Mateus 27
Janji beluke (ALPNT) vs NVT
1 Bebeleti lakwai esa sa, imama elaka kai tamata Yahudiaru esi elakaru esi lupu kai lepa kai lomai kena bunu Yesuse.
1 De manhã cedo, os principais sacerdotes e líderes do povo se reuniram outra vez para planejar uma maneira de levar Jesus à morte.
2 Esi ulake tamata kena lo Yesuse eleki esi keriNi loko Pilatuse, tamata Roma, gubernure me otoi Yudea.
2 Então o amarraram, o levaram e o entregaram a Pilatos, o governador romano.
3 Eleki kena Yudase rebe iriluke Yesuse ete tamata rebe esi suka bunuIje iselu be Yesuse Isupu hukumane matale, hoko kaplalei. Eleki Ikeu leuke kepe peraka matai butu telure ete imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elakaru.
3 Quando Judas, que o havia traído, viu que Jesus tinha sido condenado à morte, encheu-se de remorso e devolveu as trinta moedas de prata aos principais sacerdotes e líderes do povo,
4 Kai ibeteke be, “Au supu dosa elake le au riluke tamata rebe eni sala sasaisa mo ete tamata rebe esi suka bunuI eti Isupu hukumane matale.”
4 dizendo: “Pequei, pois traí um homem inocente”. “Que nos importa?”, retrucaram eles. “Isso é problema seu.”
5 Hoko Yudase ipoie kepe peraka meru lopai Tuhane Eni Luma laleije, eleki ikeu kai ikwelie ruai ne.
5 Então Judas jogou as moedas de prata no templo, saiu e se enforcou.
6 Eleki imama elakaru esi rana kepene mere kai esi beteke be, “Kepene meije kepe lalakwe nsolite hoko lulu Alla Eni lepata rebe nabi Musa ilekire, tolae me Tuhane Eni Lumare sakesa kai tanei rebe rilukele ete Allare mise mo.”
6 Os principais sacerdotes juntaram as moedas e disseram: “Não seria certo colocar este dinheiro no tesouro do templo, pois é dinheiro manchado de sangue”.
7 Eleki pusu lalesi esa kena esi pake kepene mere kena sabe tapele otoi bei tamata maka ono taneia bei tapele. Tapele otoi mere esi ono kena otoi maka hnouke tamata Yahudi mo rebe esi mata ete mere.
7 Então resolveram comprar o campo do oleiro e transformá-lo num cemitério para estrangeiros.
8 Bei mere hoko eti roma meije tapele mere esi kotie esi nane Tape Lalakwe Nsolite.
8 Por isso, até hoje ele se chama Campo de Sangue.
9 Hoko Alla Eni lepate rebe akmena nabi Yermia ibetekele be,
9 Cumpriu-se, assim, a profecia de Jeremias que diz: “Tomaram as trinta peças de prata, preço pelo qual ele foi avaliado pelo povo de Israel,
10 Kai esi pake kepena meru kena sabe tapele bei tamata maka ono taneia bei tapele, lulu Tuhane Eni pleta ete aure.”
10 e compraram o campo do oleiro, conforme o Senhor ordenou”.
11 Eleki kena Yesuse Ime Pilatuse oaije, gubernure mere itneu Yesuse be, “Ale mere kamale bei tamata Yahudi o?” Eleki Yesuse Iralake be, “Yele, Amu lepate mere tinai!”
11 Agora Jesus estava diante de Pilatos, o governador romano, que lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
12 Eleki imama elakaru kai Yahudiaru esi elakaru esi beteke loko Pilatuse be, “Tamata meije Iono neuna bokala peneka.” Po Yesuse Ileliesi moneka.
12 No entanto, quando os principais sacerdotes e os líderes do povo fizeram acusações contra ele, Jesus permaneceu calado.
