Atos 5

Jesucristo oy oa’pak: Kenda Jesucristoa; monigka’uyatenok; Diostaj mo’manopo’yarea’ika’ne (AMRNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nog huabokereknayo o̱ʼu̱yate. Keʼnendik Ananías o̱ʼu̱y. Keʼnen hua̱to̱e̱ oʼta̱u̱yate huadik Safira. Hua̱to̱e̱ere taʼba onʼbahuayaʼpo,
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 hua̱to̱e̱ereada onʼnopo̱e̱po sueʼda huakupe nogte oʼi̱re̱gapo oʼtiokhueypo “In ayaʼ huakupe o̱ʼe̱,” da oaʼpo Jesúsen doce huamataʼmoneritaj oʼbayokuyate.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 —‍¿Totoʼtaj menaʼpo iʼnigpe̱e̱po Diosen Noki̱re̱gtaj da inaʼne? Taʼba eʼbahuayaʼ huakupe iʼposakaʼpo iʼi̱re̱gapo iʼtiokhueyne.
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Bahuayahued o̱ʼnen taʼba iʼta̱i̱kameʼ. Eʼbahuayaʼde huakupe o̱ʼnen o̱ʼe̱. ¿Menaʼpo kenpaʼ namaʼda iʼnopo̱e̱? “Ken ayaʼda huakupe ijyoki,” namaʼda iaʼ. Huabokerektaj da onahueʼ i̱ʼe̱ne. Diostaj da inaʼne, Ananías. —‍Pedroa onaʼuy.
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Ananías Pedrotaj kenda oʼpeeondepo oʼbueyonpo o̱ʼhue̱ʼkuy. Ayaʼada kenda huaboaʼda onʼnokotdepo huakkaʼda onʼmameʼpukeʼuy.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Ken huabo onʼhuatiakpo asuk oʼnogkutaʼdokaʼpo, onʼtohuaʼpo, onʼkubarakkaʼuyate.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Bapaʼ hora eʼpokdeʼte keʼnen hua̱to̱e̱ oʼkudonʼuy. Hua̱to̱e̱ bekbueydene nopo̱e̱hueʼ o̱ʼe̱po oʼkudonʼuyate.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 —‍¿Taʼbataj meniga̱ʼ huakupete moʼbahuayaʼ? ¿O̱ʼnen hua̱to̱e̱ oaʼde menpaʼ kennigaʼteda huakupete moʼbahuayaʼ? —‍Pedroa onaʼnok,
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 —‍Hua̱to̱e̱ere Diosen Noki̱re̱gtaj da menaʼpo onpapayoʼ moʼnopo̱e̱po, monaʼ. Yape̱e̱ʼ. Kenomey o̱ʼnen hua̱to̱e̱ʼtaj onʼkubarakkadpo akbogpete oʼnokye̱ʼdepo ontakon onʼtohuaʼapo. —‍Pedroa onaʼuy.
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 I̱da ettoneʼ Pedroen huaʼite oʼbueyonpo o̱ʼhue̱ʼkuy. Huabo onʼkudpo eʼbueytaj onʼtiahuaypo, onʼbueytohuaʼpo, hua̱to̱e̱ere ontatayoʼ onʼkubarakkaʼuyate.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Kenda ayaʼ Jesústaj huaknopo̱e̱ʼeria onʼpe̱e̱depo, huakkaʼ onʼmididuyate. Ayaʼada aratbut onʼpe̱e̱depo, huakkaʼda onʼmameʼpukuyate.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Ken Jesúsen huataʼmoneritaj Diosa oʼtihuapokpo oʼbateypakaʼnok ʼuruaʼda o̱gkikaʼuyate. Konig tiahuayhued o̱ʼneonhuahuikaʼuyate o̱gkikaʼuyate. Kenpaʼti dakhueʼtaj onʼbayareaʼikaʼuyate. Ayaʼ huaknopo̱e̱ʼeri Diosen jak kurute Salomónte o̱gkupopakikaʼ.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Nogomeynayo oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeria onʼmeʼpukpo huaknopo̱e̱ʼeriere kupopakhueʼ e̱ʼe̱a̱da Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri huadakda o̱ʼne onʼnopo̱i̱kaʼuyate.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Huakkaʼ huabokerek huakkaʼ ettoneʼere Jesús Huairitaj huaboaʼda oʼnoknopo̱e̱ʼuyate.