Mateus 27
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Bebeleti lakwai esa sa, imama elaka kai tamata Yahudiaru esi elakaru esi lupu kai lepa kai lomai kena bunu Yesuse.
1 Maraumanika Firis ukwarih etei naatu regaregah ai’in bairi Jesu morob isan hio hiyabunai sawar.
2 Esi ulake tamata kena lo Yesuse eleki esi keriNi loko Pilatuse, tamata Roma, gubernure me otoi Yudea.
2 Basit uman hifatum hibai hitit Roman hai gawan Pilate umanamaim hiyai.
3 Eleki kena Yudase rebe iriluke Yesuse ete tamata rebe esi suka bunuIje iselu be Yesuse Isupu hukumane matale, hoko kaplalei. Eleki Ikeu leuke kepe peraka matai butu telure ete imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elakaru.
3 Judas, yanuwayan Jesu kakafinamaim hiya’iyai i’itin ana veya dogoron rusib, kabay 30 bai matabir na Firis ukwarih naatu regaregah ai’in nahimaim tit, eo
4 Kai ibeteke be, “Au supu dosa elake le au riluke tamata rebe eni sala sasaisa mo ete tamata rebe esi suka bunuI eti Isupu hukumane matale.”
4 “Ayu asinaf kakaf orot gewasin baban ao emomorob.” Hiya’afut hio, “Nati o a yababan, o akisimo ina’itin inayabunai.”
5 Hoko Yudase ipoie kepe peraka meru lopai Tuhane Eni Luma laleije, eleki ikeu kai ikwelie ruai ne.
5 Judas kabay nati Tafaror Bar kabay teya’aya’amaim itaiy re naatu ihamiyih tit in sikan warasa yai morob. Judas kabay bai na rouw ere’er|alt="Judas throwing money down" src="cn01832b.tif" size="col" loc="Mat 27.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.5"
6 Eleki imama elakaru esi rana kepene mere kai esi beteke be, “Kepene meije kepe lalakwe nsolite hoko lulu Alla Eni lepata rebe nabi Musa ilekire, tolae me Tuhane Eni Lumare sakesa kai tanei rebe rilukele ete Allare mise mo.”
6 Firis ukwarih kabay hibai hio, “Iti i rara ana kabay, ata ofafar men ebibasit boro Tafaror Bar ana kabay ya’aya’amaim tanayai na’in.”
7 Eleki pusu lalesi esa kena esi pake kepene mere kena sabe tapele otoi bei tamata maka ono taneia bei tapele. Tapele otoi mere esi ono kena otoi maka hnouke tamata Yahudi mo rebe esi mata ete mere.
7 Etei’imak hio hibibasit ufunamaim, kabay hibai noukwat bu’urayan ana kamar hitubun, saise nah touman sabuw hai rah ana efan namatar.
8 Bei mere hoko eti roma meije tapele mere esi kotie esi nane Tape Lalakwe Nsolite.
8 Ana’an nati isan kamar wabin “Rara ana Kamar” hibiwab in na iti boun ana veya tit.
9 Hoko Alla Eni lepate rebe akmena nabi Yermia ibetekele be,
9 Naatu abistan dinab orot Jeremiah eo ina iturobe.
10 Kai esi pake kepena meru kena sabe tapele bei tamata maka ono taneia bei tapele, lulu Tuhane Eni pleta ete aure.”
10 Noukwat bu’urayan ana kamar hitubun Regah ayu iu’uwu na’atube.”
11 Eleki kena Yesuse Ime Pilatuse oaije, gubernure mere itneu Yesuse be, “Ale mere kamale bei tamata Yahudi o?” Eleki Yesuse Iralake be, “Yele, Amu lepate mere tinai!”
11 Jesu Roman gawan nanamaim bat, naatu gawan Jesu ibatiy, “O Jews sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo. “Nati kuo, ayu boro abi tur anao.”
12 Eleki imama elakaru kai Yahudiaru esi elakaru esi beteke loko Pilatuse be, “Tamata meije Iono neuna bokala peneka.” Po Yesuse Ileliesi moneka.
