Marcos 12

Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jesos ki madjita kidji anim8edj, adisokani e abadjitodj e kikinoamagedj: “Pejig nabe ki kitigegoban cominici kitiganan odakikag. Ki meniganatigoke dac 8ajagam okitigan akikag, kijadj ki monaige ke iji cacagocka8agani8indjin cominican, acitc ogi ojiton tecibidagani kidji gi odji nagadjitodj okitigan aki. Mina8adj dac ogi a8ian nandam kodagian kitige8innin okitigan aki, midac ka iji nda pabamadizidj.
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Apitc ka ani odjitcisenig kidji ma8adjiagani8indjin ini cominican, aa nabe ogi ijinija8an pejig odanokitage8inniman kidji nda 8abamandjin ini a8iagon kagi a8iadjin okitigan aki, kidji a8i nadji8inandjin inigik cominican kagi inendagozinipanin kidji minigodjin.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Igi8e dac kitige8innig ogi na8adjibina8an ini anokitage8innin, ogi migana8an, acitc ogi ki8enija8a8an ega kegoni e mina8adjin.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Aa dac ka tibendag kitigan akini mina8adj ogi ijinija8an pejig kodagian odanokitage8inniman 8edi okitigan akikag. Igi8e dac kitige8innig ogi papakitectig8ane8a8an acitc ogi manenima8an.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Aa dac ka tibendag kitigan akini ogi ijinija8an kiabadj kodagian pejig odanokitage8inniman, kitige8innin dac ogi nisigon. Midac maia pejig8an ka toda8a8adjin igi madji kitige8innig mane kodagian anokitage8innin kagi pidjinija8agani8indjin. Nandam ogi migana8an acitc nandam ogi nisa8an.”
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 “Aa dac ka tibendag kitigan akini, mi eta aja ka kitci sagiadjin og8izisan tebanin. Ick8eag dac, ogi ijinija8an ini og8izisan 8edi okitigan akikag, e inendag: ‘Oga manadjia8an nig8izisan.’
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Igi8e dac kitige8innig ki inidi8ag: ‘Mi aa ockina8e nage ke kacka8idj ick8a nibondjin odadaman. A8isa nisadan, kina8it dac kiga tibendam8anan ii okitigan aki.’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Ogi na8adjibina8an dac ini ockina8en, ogi nisa8an acitc ogi sagidji8idona8a o8ia8ini iima kitigan akikag.”
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 Jesos dac ki k8ag8ed8e: “Adi dac enendameg ke todag aa ka tibendag kitigan akini? Mi oo8e ke todag. Kada ija okitigan akikag, oga nisan kakina ini kitige8innin acitc oga a8ian kodagian a8iagon okitigan aki.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Kigi nabo8adana8adok oo8eni ka mazinadenig Kije Manido Omazinaiganikag:
10 Vocês não leram o que as
11 Ka Tibendjigedj dac ii ka todag,
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Coda8innig dac ka niganizi8adj ogi nanada8i kikendana8a adi ke todamo8apan kidji takona8adjin Jesosan. Ogi kikendana8aban mega egi mikomigo8adjin apitc ii ka inadisokendjin. Pekic dac okosa8abanin ini kitci mane a8iagon iima ka tenipanin. Ogi nagana8an dac Jesosan, acitc mi ka iji madja8adj.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Nandam Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan acitc nandam ogima Herod odanodaganan ki ijinija8agani8i8ag kidji nda nagicka8a8adjin Jesosan, kidji nda k8ag8edjima8adjin kegoni, kidji gi k8ag8e katcidina8apanin anodj kidji iji nak8e8ajii8endjin.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Ogi pi ina8an: “Kikinoamage8inni! Nikikendananan kin e teb8ean. Ka8in kikosasi8ag adi enendamo8adj a8iagog, ka8in mega kipabiziskendasin adi eji apitenimagani8idj a8iag. K8aiak kikikinoamage adi ke todjigadenig 8e8enda kidji gi nosoneigadenig Kije Manido omikana. 8idamaocinam dac, ikidomaganon na kidinakonige8inanan kidji kijika8aiak ma8adji kitci ogima Sesar (César), Rom ka tajikedj, kek8an ka8in? Kida kijika8anan na?”
