ̀ dza kimbɛ ki Tibɛria, be lenchi be bɛ fɛ kintsii ki bɛniiŋ tɛ̀ ji kibele ki Taa tɛ̀ dzɔ nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ kɛɛ lichiŋ.
23 Enquanto isso, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades e encostaram perto do lugar onde a multidão tinha comido pão depois de o Senhor Jesus ter dado graças.
24 Si bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ ŋɛŋ le Jiso tɛ̀ nuuŋ yɛ fe kɛ lɛ, kɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, be lɛ be bɔɔ lɛ bɛŋgo bɛlu, be lenchi be gɛɛŋ Kapanuŋ le be gɛɛŋ be gɔɔŋ Jiso.
24 Quando viram que Jesus e os seus discípulos não estavam ali, subiram nos barcos e saíram para Cafarnaum a fim de procurá-lo.
25 Le be gɛɛŋ be ŋɛŋ wu luwiŋ lɔɔ, be bii li wuu laa, “Labi, ɔ bɛ fɛni mfi wu la?”
25 A multidão encontrou Jesus no lado oeste do lago, e perguntaram a ele: — Mestre, quando foi que o senhor chegou aqui?
26 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le nɛ wɛki yɛ mi nuuŋ kii biee bi doonchi bunɔŋa bweŋ bi nɛ ŋɛŋ mfeti kɛ. Nɛ wɛki mi nuuŋ kifɛ nɛ tuu nɛ ji tsée yi bi bibele biɛɛ nɛ fukɛ.
26 Jesus respondeu:
27 Kiiŋ nɛ ni nɛ nindi le nɛ kɛmɛ nuuŋ bijinɛ bi nuuŋ bi bee kɛ. Nimɛ yɛɛŋ nuuŋ le nɛ kɛmɛ bijinɛ bi nuuŋ bi ba bi ni bi nuuŋ lu gɛɛŋ bo bu ntsɛ wu kimakɛ-ɛ. Bini nuuŋ biee bi Ŋwanɛwi gii nyɛ li be-eŋ. Ɛ wu, wu Nyɔ yi Baa we gɛɛɔ ŋkiki we li wuu le fi doonchɛ le wu beŋɔ wu.”
27 Não trabalhem a fim de conseguir a comida que se estraga, mas a fim de conseguir a comida que dura para a vida eterna. O
28 Be se bii li wuu laa, “Biee bi tɛ̀ kɛmi le tɛ ni tɛ feti bi se nuuŋ le tɛ feti baa nimɛ chi Nyɔ nuuŋ bi la?”
28 — O que é que Deus quer que a gente faça? — perguntaram eles.
29 Jiso tuu li bee le, “nimɛ chi Nyɔ chɛɛ chini, nɛ gɛɛ shéŋ li wi wu wu to-oŋ.”
29 — Ele quer que vocês creiam naquele que ele enviou! — respondeu Jesus.
30 Bɛdɛɛni be tuu be bii li wuu laa, “Fiee fi doonchi bunɔŋa bwo fi ɔ nuuŋ ɔ fɛ, le tɛ ŋɛŋ se tɛ tuu tɛ̀ gɛɛ shéŋ li wɛ-ɛ nuuŋ la? Fiee fi ɔ nuuŋ ɔ fɛ nuuŋ fi la?
30 Eles disseram: — Que milagre o senhor vai fazer para a gente ver e crer no senhor? O que é que o senhor pode fazer?
31 Bɛtaa bɛsɛŋ tɛ̀ ji mana li buka, fi se nuuŋ si bɛ tsɛɛ le, ‘Tɛ̀ nyɛ be bijinɛ bi dzɛti liboo be ji.’”
31 Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, como dizem as Escrituras Sagradas : “Do céu ele deu pão para eles comerem.”
32 Le be tee lɛ, Jiso se tuu tee li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le tɛ̀ nuuŋ yɛ Mɔɔsɛ wu tɛ̀ nyɛ beŋ bijinɛ bi dzɛti liboo kɛ. Ɛ Baa wɛŋ wu nyɛɛ bijinɛ bi chɛɛŋ bi dzɛti liboo.