13 Eleki Pilatuse itneu Yesuse be, “Esi alenakeMu be Aneu titinai yo Aleliesi mo le mula?”
13 Então Pilatos perguntou: “Você não ouve essas acusações que fazem contra você?”.
14 Po Yesuse Iralake moneka hoko gubernure mere iherane.
14 Mas, para surpresa do governador, Jesus nada disse.
15 Kena petu tamata Yahudiaru esi kane roti rebe pake ragi more, piasare gubernure isebeisi sirie tamata esa bei buije leke hukumeni moneka.
15 A cada ano, durante a festa da Páscoa, era costume do governador libertar um prisioneiro, qualquer um que a multidão escolhesse.
16 Kena mere tamata sae me bui rebe ineu titinai eni nane Yesuse Barabase.
16 Nesse ano, havia um prisioneiro, famoso por sua maldade, chamado Barrabás.
17 Eleki kena tamata bokala esi lupuke lomai peneka, Pilatuse itneusi be, “Sire pine imi suka au sirieni ete imire? Yesuse rebe kotine Barabase pibe Yesuse rebe kotiNe Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare?”
17 Quando a multidão se reuniu diante de Pilatos naquela manhã, ele perguntou: “Quem vocês querem que eu solte: Barrabás ou Jesus, chamado Cristo?”.
18 Pilatuse itneu ele mere le irekwa be imama elakaru lalesi tiake Yesuse hoko esi keriNi lokoi. Po Pilatuse inoake be tamata bokala esi suka sirie Yesuse.
18 Pois ele sabia muito bem que os líderes religiosos judeus tinham prendido Jesus por inveja.
19 Eleki kena Pilatuse irue me otoi maka teu pakalare, eni bina inauke lokoi be, “Aono sasaisa ete tamata mere yake le Eni sala sae mo. Le beiNi pine mempetuke au kmani tiae rebe eono petu meije rouweku.”
19 Nesse momento, enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, sua esposa lhe mandou o seguinte recado: “Deixe esse homem inocente em paz. Na noite passada, tive um sonho a respeito dele e fiquei muito perturbada”.
20 Po imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elakaru esi umauke tamata bokala leke beteke ete gubernure Pilatuse be sirie Barabase yo bunu Yesuse.
20 Enquanto isso, os principais sacerdotes e os líderes do povo convenceram a multidão a pedir que Barrabás fosse solto e Jesus executado.
21 Eleki gubernure Pilatuse itneu suike loko tamata bokala meru be, “Bei sie luaya meiju, sire pine imi suka au sirieni ete imire?” Eleki esi ralake be, “Barabase.”
21 Então o governador perguntou outra vez: “Qual dos dois vocês querem que eu lhes solte?”. A multidão gritou em resposta: “Barrabás!”.
22 Eleki gubernure Pilatuse ibeteke lokosi be, “Hoko au ono saisa kena Yesuse rebe kotiNe Maka Hlamate?” Pususi ralakeni be, “PakuI ahlake ai batai leke Imata!”
22 Pilatos perguntou: “E o que farei com Jesus, chamado Cristo?”. “Crucifique-o!”, gritou a multidão.
23 Gubernure Pilatuse itneu suikesi be, “Po Eni sala saisa?” Esi kloloe tiktili lesi be, “PakuI ahlake ai batai leke Imata!”
23 “Por quê?”, quis saber Pilatos. “Que crime ele cometeu?” Mas a multidão gritou ainda mais alto: “Crucifique-o!”.
24 Pilatuse isuka hlamate Yesuse, po moneka le tinake tamata meru esi nasu kai ono hoha. Hoko iulake rana kwele kai ikoa balai me tamata bokala meru oasi leke aseluke be iono sala sae mo. Iombe, “Auku sala sasaisa mo kena tamata meije Imata! Mere ruami onoe!”
24 Pilatos viu que de nada adiantava insistir e que um tumulto se iniciava. Assim, mandou buscar uma bacia com água, lavou as mãos diante da multidão e disse: “Estou inocente do sangue deste homem. A responsabilidade é de vocês”.
