Mateus 21
Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NTLH
1 Apitc Jesos acitc okikinoamaganan e ani pec8abadamo8adj Jerusalem odenani, pecodj Betapaje (Bethphagé) odenajicini ani tebanig, Olip (Oliviers) pik8adinajic ka iji tag8ag. Iima dac, Jesos ogi niganinija8an nijin okikinoamaganan,
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 acitc ogi inan: “A8i ijaok 8edi odenajicikag nigan ka tag8ag. Iima dac kiga mika8a8a pejig noje misaboz e sagapizodj, kigi omisabozociman. Pagidabaokog dac acitc pidji8ijikog ooma.
2 com a seguinte ordem:
3 Kicpin dac kegon igo8eg, nak8e8ajit8ag oo8e: ‘Ka Tibendjigedj onada8eniman,’ teci8ag dac kada pagidinagani8i8ag,” ogi inan.
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Midac ii kidji gi iji8ebag 8eckadj kagi ikidodj niganadjimo8inni:
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 “8idamaokog oo8eni a8iagog Sion odenakag ka tajike8adj:
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Ki madja8ag dac igi ka niji8adj kikinoamaganag, acitc ki ijita8ag adi kagi igo8apanin Jesosan kidji todamo8adj.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Ogi iji8idama8a8an dac Jesosan ini noje misabozon acitc omisabozocimini. Ogi pakidjisidona8an dac opizika8agani8an 8agidj misabozokag acitc 8agidj misabozocikag, acitc Jesos ki 8agida8aganebi ini misabozon.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Kitci mane a8iagog ogi taj8egisidona8an opizika8agani8an mikanakag taji Jesosan ke ani ijandjin. Kodagiag dac a8iagog ogi ndogaana8an 8adik8anan acitc ogi atona8an iima mikanakag.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 A8iagog ka pimose8apan nigan Jesosikag, acitc ke8ina8a igi8e ka nosone8a8agobanen, kitci pabibagi8agoban: “Kitcit8a8endagozi ogima David odanike ojisan! Ca8endagozi aa8e ka Tibendjigendjin kagi pidjinijaogodjin! Kitcit8a8endagozi Kije Manido icpimig ka tedj!”
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Apitc Jesos ka pidigedj Jerusalem odenakag, kakina a8iagog iima ka tajike8apan ogi kitci ki8ack8eiendamiigona8a adi eji8ebanig. “A8enen dac aa nabe?” iji k8ag8edjimidibanig.
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Mane dac a8iagog ogi nak8e8ajia8an: “8in aa niganadjimo8inni, Jesos ka ijinikazodj, Nazaret odenakag 8edi Galilee akikag ka odjidj.”
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Jesos dac ki pidige Coda8inni kitci aiamiemigi8amikag, acitc ogi sagidjinija8an kakina a8ian ka ada8endjin acitc ka kicpinadjigendjin iima. Ogi k8anabi8ebinanan o8isini8agani8an ini8e ka meckodonandjin conian acitc otesabi8agani8an ini8e ka ada8endjin omimin ka 8abizindjin.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Ogi inan dac: “Mazinadeni Kije Manido Omazinaiganikag:
13 Ele lhes disse:
14 Ega ka 8abindjin acitc ega ka kackitondjin kidji pimosendjin ogi pi nazikagon Jesos iima kitci aiamiemigi8amikag, acitc ogi kigean.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Coda8inni kitci aiamie ogimag acitc Coda8inni kikinoamage8innig ogi 8abadana8an ini kegonan ka kitci mamakadendag8anigin kagi todamindjin Jesosan, acitc ogi noda8a8an abinodjijan kitci aiamiemigi8amikag e pabibagindjin: “Kitcit8a8endagozi ogima David odanike ojisan!” Ki kitci nickadizi8ag dac.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Ogi ina8an dac Jesosan: “Kinoda8ag na adi ekido8adj?”
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Jesos dac ogi naganan ini Coda8innin, acitc Jerusalem ki odji madja, Betani (Béthanie) odenakag kidji ijadj. Ki niba dac iima.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 8ibadj dac 8iabanig, apitc Jesos e ani koki ijagobanen Jerusalemikag, ki kitci mamida8askadegoban.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ogi 8abaman dac pejig minatigon e padakicinindjin opimekana mikanakag, acitc dac ogi nazika8an. Nibicibagon dac eta o8abadanabanin. Jesos dac ogi inan ini minatigon: “Ka8in 8ikad mina8adj kiga mini8isi!” Teci8ag dac aa minatig ki kitci pasogoban.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Okikinoamaganan ogi 8abamigon adi ka todag acitc ki kitci mamakadendamon. Ogi k8ag8edjimigon dac: “Adi ka ijisedj 8edji kitci kaiezigotc ki pasodj aa minatig?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Teb8e ki8idamonom, kicpin teb8etameg, acitc ketcinamendameg, kekina8a kida kackitona8a kidji toda8eg adi kagi toda8ag aa minatig. Acitc dac 8a8adj kigagi idana8a ii pik8adina: ‘Ta8ickan iima acitc pakobi8ebinidizon kitcigamikag,’ midac iidi ke ijiseg.
21 Então Jesus disse:
22 Kicpin teb8etameg, kakina kegon ke iji pagosendameg e aiamieieg kiga odisigona8a.”
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Jesos ki pidige kitci aiamiemigi8amikag, acitc ki madji kikinoamage. Nandam Coda8inni kitci aiamie ogimag acitc ka niganizi8adj Coda8innig ogi pi nazika8a8an acitc ogi k8ag8edjima8an: “8egonen 8edji todamanin ini kegonan? A8enen kagi pagidinik kidji todaman ii?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Jesos ogi nak8e8ajian: “Nintam kegon kiga k8ag8edjiminom. Kicpin dac nak8e8ajiijieg, kiga 8idamonom 8egonen 8edji kackito8an kidji todamanin ini kegonan.
