Lucas 7
Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NTLH
1 Apitc Jesos ka ick8a anim8edj, Kaponaom (Capernaüm) odenag ki ija.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Iima dac pejig cimaganici ogima ega ka Coda8inni8idj odaia8abanin pejig odanodaganan e kitci apitenimadjin. Akozibanin ini odanodaganan acitc kegat aja nibobanin.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Apitc ka nodagedj e mikomagani8indjin Jesosan, aa cimaganici ogima ogi ijinija8an nandam Coda8innin ka niganizindjin kidji nda k8ag8edjimandjin Jesosan kidji gi pijandjin kidji gi pi nda kigeandjin odanodaganan.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Ogi nda 8abama8an dac Jesosan, acitc ogi kitci pagosenima8an e ikido8adj: “Aa8e cimaganici ogima teb8e inendagozi kidji 8idjiadj.
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 Misa8adj ega e Coda8inni8idj, kikitci sagiigonan kina8it ka Coda8inni8iak, acitc 8in kagi ojitodj Coda8inni aiamiemigi8amini ooma.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Jesos dac ogi 8idji8an. Apitc e ani pec8abadamogobanen migi8amini, aa cimaganici ogima ogi ijinija8an o8idji8aganan kidji 8idamagendjin oo8eni: “Tebendjigean! Ka8in mamakadj kidagi pijasi. Ka8in mega tibise nidapitendagozisi kidji gi pi pidigean nimigi8amikag.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Acitc ka8in tibise nidapitendagozisi kidji gi pi nazikaonan nin tibina8e nidinendan. Anic pejig eta kegon ikidon, misa dac kidji kigedj nidanodagan.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Kenin mega nidaia8a pejig nikackam, acitc nidaia8ag cimaganicag e kackakanag8a. Pejig aa8e nidina kidji ijadj 8edi, mi eji ijadj. Kodag aa8e nidina kidji pijadj, mi eji pijadj. Acitc nidanodagan nidanona: ‘Ijitan oo8e,’ misa eji ijitadj.”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Apitc Jesos ka nodag ii, ogi kitci mamakazita8an. Ki k8ekigaba8i acitc ogi inan a8iagon kagi nosoneogodjin: “Teb8e ki8idamonom, ka8in 8ikad nidodji mika8asi pejig a8iag epitci sogi teb8etag tabickotc aa8e nabe. 8a8adj Israel a8iagokag ka8in nidodji mika8asi a8iag epitci teb8etag.”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Cimaganici ogima omigi8amikag ki koki pidige8ag igi8e ka ijinija8agani8i8apan. Ogi 8abama8an dac e kitci mino pimadizindjin ini8e anodaganan.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Kegapitc Jesos Nen (Naïn) odenag ki ijagoban. Okikinoamaganan o8idjiogobanin acitc kitci mane kodagian a8iagon.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Apitc e ani pec8abadamo8agobanen ick8ademan iima odenani, pejig a8iag egi nibogobanen 8ibabikiniganikag iji8idjigadenigoban o8ia8. Aa8e kagi nibodj 8in eta pejig8abe8igoban, acitc odjodjoman ogi 8anianigoban o8idigemagani. Kitci mane a8iagog iima odenakag ka tajike8agobanen o8idji8a8agoban ini ik8e8an.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Apitc ka Tibendjigedj ka 8abamadjin ini ik8e8an, ogi kitci kidimageniman acitc ogi inan: “Ka8in ma8iken!”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Jesos dac ogi nazika8an acitc ogi taginan ii8e mitigo8ajini, acitc ka pimi8ido8adj mitigo8ajini ki kibitcigaba8i8ag. Ki ikido dac: “Ockina8e, 8anickan kidinin!”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Aa ka nibodj ki abi acitc ki madji aianim8e. Jesos dac ogi inan ini ik8e8an: “Mi 8aa kig8izis.”