25 Pusue tamata bokala meru esi kloloe be, “Yele, mula mo, ami kai amiki anubuaru supu esi hukumane neka.”
25 Todo o povo gritou em resposta: “Que nós e nossos descendentes sejamos responsabilizados pela morte dele!”.
26 Eleki Pilatuse iulake eni tamataru esi sirie Barabase bei buije le isuka tamata meru lalesi ndina. Yo iulake tamata esi teta Yesuse kena mekute buai kai irilukeNi ete solaluaru kena pakuI ahlake ai batai leke Imata.
26 Então Pilatos lhes soltou Barrabás. E, depois de mandar açoitar Jesus, entregou-o para ser crucificado.
27 Eleki Pilatuse eni solaluaru esi keri Yesuse me Pilatuse eni otoi maka ruere, kai esi koti pusue solalua maketaru, eleki esi keholi Yesuse.
27 Alguns dos soldados do governador levaram Jesus ao quartel e chamaram todo o regimento.
28 Esi lesu Yesuse Eni pakiane kai esi ono Ialike lapu mahmelane leke seluI saka kamale.
28 Tiraram as roupas de Jesus e puseram nele um manto vermelho.
29 Eleki esi liu ai luli sanai kai esi tolae kena Yesuse uluIje. Esi rana toane buai kai esi tolae kena balaI makwanale. Eleki esi tatu lokoI kai esi toaeNi be, “Hlamate, tamata Yahudiaru esi Kamale!”
29 Teceram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça. Em sua mão direita, puseram um caniço, como se fosse um cetro. Ajoelhavam-se diante dele e zombavam: “Salve, rei dos judeus!”.
30 Esi toeNi kai esi rana toane buai mere eleki esi teta ulu buaIje kenae.
30 Cuspiam nele, tomavam-lhe o caniço da mão e com ele batiam em sua cabeça.
31 Eleki kena esi toaeNi kai esi ono neune eteiI pelare, esi lesu lapu mahmelane mere beiNi kai esi ono Ialike ruaI Eni lapune. Esi sirieNi bei Pilatuse eni lumare leke pakuI ahlake ai batai leke Imata.
31 Quando se cansaram de zombar dele, tiraram o manto e o vestiram novamente com suas roupas. Então o levaram para ser crucificado.
32 Esi siri lolete bei kotare esi tetue tamata bei kota Kirene sae me lalane tlai, eni nane Simone. Esi ulake Simone iliku Yesuse Eni ai batai rebe tatike pine esi pakuI kenare.
32 No caminho, encontraram um homem chamado Simão, de Cirene, e os soldados o obrigaram a carregar a cruz.
33 Eleki esi luake ndete otoi rebe esi nane Golguta [esi natire be, “Otoi ulu alati.”]
33 Então saíram para um lugar chamado Gólgota (que quer dizer “Lugar da Caveira”).
34 Ete mere esi toha anggure kai solu eleki esi riluke ete Yesuse leke Ikinue. Po kena Inenake anggure mere, Isuka kinu mo.
34 Os soldados lhe deram para beber vinho misturado com fel, mas, quando Jesus o provou, recusou-se a beber.
35 Esi lesu Yesuse Eni pakiane eleki pakuI ahlake ai bataije eleki esi elekele. Eleki esi poie undi loko Eni pakiane mere be sire pine isupure.
35 Depois de pregá-lo na cruz, os soldados tiraram sortes para dividir suas roupas.
36 Eleki esi rue rakaI.
36 Então, sentaram-se em redor e montaram guarda.
37 Eleki esi paku lepate matai ndete baba bei Yesuse uluIje leke tamata esi rekwa be Yesuse Isupu hukumane bei saisa. Lepate matai mere be, “Meije Yesuse, Yahudiaru esi Kamale.” Tamata esi paku Yesuse ahlake ai batai kai tamata neuna lua lekwe|src="CN01836b.tif" size="span" loc="Mat 27:37-38" ref="Matiuse 27:37"
37 Acima de sua cabeça estava presa uma tabuleta com a acusação feita contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos judeus”.
38 Kena mere lekwe esi paku tamata neuna lua ahlake ai batai sakesa kai Yesuse neka. Sae sapleuke makwanale kai sae sapleuke mapale.