12 Firis ukwarih naatu regaregah ai’in Jesu ubar hitin tur kakafin isan hio men kafa’imo iyafutimih.
13 Eleki Pilatuse itneu Yesuse be, “Esi alenakeMu be Aneu titinai yo Aleliesi mo le mula?”
13 Basit Pilate Jesu iu, “Sabuw kakafih isan ubar hit teo’orereb kunonowar?”
14 Po Yesuse Iralake moneka hoko gubernure mere iherane.
14 Baise Jesu men kafa’imo awanamaim tur ta tit, naatu Gawan orot ana kasiy ra’at ifofofor men kafaita.
15 Kena petu tamata Yahudiaru esi kane roti rebe pake ragi more, piasare gubernure isebeisi sirie tamata esa bei buije leke hukumeni moneka.
15 Tar Nowaten hiyuw ana veya, gawan hai binanakwar eo na’atube, mar etei dibur barane sabuw hai kok orot menatan tirurubin i ebobotait.
16 Kena mere tamata sae me bui rebe ineu titinai eni nane Yesuse Barabase.
16 Nati ana veya orot wabin gagamin Jesu Barabas dibur ma’am.
17 Eleki kena tamata bokala esi lupuke lomai peneka, Pilatuse itneusi be, “Sire pine imi suka au sirieni ete imire? Yesuse rebe kotine Barabase pibe Yesuse rebe kotiNe Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare?”
17 Naatu sabuw hiru’ay sawar, basit Pilate ibatiyih, “Orot menatan kwakokok diburune anabotait, Jesu Barabas o Jesu Keriso?”
18 Pilatuse itneu ele mere le irekwa be imama elakaru lalesi tiake Yesuse hoko esi keriNi lokoi. Po Pilatuse inoake be tamata bokala esi suka sirie Yesuse.
18 Anayabin sabuw bobowenamaim Jesu hibai Pilate umanamaim hiya’iyai i so’ob.
19 Eleki kena Pilatuse irue me otoi maka teu pakalare, eni bina inauke lokoi be, “Aono sasaisa ete tamata mere yake le Eni sala sae mo. Le beiNi pine mempetuke au kmani tiae rebe eono petu meije rouweku.”
19 Pilate baibabatiyen ana efanamaim ma’am, aawan tur iyafar na eo, “Orot nati gewasin isan men abisa ta inasinaf, anayabin fai ayu mim fokarin maiyow isan amim au not ekakasiy”
20 Po imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elakaru esi umauke tamata bokala leke beteke ete gubernure Pilatuse be sirie Barabase yo bunu Yesuse.
20 Baise firis ukwarih naatu regaregah ai’in sabuw tafah fair hiyai, Barabas botaitin naatu Jesu asabunin isan Pilate hiokikin.
21 Eleki gubernure Pilatuse itneu suike loko tamata bokala meru be, “Bei sie luaya meiju, sire pine imi suka au sirieni ete imire?” Eleki esi ralake be, “Barabase.”
21 Pilate sabuw ibatiyih, “Orot i rou’ab, imih orot menatan kwakokok ana botait?” Etei’imak hiya’afut hio, “Barabas!”
22 Eleki gubernure Pilatuse ibeteke lokosi be, “Hoko au ono saisa kena Yesuse rebe kotiNe Maka Hlamate?” Pususi ralakeni be, “PakuI ahlake ai batai leke Imata!”
22 Pilate sabuw ibatiyih, “Bo Jesu wabin Keriso isan boro mi’itube anasinaf?” Etei’imak hiya’afut hio, “Ku’onaf!”
23 Gubernure Pilatuse itneu suikesi be, “Po Eni sala saisa?” Esi kloloe tiktili lesi be, “PakuI ahlake ai batai leke Imata!”