32 Jesus disse:
33 Nɛ ni nɛ kii le bijinɛ bi Nyɔ-ɔ nuuŋ bi shiiti liboo bi nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ bɛ li nshɛ yini-i.”
33 Porque o pão que Deus dá é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Be se tee li wuu le, “Taa, ɔ nyɛɛ bee bijinɛ bini mfi kwi.”
34 — Queremos que o senhor nos dê sempre desse pão! — pediram eles.
35 Jiso se tee li bee le, “Ɛ mi bijinɛ bilu bi nyɛɛ ntsɛ. Wi wu bɛɛ lɛ mi mwɛ mɛɛŋ yɛ woo dzeeŋ kɛ. Wi wu gɛɛ shéŋ li mi-i, ndɔɔŋ we nuuŋ tɛ naa wondɛ kɛ.
35 Jesus respondeu:
36 Se nuuŋ le mi nteeɔ beŋ le nɛ ŋɛŋ baa mi, nɛ faaŋ ŋgɛɛwu shéŋ li mi-i.
36 Mas eu já disse que vocês não creem em mim, embora estejam me vendo.
37 Bɛniiŋ bɛchu bɛ Baa wɛŋ nyɛ li mi-i, be gii be ni be bɛɛ lɛ mi-i. Wi wu bɛɛ lɛ mi nuuŋ ntɛ̀ ŋkooŋ bɛ mwɛ kɛ.
37 Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim; e de modo nenhum jogarei fora aqueles que vierem a mim.
38 Kifɛ mi dza liboo mi mbɛ laaŋkwiiŋ. Mɛɛŋ ki mbɛ kɛ le mfɛ nuuŋ fiee fi ŋkɔŋgisi kɛ. Mi mbɛ le mfɛ nuuŋ fiee fi wi wu toŋ mi Kɔŋgisi
38 Pois eu desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou e não para fazer a minha própria vontade.
39 Se fiee fi wi wu toŋ mi kɔŋgisi nuuŋ fini le, kiiŋ ni nlɛɛ mɔɔ nuuŋ wi mumkpaŋ li bɛniiŋ bɛ wu nyɛ li mi-i kɛ, se nuuŋ le ke naa mbuu be li kwe-e li jobɛ chi kimɛrisɛ.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum daqueles que o Pai me deu se perca, mas que eu ressuscite todos no último dia.
40 Nɛ kɛɛ le fiee fi Baa wɛŋ kɔŋgisi nuuŋ fini, le wi kwikwi wu ŋɛŋ Ŋwani, wu gɛɛ shéŋ li wu-u, gii kɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ, ŋgii nse mbuu mwɛ tɛ li kwe-e li jobɛ chi kimɛrisɛ.”
40 Pois a vontade do meu Pai é que todos os que veem o Filho e creem nele tenham a vida eterna; e no último dia eu os ressuscitarei.
41 Bɛjuu se bɛchi be ŋuŋini kii wu, kifɛ tɛ̀ tee le, ɛ wu bijinɛ bi dza liboo bi bɛ laaŋkwiiŋ.
41 Eles começaram a criticar Jesus porque ele tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Be tɛ̀ ŋuŋini be biiti laa, “Wuni nuuŋ nɛɛ Jiso wu ŋwanɛ Jɔsɛ ni? Wu tɛ̀ kii nɛɛ tee bee ni ni? Fi geeŋ dɛɛni fi kweŋgi le wu dza nuuŋ liboo?”
42 E diziam: — Este não é Jesus, filho de José? Por acaso nós não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que agora ele diz que desceu do céu?
43 Jiso se tuu li bee le, “Kiiŋ nɛ ni nɛ ŋuŋini beŋ beŋ kɛ.
43 Jesus respondeu:
44 Wi nuuŋ tɛ bɛ lɛ mi-i, fuki fɛ Baa wɛŋ wu toŋ mi chee mwɛ le bɛ nsiŋ kɛ. Ŋgii mbuu mwɛ tɛ li kwe-e li jobɛ chi kimɛrisɛ-ɛ.
44 Só poderão vir a mim aqueles que forem trazidos pelo Pai, que me enviou, e eu os ressuscitarei no último dia.
45 Bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ tsɛɛ le, ‘Nyɔ gii yi tifi be bɛchu.’ Bɛdɛɛni wi kwikwi wu woo fiee fi Baa wɛŋ tiifi wu kɛɛ, gii bɛ lɛ mi-i.
