Atos 7

Algonquin NT (ALQ_CBS) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Coda8inni aiamie ogima ma8adji ka niganizidj ogi inan Stepanan: “Teb8e na ii ka ikido8adj?”
1 Perguntou-lhe então o sumo sacerdote: É realmente assim?
2 Stepan dac ogi nak8e8ajian: “Nidjiki8eg acitc kitci anicinabeg, ndotaocik. Kije Manido ka kitci icpendagozidj ogi todan kidji 8abamigodjin Abanaaman (Abraham), 8eckadj kikitci anicinabeminabanin, meg8adj Mesopotamia (Mésopotamie) aki ka tajikenipanin, ab8amaci Aran (Haran) odenag ka nda tajikendjin.
2 Respondeu ele: Irmãos e pais, escutai. O Deus da glória apareceu a nosso pai Abraão, quando estava na Mesopotâmia, antes de ir morar em Harã.
3 Kije Manido dac ogi inan Abanaaman:ki ikido.
3 E disse-lhe: Sai de teu país e de tua parentela, e vai para a terra que eu te mostrar {Gn 12,1}.
4 Abanaam dac ogi nagadan Kaldea8innin (Chaldéens) odakimini, kidji nda tajikedj Aran odenag. Apitc Abanaam odadaman ka nibondjin, Kije Manido ogi ijinija8an Abanaaman ooma nogom ka iji tajikeieg.
4 Ele saiu da terra dos caldeus, e foi habitar em Harã. Dali, depois que lhe faleceu o pai, Deus o fez passar para esta terra, em que vós agora habitais.
5 Ka8in dac Kije Manido ododji minasin Abanaaman oo akini, ka8in 8a8adj pejigotibaigan inigik. Misa8adj dac Kije Manido ogi inan kidji minadjin akini, 8in kidji tibendamindjin acitc odabinodjijimini, ega dac 8a8adj maci Abanaaman egi odabinodjijimigobanen.
5 Não lhe deu nela propriedade alguma, nem sequer um palmo de terra, mas prometeu dar-lha em posse, e depois dele à sua posteridade, quando ainda não tinha filho algum.
6 Mi oo Kije Manido ka inadjin:
6 Eis como falou Deus: Tua descendência habitará em terra estranha e será reduzida à escravidão e maltratada pelo espaço de quatrocentos anos.
7 ki ikido Kije Manido.
7 Mas eu julgarei a nação que os dominar - diz o Senhor -, e eles sairão e me prestarão culto neste lugar {Gn 15,13s.; Ex 3,12}.
8 Kije Manido dac nakomo8ini ogi minan Abanaaman, e inakonigedj ockina8esan panima kidji pak8ej8agani8indjin kidji 8abadjigadenig ii nakomo8ini egi odapinigadenig. Midac apitc Abanaam ka og8izisidj Aisikan (Isaac), ogi pak8ej8an apitc e nianeniogonaganig ka odjitcisenig. Aisik acitc ogi pak8ej8an og8izisan Tcekapan (Jacob). Midac ka toda8adjin Tcekap kakina og8izisan, 8ina8a ka midatcin acitc niji8agobanen 8eckadj kikitci anicinabeminabanig.”
8 E deu-lhe a aliança da circuncisão. Assim, Abraão teve um filho, Isaac, e, passados oito dias, o circuncidou; e Isaac, a Jacó; e Jacó, os doze patriarcas.
9 “Kegapitc Tcekap og8izisan ogi odenima8an ocimeji8an, Josepan ka ijinikazondjin. Ki ada8e8ag dac kidji tibenimagani8indjin kidji anokitagendjin 8edi Idjip (Égypte) akikag. Kije Manidon dac ogi kana8enimigon.