23 Pilate ibatiyih, “Abisa kakafin sinaf?” Baise sabuw hitar koukuw hio, “Ku’onaf!” Sabuw rou’ay gagamin nahimaim Pilate Jesu ibatiy|alt="Jesus placed before crowd" src="CN01822b.tif" size="col" loc="Mat 27.23" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.23"
24 Pilatuse isuka hlamate Yesuse, po moneka le tinake tamata meru esi nasu kai ono hoha. Hoko iulake rana kwele kai ikoa balai me tamata bokala meru oasi leke aseluke be iono sala sae mo. Iombe, “Auku sala sasaisa mo kena tamata meije Imata! Mere ruami onoe!”
24 Pilate naniyan bai men karam boro ef ta tasinaf, naatu sabuw auman kougeyagey hibusuruf, imih harew bai sabuw etei nahimaim uman sauwen eo, “Ayu iti orot namomorob isan men ana ubar anabaimih. Nati i kwa akis a ubar.”
25 Pusue tamata bokala meru esi kloloe be, “Yele, mula mo, ami kai amiki anubuaru supu esi hukumane neka.”
25 Sabuw etei hiya’afut hio, “I namomorob ana ubar i aki anab naatu natunatu auman ana ubar hinab.”
26 Eleki Pilatuse iulake eni tamataru esi sirie Barabase bei buije le isuka tamata meru lalesi ndina. Yo iulake tamata esi teta Yesuse kena mekute buai kai irilukeNi ete solaluaru kena pakuI ahlake ai batai leke Imata.
26 Imaibo Pilate Barabas botait, naatu Jesu wabir ana baiyowayah iuwih, onafin isan hibai hin.
27 Eleki Pilatuse eni solaluaru esi keri Yesuse me Pilatuse eni otoi maka ruere, kai esi koti pusue solalua maketaru, eleki esi keholi Yesuse.
27 Imaibo Pilate ana baiyowayah Jesu hibai hin gawan ana bar hitit, nati’imaim baiyowayah etei hiru’ay hibebera’uh.
28 Esi lesu Yesuse Eni pakiane kai esi ono Ialike lapu mahmelane leke seluI saka kamale.
28 Ana faifuw hi’oromen, faifuw namar hibai hi’us,
29 Eleki esi liu ai luli sanai kai esi tolae kena Yesuse uluIje. Esi rana toane buai kai esi tolae kena balaI makwanale. Eleki esi tatu lokoI kai esi toaeNi be, “Hlamate, tamata Yahudiaru esi Kamale!”
29 kokor hififin ukwarin ana raramamih hiyara’ah, uman ana asukwafune tu hitin, nanamaim suh hiyowen hi’i’iyab hio, “Jews hai aiwob tanabora’ara’ah.”
30 Esi toeNi kai esi rana toane buai mere eleki esi teta ulu buaIje kenae.
30 Yumatan hikwaitututur, uman tu hibosair ukwarinamaim hiborabirab.
31 Eleki kena esi toaeNi kai esi ono neune eteiI pelare, esi lesu lapu mahmelane mere beiNi kai esi ono Ialike ruaI Eni lapune. Esi sirieNi bei Pilatuse eni lumare leke pakuI ahlake ai batai leke Imata.
31 Hibi’i’iyab ufunamaim, faifuw hi’us ma’am hibosair ana faifuw hibow hina hi’us, imaibo hibai hin onafin isan.
32 Esi siri lolete bei kotare esi tetue tamata bei kota Kirene sae me lalane tlai, eni nane Simone. Esi ulake Simone iliku Yesuse Eni ai batai rebe tatike pine esi pakuI kenare.
32 Hitit hinan efamaim Sairini orot wabin Simon bairi hitar naatu baiyowayah hi’ukikin Jesu ana onaf bai e’abar.
33 Eleki esi luake ndete otoi rebe esi nane Golguta [esi natire be, “Otoi ulu alati.”]
33 Hina efan wabin Golgotha imaim hitit, nati efan hibiwab yabin efan ana itinin i orot ukwarin ana gifow na’atube.
34 Ete mere esi toha anggure kai solu eleki esi riluke ete Yesuse leke Ikinue. Po kena Inenake anggure mere, Isuka kinu mo.