45 Nos
46 Ntiiti yɛ ni le wi wɛ lu wu saa wu ŋɛŋ Baa wɛŋ kɛ. Ɛ nɛɛ wu wɛ wu dza fɛ Nyɔ-ɔ kwaa wu saa wu ŋɛŋ Baa we.
46 Isso não quer dizer que alguém já tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; ele já viu o Pai.
47 Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le, wi wu beŋ kɛmɔɔ ntsɛ wu kimakɛ kituŋ.
47 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Ɛ mi bijinɛ bi nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ li.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Bɛchaa bɛnɛ tɛ̀ ji mana libuka, se nuuŋ le be kwiyɛ nɛɛ.
49 Os antepassados de vocês comeram o maná no deserto, mas morreram.
50 Bijinɛ bini nuuŋ bi dza liboo bi bɛ le, ɛ wi ji bi tɛ kwi kɛ.
50 Aqui está o pão que desce do céu; e quem comer desse pão nunca morrerá.
51 Ɛ mi wu nuuŋ bijinɛ bi dzɛti liboo bi nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ li. Ɛ wi ji bijinɛ bini, mwɛ ba ni nuuŋ lu mfi kwikwi. Se bijinɛ bi ŋgii nyɛ li bɛniiŋ bɛ li nshɛ-ɛ le be kɛmɛ ntsɛ bini nuuŋ yi yɛŋ.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Se alguém comer desse pão, viverá para sempre. E o pão que eu darei para que o mundo tenha vida é a minha carne.
52 Bɛjuu se bɛchi be waanini be be, be biiti laa, “Wi wuni gii geeŋ se nyɛ yi yee le tɛɛbeŋ se ji le?”
52 Aí eles começaram a discutir entre si. E perguntavam: — Como é que este homem pode dar a sua própria carne para a gente comer?
53 Jiso se kweeŋ li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le ɛ nɛ mɛɛŋ ki ji yi yi Ŋwanɛwi kɛ, ŋ'wonu mɔɔ ŋgɔŋ mee nsiŋ, nɛ tɛ kɛmɛ ntsɛ li yi yi nɛɛ kɛ.
53 Então Jesus disse:
54 Wi wu jii nyaŋ yɛɛŋ wu tuu wu woŋ ŋgɔŋ meŋ kɛmɔɔ ntsɛ wu kimakɛ. Ŋgii naa mbuu wu li kwe-e jobɛ chi kimɛrisɛ,
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 kifɛ nyaŋ yɛɛŋ gbɛŋgi yi nuuŋ nɛɛ bijinɛ, se ŋgɔŋ meŋ gbɛŋgi me nuuŋ fiee fi wonɛ.
55 Pois a minha carne é a comida verdadeira, e o meu sangue é a bebida verdadeira.
56 Wi wu ji nyaŋ yɛɛŋ tuu wundi ŋgɔŋ meŋ tsiiŋɔ li yi yɛɛŋ ntsiiŋ tɛ li yi yee li.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue vive em mim, e eu vivo nele.
57 Baa wɛŋ wu toŋ mi kɛmi ntsɛ, nse ŋkɛmi ntsɛ kii Baa wɛŋ. Bɛdɛɛni wi wu jii nyaŋ yɛɛŋ gii kɛmɛ tɛ ntsɛ kii mi.
57 O Pai, que tem a vida, foi quem me enviou, e por causa dele eu tenho a vida. Assim, também, quem se alimenta de mim terá vida por minha causa.
58 Bijinɛ bini nuuŋ bi dza liboo bi bɛ. Bi nuuŋ yɛ si bi bɛchaa tɛ̀ ji be tuu be kwiyɛ biɛɛ kɛ. Wi wu jii bijinɛ bini gii ba ni nuuŋ lu mfi kwi.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não é como o pão que os antepassados de vocês comeram e mesmo assim morreram. Quem come deste pão viverá para sempre.
59 Biee bini nuuŋ bi Jiso tɛ̀ tiiti mfi wu tɛ̀ tiifi bɛniiŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ Kapanuŋ.