9 Os patriarcas, invejosos de José, venderam-no para o Egito. Mas Deus estava com ele.
10 Ogi ijiigon ega kidji nigodidj Josep, misa8adj e mamida8endjigegobanen. Ogi minigon acitc kidji kagita8endag acitc kidji min8abamigodjin Panaon (Pharaon), Idjip aki kitci ogiman. Midac Panao ogi kitci ineniman ini Josepan, acitc ogi minan kidji nagadjitondjin Idjip akini acitc kakina ka tibendag.
10 Livrou-o de todas as suas tribulações e deu-lhe graça e sabedoria diante do faraó, rei do Egito, que o fez governador do Egito e chefe de sua casa.
11 Kegapitc kakina Idjip aki acitc Kenan (Canaan) aki ki kitci pakadani8an. Ka8in kegon ki nta8igisinon, acitc ki kitci mamida8endjige8ag kakina a8iagog. Ka8in ododji aiasina8a ke midji8adj 8eckadj kikitci anicinabeminabanig.
11 Sobreveio depois uma fome a todo o Egito e Canaã. Grande era a tribulação, e os nossos pais não achavam o que comer.
12 Apitc dac Tcekap ka nodagedj egi naatcigadenig acitc e tag8anig midjimini 8edi Idjip akikag, mi 8edi nitam ka ijinija8adjin og8izisan, 8ina8a 8eckadj kikitci anicinabeminabanig.
12 Mas quando Jacó soube que havia trigo no Egito, enviou pela primeira vez os nossos pais para lá.
13 Apitc mina8adj ejandjin, Josep ogi todan kidji nisida8inagodjin o8idjiki8en. Midac Panao ka odji kikenimadjin Josepan otcina8emagani.
13 Na segunda, foi José reconhecido por seus irmãos, e foi descoberta ao faraó a sua origem.
14 Midac Josep ogi ijinija8an a8iagon kidji nadji8inandjin odadaman Tcekapan acitc kakina otcina8emaganan, kidji pi nda tajikendjin Idjip akikag. Nij8asomidana acitc nanan (75) taci8agoban igi a8iagog ka nadji8inagani8i8adj.
14 Enviando mensageiros, José mandou vir seu pai Jacó com toda a sua família, que constava de setenta e cinco pessoas.
15 Tcekap dac teb8e ki ija Idjip akikag, mi iima ka iji nibo8adj Tcekap acitc 8eckadj kikitci anicinabeminabanig.
15 Jacó desceu ao Egito e morreu ali, como também nossos pais.
16 Apitc pepejig ka nibo8adj, ki iji8idjigadeni o8ia8i8a 8edi Kenan (Canaan) akikag, Cekam (Sichem) odenag. 8ibabikiniganikag dac ki iji atcigadeni8agoban. Abanaam dac kagi kicpinadogobanen ii 8ibabikinigani e minadjin conian Emoran (Hémor) og8izisini.”
16 Seus corpos foram trasladados para Siquém, e foram postos no sepulcro que Abraão tinha comprado, a peso de dinheiro, dos filhos de Hemor, de Siquém.
17 Stepan ki ikido kiabadj: “E ick8a mane pibonaganig, eckam ki ani kitci mane8ag Israel a8iagog, 8eckadj kikitci anicinabeminabanig, 8edi Idjip akikag. Ki ani peconag8anogoban kidji iji8ebanig kagi inagobanen Kije Manido Abanaaman.
17 Aproximava-se o tempo em que devia realizar-se a promessa que Deus havia jurado a Abraão. O povo cresceu e se multiplicou no Egito
18 Kegapitc dac kodag a8iag kitci ogima8igoban Idjip akikag, ega egi nodagegobanen a8eneni8an ini Josepan.
18 até que se levantou outro rei no Egito, o qual nada sabia de José.
19 Ogi 8agackibinan 8eckadj kikitci anicinabeminabanin acitc ogi kodagian, e kadjinija8adjin kidji naganandjin otcidjicimini pinici kidji nibondjin ini tcidjican.
19 Este rei, usando de astúcia contra a nossa raça, maltratou nossos pais e obrigou-os a enjeitar seus filhos para privá-los da vida.