38 Dois criminosos foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
39 Tamata rebe esi keue mere, esi lepae tiae lokoI kai esi kwasuke ulusi leke toaeNi,
39 O povo que passava por ali gritava insultos e sacudia a cabeça, em zombaria:
40 Esi lepa tiae lokoI be, “Ale mere pine abeteke be alikwaie Tuhane Eni Lumare kai Aeleke suike kena petua lua moyo? Sepo Ale Alla Eni Nanae hoko rulu lomei bei ai tutine kai Ahlamate ruaMu no!”
40 “Você disse que destruiria o templo e o reconstruiria em três dias. Pois bem, se é o Filho de Deus, salve a si mesmo e desça da cruz!”.
41 Kai imama elakaru kai kuru Torataru kai tamata Yahudi esi elakaru lekwe esi sobueNi be,
41 Os principais sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo também zombavam de Jesus.
42 “Tamata makete Ihlamatesi po Ihlamate ruaIje saisa mo. Sepo Ile Yahudi esi Kamale hoko ite selu namake Irulu bei ai tutine leke ite hlaleke lokoI.
42 “Salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo!”, diziam. “Quer dizer que ele é o rei de Israel? Que desça da cruz agora mesmo e creremos nele!
43 Ihlaleke loko Alla, kai Ibeteke be Ile Alla Eni Nanae. Hoko ite selu be Alla IhlamateNi pibe mo?”
43 Ele confiou em Deus, então que Deus o salve agora, se quiser. Pois ele disse: ‘Eu sou o Filho de Deus’.”
44 Kai tamata neuna lua meru lekwe esi lepae tiae lokoI ele mere lekwe.
44 Até os criminosos que tinham sido crucificados com ele o insultavam da mesma forma.
45 Kena olasa butu esa lesini lua hkwatare, otoi mere mele pusue eti roma olasa telu kmau.
45 Ao meio-dia, desceu sobre toda a terra uma escuridão que durou três horas.
46 Kena olasa telu kmaure Yesuse Ikloloe loko Alla be, “Eli, Eli, lama sabaktani?” esi natire, “Alla, Alla, le mula pine Asebeie Aure?”
46 Por volta das três da tarde, Jesus clamou em alta voz: “ Eli, Eli, lamá sabactâni ?”, que quer dizer: “Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?”.
47 Eleki sie ilaru esi kele ete mere, esi lene Yesuse Iklolore hoko esi beteke loko lomai be, “Imi lene, Ikoti loko Elia!”
47 Alguns dos que estavam ali pensaram que ele chamava o profeta Elias.
48 Eleki ile sae bei sie meru ibala irana karane mutale eleki ilutu kena anggure maklinute eleki irilukele kena ai buai ete Yesuse leke Ihmosoe.
48 Um deles correu, ensopou uma esponja com vinagre e a ergueu num caniço para que ele bebesse.
49 Po tamata makete esi beteke be, “Namake mina. Ite selu be Elia iluake kena ihlamateNi pise o?”
49 Os outros, porém, disseram: “Esperem! Vamos ver se Elias vem salvá-lo”.
50 Eleki Yesuse Ibiuwe ela suike eleki teu Eni nasite ne.
50 Então Jesus clamou em alta voz novamente e entregou seu espírito.
51 Kena mere ndau kota Yerusaleme, obite nurui elake me Tuhane Eni Lumare esi laleije rebe ereba sokati mise titinaije ekahie bei ndete roma mpe. Kai isu elake kai ula batuaru robilu.
51 Naquele momento, a cortina do santuário do templo se rasgou em duas partes, de cima até embaixo. A terra estremeceu, rochas se partiram
52 Batua rebe uobi lutike tamata matalaru esi liana benaiju esi meture ukloli kai tamata matala bokala rebe esi hlaleke loko Allare esi kwana suike.
52 e sepulturas se abriram. Muitos do povo santo que haviam morrido ressuscitaram.