59 Jesus disse isso quando estava ensinando na sinagoga de Cafarnaum.
60 Le bɛniiŋ bɛ Jiso-o bɛ kintutu ŋge woo ntiifɛ wuni ni be tee le, “Wuni n'yɔru tɛmɔɔ ŋge! Ɛ noo wu nuuŋ beŋ wuni n'yɔru?”
60 Muitos seguidores de Jesus ouviram isso e reclamaram: — O que ele ensina é muito difícil! Quem pode aceitar esses ensinamentos?
61 Jiso kɛɛ le bɛniiŋ bee bɛ kintutu-u ŋuŋini baa bebe kii n'yɔru wulu, biee bii li bee laa, “Fiee fi mi n'yɔ fini sɛɛsɛ shéŋ yinɛ ni?
61 Não disseram nada a Jesus, mas ele sabia que eles estavam resmungando contra ele. Por isso perguntou:
62 Ɛ fi nuuŋ lɛ, nɛ gii nɛ geeŋ mfi wu nɛ ŋɛŋ Ŋwanɛwi wu karisi yɛki fɛ tɛ̀ saa nuuŋ ŋkosi?
62 E o que aconteceria se vocês vissem o
63 Fiana yi Nyɔ nuuŋ fiee fi nyɛɛ ntsɛ. Nyaŋ yi bwiŋ kɛmi yɛ fiee fi yi gii kɛ. Tefɛ chi mi n'yɔ li be-eŋ nuuŋ Fiana, tuu nuuŋ ntsɛ.
63 O Espírito de Deus é quem dá a vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida,
64 Se nuuŋ le beŋ bamu baa lu bɛ mɛɛŋ ki beeŋ tefɛ chilu kɛ.” Jiso tɛ̀ yeti ni kifɛ tɛ̀ kii kituŋ fɛ mbɛɛchɛ bɛniiŋ bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li wu-u kɛ, kii tɛ wi wu gii kabɛ wu.
64 mas mesmo assim alguns de vocês não creem. Jesus disse isso porque já sabia desde o começo quem eram os que não iam crer nele e sabia também quem ia traí-lo.
65 Tuu tee li bee le, “Ɛ nɛɛ fiee fi mbee nsaa mi ntee kituŋ li be-eŋ le, nuuŋ wi tɛ bɛ li mi-i fuki fɛ Baa wɛŋ nyɛ dze li wu siŋ kɛ.”
65 Jesus continuou:
66 Lɛjiŋ lɛlu, bɛniiŋ bee bɛ kintutu kinɔŋa se tuu be gooŋ lijiŋ, be faaŋ ndɛndɛ bɛ wu.
66 Por causa disso muitos seguidores de Jesus o abandonaram e não o acompanhavam mais.
67 Jiso se dza bii li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa laa, “Beŋ tɛ nɛ kɔŋgisi le nɛ gɛɛŋ ni?”
67 Então ele perguntou aos doze discípulos:
68 Simu Pita tuu li wuu le, “Taa, tɛ giiŋgi lɛ noo li. Ɛ wɛ wu kɛmi n'yɔru wu nyɛɛ ntsɛ wu kimakɛ,
68 Simão Pedro respondeu: — Quem é que nós vamos seguir? O senhor tem as palavras que dão vida eterna!
69 tɛ beŋ tɛ tuu tɛ kii le ɛ wɛ wi wu Wuuti wu dza fɛ Nyɔ wɛ-ɛ.”
69 E nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo que Deus enviou.
70 Jiso tee li bee le, “Ɛ nɛɛ mi wu ntsaa beŋ bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ bani ni? Se nuuŋ le, wumu li be-eŋ linti wɛ kiŋkundi.”
70 Jesus disse:
71 Jiso tɛ̀ tiiti lɛ nuuŋ kii Judas wu ŋwanɛ Simu Iskaliyɔ. Tɛ̀ nuuŋ li kintutu ki bɔɔŋ bee bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa, se tɛ gii nuuŋ wu, wu tɛ̀ nuuŋ le gii dɛndɛ kabɛ Jiso.
71 Ele estava falando de Judas, filho de Simão Iscariotes. Pois Judas, embora fosse um dos doze discípulos, ia trair Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.