20 Midac ii apitc kagi nta8igigobanen Mois, e kitci minozidj. Nisokizis ki taji nta8igiagani8i onigiigon omigi8aminikag.
20 Por este mesmo tempo, nasceu Moisés. Era belo aos olhos de Deus e por três meses foi criado na casa paterna.
21 Apitc dac ag8adjik ka asagani8idj, Panao odanisan ogi mika8an. Ogi nta8igian dac omigi8amikag, tabickotc pejig8an 8in og8izisan e inenimadjin.
21 Depois, quando foi exposto, a filha do faraó o recolheu e o criou como seu próprio filho.
22 Igi8e dac Idjip akikag ka tajike8agobanen ogi kikinoama8a8an Moisan kakina eji kikendamo8agobanen. Ki kitci macka8izi dac Mois ka ikidodj acitc ka ijitadj.”
22 Moisés foi instruído em todas as ciências dos egípcios e tornou-se forte em palavras e obras.
23 “Apitc Mois ka nimidana8e (40) pibon8ezidj, ki inendam kidji nda 8abamadjin otcina8emaganan, Israel a8iagon.
23 Quando completou 40 anos, veio-lhe à mente visitar seus irmãos, os filhos de Israel.
24 Ogi 8abaman e taji manenimagani8indjin pejig Israeli8innin. Ogi 8idjian, midac ka iji nisadjin ini ka manenimi8endjin, Idjip ka odjindjin.
24 Viu que um deles era maltratado; tomou-lhe a defesa e vingou o que padecia a injúria, matando o egípcio.
25 Mois ogi ineniman otcina8emaganan kidji nisidotamindjin Kije Manidon kagi pidjinijaogodjin kidji pi 8idjiadjin kidji gi ojimondjin adi eji kodagitonipanin. Ka8in dac ododji nisidotagosin.
25 Ele esperava que os seus irmãos compreendessem que Deus se servia de sua mão para livrá-los. Mas não o entenderam.
26 Mina8adj e kijeba8aganig Mois ogi 8abaman nijin Israel a8iagon e migadindjin. Ogi k8ag8e 8idjian kidji koki mino 8idji8idindjin, e ikidodj: ‘Kidiji 8idjiki8edim! Adi dac 8edji migadieg?’
26 No dia seguinte, dois dentre eles brigavam, e ele procurou reconciliá-los: Amigos, disse ele, sois irmãos, por que vos maltratais um ao outro?
27 8aa dac ka manenimadjin kodagian ogi ta8i8ebinan Moisan. Ogi inan dac: ‘A8enen kagi pagidinik kidji ogima8ian acitc kidji tibakonijiag?
27 Mas o que maltratava seu compatriota o repeliu: Quem te constituiu chefe ou juiz sobre nós?
28 Kiga nisijinan na tabickotc pejig8an onago kagi nisadj aa Idjip a8iag?’
28 Porventura queres tu matar-me, como ontem mataste o egípcio?
29 Apitc Mois ka noda8adjin e ikidondjin, ki ojimo, e nagadag Idjip akini. Midian akikag ki inadjige ega eji kikenimagani8ipan. Meg8adj iima ka tajikedj, ki niji8an og8izisan.”
29 A estas palavras, Moisés fugiu. E esteve como estrangeiro na terra de Madiã, onde teve dois filhos.
30 “Apitc nimidana (40) taso pibon ka tajikegobanen iima Midian akikag, nigodin pig8adakamigokag tegoban Mois, pecodj pik8adinakag Sinai ka ijinikadenig. Ogi odji 8abaman dac pejig ajenin ickodekag, kibisatigon e taji piskanenigin.