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Kakina a8iagog ki kitci kotadji8ag. Kije Manidon ogi kitci icpenima8an, oo8eni e ikido8adj: “Kitci niganadjimo8inni kina8itinakag ki tag8icin. Teb8e Kije Manido ogi pi 8idjian odanicinabeman.”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Midac mizi8e Coda (Judée) aki acitc 8ajagam akijican ki iji paba mikodjigade adi Jesos ka inakamigizigobanen.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Cabadis okikinoamaganan ogi tibadjimotagon kakina kagi iji8ebanig. Cabadis dac ogi nd8e8eman nijin ii e tacindjin okikinoamaganan.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 Ogi ijinija8an dac kidji nda 8abama8adjin Jesosan, kidji nda k8ag8edjima8adjin: “Kin na aa8e Kije Manidon kagi ikidonipanin kidji pidjinijaogodjin? Kek8an kodag panima niga pianan?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Apitc dac ka nazika8a8adjin igi nabeg Jesosan, ogi ina8an: “Cabadis nigi pidjinijaogonan kidji pi nda k8ag8edjimigo8an oo8e. Kin na aa8e Kije Manidon kagi ikidonipanin kidji pidjinijaogodjin? Kek8an kodag a8iag panima niga pianan?”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Meg8adj ii apitc, mane a8iagon Jesos ogi kigeabanin ka akozinipanin, acitc ka kodagitonipanin, acitc ka kigickagonipanin madji manidon, acitc o8abiabanin mane a8iagon ega ka 8abinipanin.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Midac Jesos ogi nak8e8ajian Cabadisan okikinoamagani: “Nda tatibadjimotaok Cabadis adi ka iji 8abadameg acitc ka iji nodameg. Ega ka 8abi8apan aja 8abi8ag, ega ka mazika8apan aja pimose8ag, ka omigi8apine8apan aja kige8ag, ega ka ozite8apan aja ozite8ag, ka nibo8apan koki pimadizi8ag, acitc ka kidimagizi8adj aja 8idama8agani8i8ag Kije Manidon omin8adjimo8ini.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Ca8endagozi aa a8iag ega ke ana8enimijidj.”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Apitc ka ick8a madjandjin ini8e Cabadis kagi pidjinija8adjin, Jesos ogi mikoman Cabadisan a8iagokag e ikidodj: “Apitc ka ijaieg pig8adakamigokag, a8enen kagi a8i nda 8abameg? Kidinendana8aban na kidji 8abameg a8iag e kitci cagozidj, tabickotc nibic ka kitci mamadji8ebasag e nodinig e ijinagozidj? Ka8in sa iidi!
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 A8enen dac kagi a8i nda 8abameg? Kigi a8i nda 8abama8a na a8iag e kitci minokonaedj? Ki8idamonom, ka kitci minokonae8adj acitc mane ka kitci min8acinigin kegonan ka aiamo8adjin, kitci ogiman omigi8aminikag iji tajike8ag.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 A8enen dac kagi a8i nda 8abameg? Niganadjimo8inni na kagi a8i nda 8abameg? Ee, mi iidi! Ki8idamonom, Cabadis na8adj apitendagozi apitc8in niganadjimo8inni.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Cabadis dac 8in, mi 8aa Kije Manidon Omazinaiganikag ka mikomagani8idj, oo8e e mazinadenig:
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Ki8idamonom, ka8in a8iag tesi ooma akikag na8adj e kitci apitendagozidj apitc8in Cabadis. Pekic dac aa8e ma8adji ka tabasendagozidj Kije Manidon Odogima8i8inikag, na8adj apitendagozi apitc8in Cabadis.” Mi ka ikidodj Jesos.
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Kakina a8iagog kagi noda8a8agobanen, 8a8adj igi8e ka ma8adjia8adjin conian kitci ogiman odji, kakina odinendana8aban: “Kitci k8aiakozi Kije Manido.” Aja mega kaiet ogi sigaadago8agoban Cabadisan igi8e a8iagog.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Igi8e dac Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan acitc Coda8inni kikinoamage8innig ogi 8ebinana8aban Kije Manidon ka iji nda8enimigo8adjin kidji todamo8adj, ka8in dac ododji nda8enimasi8a8abanin Cabadisan kidji sigaadago8adjin.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Jesos kiabadj ki ikido: “A8enen kegi iji tibaageiaban a8iagog nogom ka pimadizi8adj ejinagozi8adj? Adi maia ejinagozi8adj?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Mi maia tabickotc abinodjijag ka odamino8adj ejinagozi8adj, pepakan ka taji okogaba8i8adj ka iji ada8ani8anig, acitc ka pabibagimidi8adj oo8eni:
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Midac pejig8an, apitc ka tag8icig Cabadis e pi nda kagik8edj, ka8in ododji am8asi8agoban pak8ejiganan acitc ka8in odji minik8esigoban cominaboni. Kigi ikidona8aban dac e kigickagogobanen madji manidon.