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Ken, ʼuruaʼda Jesúsen huataʼmoneria o̱gkikaʼnok dagte eʼdigpak eʼketpak nogda nogda onʼbatohuaʼpo, asukte onʼbahueda̱ʼuy. Pedro huapokdikte keʼnen huanoki̱re̱ga̱ eʼtipokte yanʼyareapet.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Huakkaʼ jakyaʼ Jerusalén huakkaʼ jak ibodte Jerusalényo̱ onʼbatiakpo, nogda nogda huakkaʼ jakyaʼ onʼbatiakpo, aratbut eʼdigpaktaj onʼtotiakpo, aratbut totoʼa huamanopoʼto̱e̱ʼeritaj onʼtotiakuyate. Diosa ayaʼtada onʼbayareaʼuyate. Kenpaʼti totoʼtaj onʼmaenʼuyate.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Kenokaʼ sacerdote huairi kenpaʼti saduceo huaknopo̱e̱ʼeri ayaʼada digda onʼbahuahuaypo, Jesúsen doce huamataʼmoneritaj digda onʼbahuahuaypo,
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 huabakuda̱ʼ jakyo onʼbakuda̱ʼuyate.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Sikyonayo Diosen huamataʼmoneria huabakuda̱ʼ akbogpe okhuikepo oʼmaoro̱kaʼpo Jesúsen huamataʼmoneritaj oʼmaoro̱kaʼpo.
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 —‍Yanʼhuatiʼ. Diosen jakyo yanʼhuatiʼ. A̱yo̱da yanʼbopo, huaboda huadikkon huanoeanhuahuikaʼ yanʼmanmadikikaʼ. —‍Diosen huataʼmoneria oʼmanaʼuyate.
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Onʼpe̱e̱depo Diosen jakyo onʼkudpo, sikyoedda emeʼte onʼkudpo, huaboaʼda onʼmanmadikaʼuyate. E̱gkupopakyaʼ onʼmanmadikaʼuyate.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 sorotataj onhuaʼnigʼa, Jesúsen huamataʼmoneri huabakuda̱ʼ jakyo bahuahuayhueʼ o̱ʼnedepo, onʼtiakuyate.
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 —‍Huabakuda̱ʼ jakyo oʼtiakdepo huaki̱re̱gya̱ʼ eʼtiokkasaʼ e̱ʼi̱kaʼ. Jak huato̱e̱ʼeria sorotataj onʼtibopo, akbogpe onʼtiokaʼ. Akbogpe ekhuikeʼte ehueʼ o̱ʼne jakyo. Jesúsen huamataʼmoneri ehueʼda o̱ʼne. —‍Sorotataj onʼmanaʼuyate.
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Diosen jak sorotataj huairi kenpaʼti sacerdote huairi sorotatataj onʼpe̱e̱depo, “monig ya̱ʼe̱a̱pet” onʼbatiaʼpakuy.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Kenda enʼbatiaʼpakte nogtida huabokerek oʼtiakatoʼpo,
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Sorotataj huairi kenda oʼpe̱e̱depo keʼnen sorotataj oʼbatohuaʼ. Jesúsen huamataʼmoneritaj oʼbatotiakuyate. Dakaʼda onʼbatotiakpo dakhueʼda e̱gkaʼnayo aratbut huida̱ menpaʼjiput, onʼnopo̱e̱po.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Israel huairi e̱gkupopakyo onʼbahuatotiakpo, eretnopoyo onʼmaboaʼuyate. Sacerdote huairi oʼmanaʼnok:
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 —‍Jesúsen huaʼa manmadikahueʼ yaneʼ. I̱ghuaʼda oameʼnigʼa nigpe̱e̱hueʼ moʼe̱po, huabada Jerusalén hua̱e̱ʼeritaj moʼmanmadikaʼdemeʼne kenpaʼti oroʼtaj Jesústaj boʼarakmeʼ moʼbatiaʼpakmeʼ. —‍Sacerdote huairia onʼmanaʼuy.
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 —‍Diostayoʼda nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼe̱y oroʼ. Huabokereka nogda edaʼ manigpe̱e̱hueʼdik o̱ʼe̱y.