30 Passados quarenta anos, apareceu-lhe no deserto do monte Sinai um anjo, na chama duma sarça ardente.
31 Ki kitci mamakazabamogoban, na8adj dac pecodj ki nda inabi. Mois dac ogi noda8an ka Tibendjigendjin e ikidondjin:
31 Moisés, admirado de uma tal visão, aproximou-se para a examinar. E a voz do Senhor lhe falou:
32 Mois ki kitci ninigicka epitci segizidj, acitc ki kotadjigoban kidji inabidj.
32 Eu sou o Deus de teus pais, o Deus de Abraão, de Isaac, de Jacó. Moisés, atemorizado, não ousava levantar os olhos.
33 Ka Tibendjigendjin dac ogi igon:
33 O Senhor lhe disse: Tira o teu calçado, porque o lugar onde estás é uma terra santa.
34 ogi igon.”
34 Considerei a aflição do meu povo no Egito, ouvi os seus gemidos e desci para livrá-los. Vem, pois, agora e eu te enviarei ao Egito.
35 “8aa Mois mi 8aa pejig8an nabe ega ka 8i nda8enimigopanin Israel a8iagon, acitc ka igopanin: ‘A8enen ka pagidinik kidji ogima8ian acitc kidji tibakonijiag?’ Mi 8aa Mois Kije Manidon kagi pidjinijaogodjin kidji ogima8idj acitc kidji 8idjii8edj, e abadjiadjin ajenin kidji aiamiandjin Moisan. Mi ini ajenin kagi 8abamadjin Mois iima kibisatigokag ka taji piskanenipanin.
35 Este Moisés que desprezaram, dizendo: Quem te constituiu chefe ou juiz?, a este Deus enviou como chefe e libertador pela mão do anjo que lhe apareceu na sarça.
36 Mi 8aa Mois ka mamada8izidj acitc ka kitci mamakadendag8anigin kegonan ka todag kidji gi sagidji8inadjin Israel a8iagon Idjip akikag. E mamada8izidj, ogi 8idjian kidji ajo8agamendjin kitcigamini, ‘Misko kitcigami’ ka ijinikadenig, acitc kidji pimadjiondjin pig8adakamig nimidana (40) pibon inigik.
36 Ele os fez sair do Egito, operando prodígios e milagres na terra do Egito, no mar Vermelho e no deserto, por espaço de quarenta anos.
37 Mi 8aa Mois ka inadjin Israel a8iagon oo8eni:ki ikido.
37 Foi este Moisés que disse aos filhos de Israel: Deus vos suscitará dentre os vossos irmãos um profeta como eu.
38 Mi 8aa Mois ke8in ka tepan e ma8adjiidi8apan 8eckadj kikitci anicinabeminabanig pig8adakamigokag. Ajenin ogi aiamiigon 8edi Sinai pik8adinakag. Kije Manidon ogi minigon inakonige8inan, kagige ke tag8anigin, kidji minigo8ag.”
38 Este é o que esteve entre o povo congregado no deserto, e com o anjo que lhe falara no monte Sinai, e com os nossos pais; que recebeu palavras de vida para no-las transmitir.
39 “Ka8in dac o8i ndota8asi8a8abanin 8eckadj kikitci anicinabeminabanig Moisan. Ka8in ododji nda8enimasi8a8an, acitc 8i koki ki8ebanig Idjip akikag.
39 Nossos pais não lhe quiseram obedecer, mas o repeliram. Em seus corações voltaram-se para o Egito,
40 Nigodin ogi ina8an Eranan (Aaron), Moisan oseezini: ‘Ojitamaocinam manidokanag kidji gi nosone8agid8a! Aa Mois nigi pi sagidji8inigonan Idjip akikag, ka8in dac nikikendasinanan adi ka ijadj,’ ki ikido8ag.
40 dizendo a Aarão: Faze-nos deuses, que vão diante de nós, porque quanto a este Moisés, que nos tirou da terra do Egito, não sabemos o que foi feito dele.