53 Esi siri bei liana benaiju kai namake kena Yesuse Ikwana suike esi keu kusu me kota Yerusaleme hoko tamata bokala esi selusi ete mere.
53 Saíram do cemitério depois da ressurreição de Jesus, entraram na cidade santa de Jerusalém e apareceram a muita gente.
54 Eleki solalu Romawi utune esi elake kai solalua rebe esi raka Yesuse rilasi le isu elake kai yelu rebe uono meru. Hoko esi beteke be, “Tinai, tamata meije Alla Eni Nanae!”
54 O oficial romano e os outros soldados que vigiavam Jesus ficaram aterrorizados com o terremoto e com tudo que havia acontecido, e disseram: “Este homem era verdadeiramente o Filho de Deus!”.
55 Ete mere bina bokala esi selu Yesuse bei lauke. Bina meru pine esi luluI kai layaniNi bei kena Ime otoi Galilea sa.
55 Muitas mulheres que tinham vindo da Galileia com Jesus para servi-lo olhavam de longe.
56 Bei bina meru, Maria Makdalena (natire Maria bei Makdala), Maria Yakobuse kai Yusupe inaisi kai Sebedeuse eni nanaru inaisi me.
56 Entre elas estavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago e José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Kena kmau peneka ile sae me eni taneia bokala bei kota Arimatea eni nane Yusupe ihlaleke loko Yesuse peneka.
57 Ao entardecer, José, um homem rico de Arimateia que tinha se tornado seguidor de Jesus,
58 Ikeu loko Pilatuse kena ikotie Yesuse leke ihnoukeNi kena liane benai. Eleki Pilatuse iulake eni solaluaru esi riluke Yesuse ete Yusupe.
58 foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. Pilatos ordenou que lhe entregassem o corpo.
59 Eleki Yusupe Irana Yesuse eleki ikopaI kena obite nurui misete.
59 José tomou o corpo e o envolveu num lençol limpo, feito de linho,
60 Eleki itolaeNi kena eni liane benai beluke kena ulate batu rebe iulake eni makerikaru esi kalire. Eleki ilolike batu elake lutike liane esi benaije pine ileu.
60 e o colocou num túmulo novo, de sua propriedade, escavado na rocha. Então rolou uma grande pedra na entrada do túmulo e foi embora.
61 Po Maria Makdalena kai Maria makete lekwe esi rue limese liane rebe Yesuse Ime kenare.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente ao túmulo.
62 Ele bobanure Yahudiaru esi petu plei, imama elakaru kai tamata Parisiaru esi keu loko Pilatuse,
62 No dia seguinte, no sábado, os principais sacerdotes e os fariseus foram a Pilatos
63 kai esi beteke be, “Ntuane, ami nete Yesuse, tamata nloene mere, Ibeteke kena Imata mosare be, ‘Petua luare Ikwana suike bei matale.’
63 e disseram: “Senhor, lembramos que, quando ainda vivia, aquele mentiroso disse: ‘Depois de três dias ressuscitarei’.
64 Bei mere hoko ulake tamata esi keu raka Eni liane benaije mimise petua lua, po mo hoko namake Eni maka luluaru esi ndeaeNi kai esi beteke ete tamata makete be Ikwana suike bei matale peneka. Sepo eono ele mere hoko nloene rebe epamuli mere tiae lesi bei akmenare leneka.”
64 Por isso, pedimos que lacre o túmulo até o terceiro dia. Isso impedirá que seus discípulos roubem o corpo e depois digam a todos que ele ressuscitou. Se isso acontecer, estaremos em pior situação que antes”.
65 Eleki Pilatuse ibeteke lokosi be, “Imi keu kai solalu maka raka Tuhane Eni Lumare leke imi raka Eni liane benaije mimise.”
65 Pilatos respondeu: “Levem soldados e guardem o túmulo como acharem melhor”.
66 Hoko esi keu raka Eni liane benaije. Esi tolae tanda kena batu rebe pele lutike liane benaije leke sae ibaekele yake, kai esi raka ete mere.
66 Então eles lacraram o túmulo e puseram guardas para protegê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.