24 Jesus respondeu:
25 8idamaocik dac, a8enen ka pidjinija8adjin Cabadisan kidji sigaadagendjin, Kije Manido na, kek8an a8iagog?”
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Kicpin dac ikido8ak: ‘A8iagog ka pidjinija8a8adjin Cabadisan,’ panima ki kosaiakonig a8iagog adi ke inakamigizi8adj. Kakina mega inendamog e niganadjimo8inni8inipanin ini Cabadisan.”
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Ogi nak8e8ajia8an dac Jesosan: “Ka8in nikikenimasi8anan a8enen kagi pidjinija8adjin.”
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Jesos dac mina8adj ogi inan: “Adi enendameg oo adisokan? Pejig nabe nijibanin og8izisan. Ogi inan dac ka keteadizindjin: ‘Nig8izis! Nda mikimon ogajigag kitigan akikag.’
28 Jesus continuou:
29 Og8izisan dac ogi nak8e8ajiigon: ‘Ka8in ni8i nda mikimosi ogajigag.’ Nage dac ki ani adendamon, midac ka iji nda mikimondjin kitigan akikag.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Aa dac nabe ogi aiamian kodagian og8izisan, acitc mi pejig8an ka inadjin. ‘Aode, Papa’ ki ikido8an, ka8in dac ki odji ijasi8an.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Adi dac aa8e eji niji8adj enendameg ka ndota8adjin odadaman?”
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Cabadis mega ki pija kina8akag, e 8abadaigo8eg adi eji nda8enimigo8eg Kije Manido kidji inadizieg. Ka8in dac kidodji teb8eta8asi8a8a Cabadis. Igi8e dac ka ma8adjia8adjin conian kitci ogiman odji, acitc madji ik8e8ag, ogi teb8eta8a8an Cabadisan. Misa8adj egi 8abadameg ii, ka8in kidodji an8endizosim kidji teb8eta8eg.”
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 “K8ag8e nisidotamok oo8e kodag adisokan. Pejig nabe ki kitigegoban cominici kitiganan odakikag. Ki meniganatigoke dac 8ajagam okitigan akikag, kijadj ki monaige ke iji cacagocka8agani8indjin cominican, acitc ogi ojiton tecibidagani kidji gi odji nagadjitodj okitigan aki. Mina8adj dac ogi a8ian nandam kodagian kitige8innin okitigan aki, midac ka iji nda pabamadizidj.
33 Jesus disse:
34 Apitc ka ani odjitcisenig kidji ma8adjiagani8indjin ini cominican, aa nabe ogi ijinija8an nandam odanokitage8inniman kidji nda 8abamandjin ini a8iagon kagi a8iadjin okitigan aki, kidji a8i nadji8inandjin inigik cominican kagi inendagozinipanin kidji minigodjin.”
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 “Igi8e dac kitige8innig ogi na8adjibina8an ini anokitage8innin. Pejig dac ini ogi migana8an, kodagian ogi nisa8an, ick8eag dac ini8e ogi pabim8asinaa8an pinici kidji abida8a8adjin.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Aa dac ka tibendag kitigan akini mina8adj ogi ijinija8an kodagian odanokitage8inniman 8edi okitigan akikag, na8adj mane ogi ijinija8an apitc8in ockadok. Midac maia pejig8an ka toda8a8adjin igi madji kitige8innig.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Ick8eag dac, ogi ijinija8an og8izisan, e inendag: ‘Oga manadjia8an nig8izisan.’ ”
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 “Apitc dac igi kitige8innig ka 8abama8adjin okackami8an og8izisini, ki inidi8ag: ‘Mi aa ockina8e nage ke kacka8idj ick8a nibondjin odadaman. A8isa nisadan, kina8it dac kiga tibendam8anan ii okitigan aki.’
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Ogi na8adjibina8an dac ini ockina8en, ogi sagidji8ebina8an iima kitigan akikag, acitc ogi nisa8an.”
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Jesos dac ogi k8ag8edjiman Coda8innin: “Apitc dac tag8icig aa ka tibendag kitigan akini, adi ke toda8adjin ini kitige8innin?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Ogi nak8e8ajiigon dac: “Oga nisan ini madji a8iagon, ega odji pejig kidji kidimagenimadjin. Oga a8ian dac kodagian kitige8innin okitigan aki, ke minigodjin cominican ka inendagozidj kidji aia8adjin apitc odjitcisenig kidji ma8adjiandjin.”
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Jesos dac ogi inan: “Mazinadeni Kije Manido Omazinaiganikag:
42 Jesus então perguntou:
43 Mi 8edji 8idamonagok oo8e. Kiga makamigom Kije Manido Odogima8i8in. Kada minagani8i8ag dac kodagiag a8iagog ke iji pimadizi8adj adi ka iji nda8endamindjin Kije Manidon kidji todamo8adj.
43 E Jesus terminou:
44 [Kada ojig8icin aa8e ke pagicinog8en iima asinikag, acitc kicpin pejig a8iagokag inagodjinindjin ini asinin, oga cacagockagon.]”
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Igi8e Coda8inni kitci aiamie ogimag acitc Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ogi noda8a8an Jesosan e inadisokendjin e kikinoamagendjin, acitc ogi nisidota8a8abanin egi mikomigo8adjin.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Ogi nanada8i kikendana8a dac adi ke todamo8apan kidji gi takona8adjin Jesosan. Pekic dac ogi kosa8abanin ini mane a8iagon “niganadjimo8inni8i Jesos” ka inenimandjin.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.