41 Midac ogi ojia8an manidokanan kidji icpenima8adjin, tabickotc mictozocan e ijinagozindjin. Midac ka iji nisa8adjin a8esizan kidji gi manadjia8adjin ini manidokanan. Ki kitci magoce8ag ka apitci kitci inenimidizo8adj egi ojia8adjin ini.
41 Fizeram, naqueles dias, um bezerro de ouro e ofereceram um sacrifício ao ídolo, e se alegravam diante da obra das suas mãos.
42 Midac Kije Manido ogi naganan, acitc ka8in ododji odjiasin kegapitc 8anagocan e icpenima8adjin. Mamidonendamok adi kagi ojibiigadenig niganadjimo8innig omazinaigani8akag:
42 Mas Deus afastou-se e os abandonou ao culto dos astros do céu, como está escrito no livro dos profetas: Porventura, casa de Israel, vós me oferecestes vítimas e sacrifícios por quarenta anos no deserto?
43 Mi ka ojibiigadeg.”
43 Aceitastes a tenda de Moloc e a estrela do vosso deus Renfão, figuras que vós fizestes para adorá-las! Assim eu vos deportarei para além da Babilônia {Am 5,25ss.}.
44 Stepan kiabadj ki ikido: “Meg8adj e tajike8agobanen pig8adakamigokag 8eckadj kikitci anicinabeminabanig, opaba kana8endana8agoban ako kitcit8a nibagani ke odji nag8anig Kije Manidon e paba 8idjiogo8adjin tajigotc eji tajike8agobanen. Ii dac nibagani, Kije Manido ogi inabanin Moisan adi ke ijitondjin. Mois dac ogi ojitonagoban maiagotc adi kagi inagani8idj.
44 A Arca da Aliança esteve com os nossos pais no deserto, como Deus ordenou a Moisés que a fizesse conforme o modelo que tinha visto.
45 Mina8adj dac, Tcaco8a (Josué) ogi iji8inan 8eckadj kikitci anicinabeminabanin kodagian ka inakanezindjin a8iagon odakini. Midac ka iji pidige8adj acitc Kije Manido ogi madjinija8an ini kodagian ka inakanezindjin a8iagon. Apitc ka pidige8adj iima ocki akikag, ogi madjidona8a ii kitcit8a nibagani, 8eckadj okitci anicinabemi8akag kagi odinamo8adj. Pinici kidji ani ogima8idj David ki abadan ii nibagan.
45 Recebendo-a nossos pais, levaram-na sob a direção de Josué às terras dos pagãos, que Deus expulsou da presença de nossos pais. E ali ficou até o tempo de Davi.
46 Kije Manidon okitci min8enimigogobanin aa David. Ogi k8ag8edjiman dac Kije Manidon kidji gi ojitodj kitci aiamiemigi8amini, taji kegi tendjin apanigotc, 8in Tcekapan (Jacob) kagi manadjiigondjin 8eckadj.
46 Este encontrou graça diante de Deus e pediu que pudesse achar uma morada para o Deus de Jacó.
47 Anic dac Sanamo (Salomon) 8aa ka ojitogobanen kitci aiamiemigi8amini.”
47 Salomão foi quem lhe edificou a casa.
48 “Ka8in dac ma8adji ka icpendagozidj Kije Manido iji tajikesi migi8amini naben kagi ojitondjin. Mi oo ka ikidogobanen pejig niganadjimo8inni:
48 O Altíssimo, porém, não habita em casas construídas por mãos humanas. Como diz o profeta:
49 — ausente —
49 O céu é o meu trono, e a terra o escabelo dos meus pés. Que casa me edificareis vós?, diz o Senhor. Qual é o lugar do meu repouso?
50 Mi mezinadeg.”
50 Acaso não foi minha mão que fez tudo isto {Is 66,1s.}?
51 Stepan ki ikido kiabadj: “Kina8a Coda8innig ka niganizieg! Kikitci cibictig8anem! Kidana8enima8a Kije Manido kidei8akag. Ka8in kinadota8asi8a8a apitc anim8edj. Ka8in 8ikad ki8i ndota8asi8a8a Mino Manido e aiamiigo8eg. Mi gotc maia 8eckadj kikitci anicinabemi8abanig enendagozieg.