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Jesos dac ogi kikendanaban adi maia enendamindjin ini a8iagon. Ogi inan dac: “8egonen 8edji k8ag8e katcidinijieg anodj kidji iji nak8e8ajii8eian? 8abadaicik peconias.”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Ogi 8abadaa8an dac pejig peconiasan. Jesos dac ogi k8ag8edjiman: “A8enen dac aa ka mazinazodj? A8enen ii o8izon?”
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Jesos dac ogi inan: “Mijik sa dac kitci ogima Sesar kegoni ka tibendag, acitc Kije Manido mijik kegoni ka tibendag.”
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Nandam Coda8innig “Sadose8innig” (Sadducéens) ka ijinikanagani8i8agobanen ogi pi nazika8a8an Jesosan. Mi igi ako ka ikido8agobanen ega kidji abidjibandjin a8iagon. Ogi pi k8ag8edjima8an dac:
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 “Kikinoamage8inni! Mois kigi minigonanaban oo8e inakonige8ini:
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Nigodin dac tebanig e nij8atci8apan nabeg e iji 8idjiki8emidi8adj. Kitci oseezima dac ki niba8i, acitc ki nibo ega egi tendjin odabinodjijiman.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Mina8adj dac teci8ag o8idjiki8en aa8e ki iji niba8i ini ka pejigondjin ik8e8an, acitc mi ke8in ki nibo ega egi aia8adjin abinodjijan. Midac pejig8an ka ijisendjin kodag o8idjiki8en,
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 acitc mi pejig8an kakina ka ani ijise8adj e midjinij8atci8adj. Ki niba8i8ag acitc ki nibo8ag ega egi odabinodjijimi8adj kakina eji nij8atci8adj ka iji 8idjiki8emidi8adj. Ick8eag dac, aa ik8e ke8in ki nibo.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Apitc dac odjitcisenig kidji abidjiba8adj ka nibo8adj, adi ini8e maia ke iji o8idigemaganidj aa ik8e? Kakina mega ka nij8atci8adj igi nabeg ki iji niba8i8ag ini pejig8an ik8e8an,” ogi iji k8ag8edjima8an.
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Anodj kidinendana8a! Ka8in mega kikikendasina8a Kije Manido Omazinaigan kek8an omacka8izi8in.
24 Jesus respondeu:
25 Apitc ki abidjiba8adj igi kagi nibo8adj, ka8in kada niba8isi8ag nabeg acitc ik8e8ag. Tiegodj, mi maia pejig8an ke iji pimadizi8adj ajenin ka iji pimadizindjin 8ak8ig ka tendjin.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Kicpin dac 8i kikendameg ke apitci abidjiba8ag8en kagi nibo8adj, kana panima kida nabo8adasina8a adi eji mazinadenig Mois omazinaiganikag e mikomadjin mitigon ka taji piskanenigobanen? Mazinadeni iima adi Kije Manido ka iji 8idama8agobanen Moisan:
26 Vocês nunca leram no
27 Kije Manidon dac 8in Okije Manidomi8ag igi8e ka pimadizi8adj, ka8in 8in igi8e kagi nibo8adj. Maia dac anodj kina8a kidinendana8a.”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Pejig Coda8inni kikinoamage8inni ogi noda8an Jesosan acitc ini Sadose8innin e taji aiamiidindjin. Ogi noda8an Jesosan 8e8enda egi nak8e8ajiandjin ini8e Sadose8innin. Aa dac nabe ogi pi nazika8an Jesosan acitc ogi k8ag8edjiman: “Kakina ka tag8agin inakonige8inan, adi ii8e inakonige8in ma8adji ketci apitendag8anog8en?”