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Opuda̱ Jesústaj hue̱ypa cruzte moʼbetaʼpo boʼarakmeʼnigʼa, oroʼen huapaneʼkudaken Diosa eʼbueytada oʼnoyhuada̱meʼte.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Kenpaʼti Diosa kurudyo̱ oʼtobehuikpo huadaʼkopen oʼhuadameʼte. Jesústaj huaboroʼ huairi oʼyahueameʼte. Jesús huaboroʼ huairi o̱ʼe̱nok ayaʼada kentayoʼda nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼne. Jesúsa Diosere onteteyoʼ huamanopoʼyareaʼeri o̱ʼe̱po huabokereken dakhueaʼ eʼkaʼ nopoʼtihuekeʼdik o̱ʼi̱kaʼapo. Konige̱po Israel aratbut dakhueaʼ eʼkaʼ nopoʼkoreaʼdik ya̱ʼnepo kenpaʼti Diosa nopoʼtihuekeʼdik yaʼmaeapet.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Ayaʼda Jesúsa eʼkaʼte oʼtiahuayikamey. Buttida oʼay Diosen Noki̱re̱ga̱ kenpaʼti Jesústaj buttida oʼhuaaʼ. Keʼna Jesústaj onʼnigpe̱i̱kaʼ Diosa keʼnen Noki̱re̱g oʼbayokeʼ. —‍Nog Jesúsen huamataʼmoneri Pedroerea onʼmanaʼuyate.
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Huakkaʼ huairi onʼkupopakpo Pedromeytaj onʼpe̱e̱depo, huakkaʼda onʼhuadiaypo, eʼbaraktaʼ onʼpaknigʼa.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Nogtida fariseo huairi nog huairiomeyere o̱ʼu̱y. Keʼnen huadik o̱ʼu̱y Gamaliel. Gamaliel Moisés eʼmanaʼbaʼ huamanmadikaʼeri o̱ʼu̱yate. Ken huadakda o̱ʼe̱ ayaʼada aratbut onʼtinopo̱e̱ʼuy. Keʼna oʼbodpo jak kurute Jesúsen huamataʼmoneritaj oʼmaoro̱kaʼuyate. Judío huairitaj oʼmanaʼpo:
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 —‍Dakaʼ yanʼnopo̱e̱po, Jesúsen huamataʼmoneritaj kate oʼnogkaʼapet, Israel aratbut, oʼnonaʼne.
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Aʼnenda Teudas o̱ʼe̱po “Huaboroʼ huairi i̱jje̱y,” namaʼda oʼmanaʼnok huakkaʼada kentaj onʼnigpe̱i̱kameʼ. Cuatrocientosa onʼnigpe̱i̱kameʼnigʼa nogok Teudastaj oʼdarakdemeʼnok ayaʼda keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeri onʼbahuameʼte. Kenpaʼda onʼbatikuyate.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Nogok gobierno huairi aratbuttaj eʼmadikaʼte Judas Galileayo hua̱e̱ʼeri o̱ʼu̱yate. Huakkaʼada onʼnigpe̱i̱kaʼ kenpaʼti Judastaj oʼdarakdenok ayaʼ keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeri onʼbahuaʼuyate.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Kenaʼpo in huabokerektaj magkahueʼ yaneʼ. Yanʼmaoro̱kaʼ. Huabokerekada onʼpakpo e̱gkaʼnayo ehueʼdik o̱ʼneapo. Batikdik o̱ʼneapo.
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Diosen enʼmanaʼnayo mabatikahueʼdik moʼe̱ne. Kenpaʼti opudomeya̱ Diostaj dakhueʼda mogkaʼapet. —‍Gamaliela judío huairitaj oʼmanaʼuyate.
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Kentaj dakaʼda onʼnigpe̱e̱depo jakyo onteʼti Jesúsen doce huamataʼmoneritaj onʼbatokuddepo, onʼmabitbitdepo, onaʼti Jesúsa oʼkikaʼnig tiaʼpakhueʼ yaneʼ i̱ghuaʼda onʼmanaʼdepo, onʼmaoro̱kaʼuyate.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Jesúsen doce huataʼmoneri judío huairi e̱gkupopakyaʼ durugteda onʼbakhuaʼpo “oroʼ Jesústaj oʼhuaaʼnok huairia moʼbitbitne Diosa oʼpaknok.” Durugda onʼbatiaʼpakuyate.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Diosen jakyo aratbuten jakyokon Jesucristotaj onʼbatiaʼpakonhuahuikaʼpo, onʼmanmadikaʼonhuahuikaʼuyate.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.