51 Homens de dura cerviz, e de corações e ouvidos incircuncisos! Vós sempre resistis ao Espírito Santo. Como procederam os vossos pais, assim procedeis vós também!
52 8eckadj kikitci anicinabemi8abanig ogi k8ag8e nisa8an kakina niganadjimo8innin ka pi pimadizindjin. 8eckadj igi niganadjimo8innig ki nigani tibadjimo8agoban pejig a8ian kidji pijandjin e k8aiakozindjin. Aja dac ki tag8icin. Kina8a dac kigi mamijima8a acitc kigi nisa8a.
52 A qual dos profetas não perseguiram os vossos pais? Mataram os que prediziam a vinda do Justo, do qual vós agora tendes sido traidores e homicidas.
53 Kije Manido kigi minigo8a inakonige8inan, ajenig kagi pido8adjin, 8e8enda kidji pimadizieg. Ka8in dac maci kinosoneasina8an.” Mi ka ikidodj Stepan.
53 Vós que recebestes a lei pelo ministério dos anjos e não a guardastes...
54 Apitc Coda8inni kitci aiamie onakonige8innig ka noda8a8adjin Stepanan e ikidondjin ono anim8e8inan, ki kitci nickadizi8ag. Ki mamad8eabideta8ag epitci na8eigo8adjin Stepanan.
54 Ao ouvir tais palavras, esbravejaram de raiva e rangiam os dentes contra ele.
55 Stepan dac 8in okigickagogoban Mino Manidon. Ki inabi 8ak8ig acitc ogi 8abadan Kije Manidon odicpendagozi8ini. Ogi 8abaman Jesosan e naniba8indjin Kije Manidon okitcinikinikag.
55 Mas, cheio do Espírito Santo, Estêvão fitou o céu e viu a glória de Deus e Jesus de pé à direita de Deus:
56 Ki ikido dac: “Inabiok! Ni8abadan 8ak8ig e ceteg. Ni8abama Jesos, Ka pi Anicinabe8iidizodj, e naniba8idj Kije Manido okitcinikikag!” mi ka ikidodj.
56 Eis que vejo, disse ele, os céus abertos e o Filho do Homem, de pé, à direita de Deus.
57 Apitc ka nodamo8adj ka ikidondjin, ki kitci pibagi8ag acitc ki kibitendizo8ag, midac kakina ka iji ipaidi8adj Stepanikag.
57 Levantaram então um grande clamor, taparam os ouvidos e todos juntos se atiraram furiosos contra ele.
58 Ki sagidjidabi8ag ag8adjik odenakag, midac ka iji pabim8asinaa8adjin. Igi8e kagi kagina8icki8adj e inactaona8adjin Stepanan, ke8ina8a 8edi te8agoban. Ki kitcikonae8ag opizika8agani8an, midac pejig naben ka iji mina8adjin kidji kana8endamindjin. Saul ijinikazogoban aa nabe.
58 Lançaram-no fora da cidade e começaram a apedrejá-lo. As testemunhas depuseram os seus mantos aos pés de um moço chamado Saulo.
59 Stepan ki aiamie meg8adj e taji pabim8asinaagani8idj: “Jesos ka Tibendjigean! Odapin nidjitcagoc!”
59 E apedrejavam Estêvão, que orava e dizia: Senhor Jesus, recebe o meu espírito.
60 Ki nibak8i. Midac ki kitci pibagi: “Ka Tibendjigean! Kasiamaok ii ka iji patadi8adj.” Apitc Stepan ka ick8a ikidodj ii, mi ka iji nibodj.
60 Posto de joelhos, exclamou em alta voz: Senhor, não lhes leves em conta este pecado... A estas palavras, expirou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.