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Nin dac, Ka pi Anicinabe8iidizodj, apitc ka tag8icinian kidji pi nda kagik8eian, ka8in nidodji mana 8isinisi acitc ka8in nidodji mana minik8esi. Midac kiabadj ka iji ikido8eg: ‘Kana8abamik aa nabe! Mi eta kidji 8isinidj acitc kidji minik8edj cominaboni eji mika8idj. Omino 8idji8an ini8e ka ma8adjiandjin conian kitci ogiman odji, acitc ini8e ka madji inadizindjin,’ kigi ikidona8aban.
34 O
35 Igi8e dac kagi odisigo8adj Kije Manidon okagita8endamo8ini, okikendana8a e k8aiak8anig.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Pejig e taci8adj Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ogi nd8e8eman Jesosan kidji pi nda 8idji 8isinimigodjin. Jesos dac ki ija ini naben omigi8aminikag, midac ki onabi kidji 8isinidj.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Teban iima odenakag pejig ik8e e madji ik8e8idj. Ka nodagedj aa ik8e Jesosan e nda 8isinindjin iima naben omigi8aminikag, ogi iji8idon e kitci min8acinig modaiabikoni e kicponebinig ka minomag8anig.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Ki nibak8i dac Jesosan ozidinikag, iji odakanag ineke. Taji ma8iban acitc mi ka iji ani nibi8itodjin Jesosan ozidini e najiga8abidj, mina8adj ogi kasianan o8ina8anisisan e abadjitodjin. Midac ogi odjidanan, acitc ogi minomag8atonan.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Apitc aa Coda8inni ka nagadjitogobanen inakonige8inan kagi nd8e8emapanin Jesosan ka 8abadag ii, ki inendam: “Kicpin aa nabe maia niganadjimo8inni8ipan, oda kikeniman e madji inadizindjin ka saminigodjin.”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Jesos ogi inan ini naben: “Simo! Kegon ki8i 8idamon.”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Jesos dac ogi 8idama8an: “Nigodin nijin nabeg omazinaama8a8abanin pejig a8ian. Pejig nano midasomidana8abik mazinaamageban, kodag dac nanomidana8abik.
41 Jesus disse:
42 Ega dac e kackito8agobanen kidji kijikazo8adj, ‘ka8in mamakadj koki kijikazokegon’ ogi igo8an ini ka mazinaama8a8apanin. A8enen dac aa e niji8adj na8adj ke sagiadjin?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Simo ogi nak8e8ajian: “Nidinendan aa8e na8adj mane kagi a8iazodj.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Mina8adj dac ogi kana8abaman ini ik8e8an acitc ogi inan Simon: “Ki8abama na aa ik8e? Ka pidigeian kimigi8amikag, ka8in nibi kidodji minijisi kidji kizisibadjizideian. 8in dac, nigi kizisibadjizidenig e najiga8abidj, acitc ogi kasianan o8ina8anisisan e abadjitodjin.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Kin, ka8in kidodji odjimijisi ka tag8icinian. 8in dac, ka8in ododji poni odjidasinan nizidan ka ako pidigeian.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Ka8in 8e8enda kidodji todaojisi adi enendagozian kidji todaojian, ka8in kidodji siginamaojisi pimide nictig8anikag. 8in dac, nizidikag ogi siginan ka minomag8anig.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Ki8idamon dac, kakina opatado8inan ki kasiama8agani8i, misa8adj e manenigin. Midac 8edji 8abadai8edj e kitci sagiijidj. Aa dac pagi eta opatado8inan ka kasiama8agani8idj, pagi eta kada 8abadai8e e sagiijidj.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Jesos dac ogi inan ini ik8e8an: “Aja kasiigade8an kipatado8inan.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Ini dac ka 8idji 8isinimadjin ki inendamon: “A8enen aa nabe ka kasiagin patado8inan?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Jesos dac ogi inan ini ik8e8an: “Kiteb8etamo8in kigi ag8acimigon. Ki8en dac acitc min8endan.”
50 Mas Jesus disse à mulher:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.