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Jesos ogi nak8e8ajian: “8adan oo8e inakonige8in ma8adji ka kitci apitendag8ag:
29 Jesus respondeu:
30 Kiga sagia8a ka Tibendjigedj Kikije Manidomi8a
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 8adan dac oo8e kodag inakonige8in ka kitci apitendag8ag:
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Aa Coda8inni kikinoamage8inni ogi inan Jesosan: “Kikinoamage8inni! Maia kiminotagozinan. Kiteb8e. Motci pejigo eta Kije Manido, ka8in kodag tesi.
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Panima dac a8iag oda sagian Kije Manidon enigokodeedj, enigokomidonendjiganidj, acitc kakina epitcidj, acitc panima oda sagian o8idjipimadiziman tabickotc ka iji sagiidizodj. Na8adj min8acin a8iag kidji nosoneagin ono8e inakonige8inan apitc8in kidji pagidinigetama8adjin Kije Manidon a8esizan kek8an kodag pagidinige8inan,” ki ikido.
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Jesos ogi 8abadan 8e8enda egi nak8e8ajiigodjin. Ogi inan dac: “Ka8in kina8abadasin Kije Manido Odogima8i8in.”
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Apitc Jesos e kikinoamagepan Coda8inni kitci aiamiemigi8amikag, ki k8ag8ed8e oo8eni: “Adi dac 8ina8a Coda8inni kikinoamage8innig 8edji ikido8adj Davidan ini odanike ojisini ini a8ian Kije Manidon kagi ikidonipanin kidji pidjinija8andjin?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 David mega, e kigickagodjin Mino Manidon, 8inigotc ki ikidogoban oo8eni:
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 David dac 8inigotc ‘Ka Tibenimijidj’ odijinikanan ini a8ian Kije Manidon kagi ikidonipanin kidji pidjinija8andjin. Adi dac kegi odji ijisedj David kidji odanike ojisidj ini?”
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Meg8adj dac e kikinoamagegobanen, Jesos ki ikido: “Iag8amenimikog Coda8inni kikinoamage8innig, ka kitci min8endamo8adj kidji paba kigickamo8adjin okonasan ka kitci kin8eganigin acitc ka kitci min8acinigin. Kitci min8endamog e anamika8agani8i8adj ka iji manenani8anig.
38 Ele dizia ao povo:
39 Nigan ma8adji 8i iji abi8ag Coda8inni aiamiemigi8amikag kidji gi 8abamagani8i8adj. Ma8adji dac ka iji min8acinig 8i iji abi8ag e magocani8anig.
39 preferem os lugares de honra nas
40 Okimodima8an ik8e8an ka pejigondjin, pekic dac kitci kin8ej aiamie8ag kidji mino inabaminagozi8adj. Na8adj kada sogakonagani8i8ag 8ina8a,” ki ikido Jesos.
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Jesos ki abi pecodj ka iji pagidinigani8anig conian iima Coda8inni kitci aiamiemigi8amikag acitc ogi kana8abaman a8iagon e pagidinigendjin. Ka kitci 8anadizi8adj kitci mane odasa8abanin conian.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Pejig ik8e egi pejigopan e kitci kidimagizipan nijin somaniken eta ki pagidinige.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Jesos dac ogi nd8e8eman okikinoamaganan acitc ogi inan: “Teb8e ki8idamonom, aa ka kidimagizidj ik8e 8in ma8adji mane ki migi8e apitc8in kakina kodagiag a8iagog.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Igi8e ogi asa8an oconiami8an ega teb8e ka nda8enima8adjin. 8in dac, misa8adj e kitci kidimagizidj, kakina oconiaman ogi asan. Kegi pimadjio8agepan kakina ki migi8e,” ki ikido Jesos.
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.