34 Nati’imaim wine harew tenakuyakuy auman hisartabir Jesu tomanih hitin bai kakartubun ufunamaim kwahir.
35 Esi lesu Yesuse Eni pakiane eleki pakuI ahlake ai bataije eleki esi elekele. Eleki esi poie undi loko Eni pakiane mere be sire pine isupure.
35 Naatu hi’o’onaf ana veya arowamaim ana faifuw hikusib hifaram hibow.
36 Eleki esi rue rakaI.
36 Imaibo nati’imaim himarir Jesu hima’uh hima.
37 Eleki esi paku lepate matai ndete baba bei Yesuse uluIje leke tamata esi rekwa be Yesuse Isupu hukumane bei saisa. Lepate matai mere be, “Meije Yesuse, Yahudiaru esi Kamale.” Tamata esi paku Yesuse ahlake ai batai kai tamata neuna lua lekwe|src="CN01836b.tif" size="span" loc="Mat 27:37-38" ref="Matiuse 27:37"
37 Naatu tafanamaim ubar hibitin ana tur hikirum hikubar, “ITI I JESU, JEW SABUW HAI AIWOB.”
38 Kena mere lekwe esi paku tamata neuna lua ahlake ai batai sakesa kai Yesuse neka. Sae sapleuke makwanale kai sae sapleuke mapale.
38 Naatu bainowan orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih, ta ana beyawane ta ana asukwafune.
39 Tamata rebe esi keue mere, esi lepae tiae lokoI kai esi kwasuke ulusi leke toaeNi,
39 Sabuw nanane hinan ukwarih hita’asi’asiy ubar hitin tur kakafih maiyow Jesu hi’i’iyab hio,
40 Esi lepa tiae lokoI be, “Ale mere pine abeteke be alikwaie Tuhane Eni Lumare kai Aeleke suike kena petua lua moyo? Sepo Ale Alla Eni Nanae hoko rulu lomei bei ai tutine kai Ahlamate ruaMu no!”
40 “Tafaror bar tarabounin veya tounu wanawananamaim wowabin sawaramih io! Bo o God Natun na’at kwiyawasi cross afe’enane kure’eban a’it?”
41 Kai imama elakaru kai kuru Torataru kai tamata Yahudi esi elakaru lekwe esi sobueNi be,
41 Ef ta’imon firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in auman Jesu hi’i’iyab hio,
42 “Tamata makete Ihlamatesi po Ihlamate ruaIje saisa mo. Sepo Ile Yahudi esi Kamale hoko ite selu namake Irulu bei ai tutine leke ite hlaleke lokoI.
42 “Sabuw afa iyawasih, baise i taiyuwin men karam boro niyawas, Israel sabuw hai aiwob! Bo cross afe’enane boun nare tana itin boro tanitumitum.
43 Ihlaleke loko Alla, kai Ibeteke be Ile Alla Eni Nanae. Hoko ite selu be Alla IhlamateNi pibe mo?”
43 God i bitumitum, bo God boun iyawasiban ta’itin, anayabin i taiyuwin i God Natun rouw eo.”
44 Kai tamata neuna lua meru lekwe esi lepae tiae lokoI ele mere lekwe.
44 Ef ta’imon bainowah orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih hi’inu’in ubar hitin tur kakafih hi’u.
45 Kena olasa butu esa lesini lua hkwatare, otoi mere mele pusue eti roma olasa telu kmau.
45 Veya yen tafat yan tafaram etei gugum inu’in veya botabir re 3 korok bai.
46 Kena olasa telu kmaure Yesuse Ikloloe loko Alla be, “Eli, Eli, lama sabaktani?” esi natire, “Alla, Alla, le mula pine Asebeie Aure?”
46 Veya 3 korok na’atube, Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Eloi, Eloi Lema Sabachthani?” Anayabin, “Au God, au God, aisim ihamiyu?”
47 Eleki sie ilaru esi kele ete mere, esi lene Yesuse Iklolore hoko esi beteke loko lomai be, “Imi lene, Ikoti loko Elia!”
47 Sabuw afa nati’imaim hibatabat hinowar hio, “Elijah isan eafa’af kwanowar.”
48 Eleki ile sae bei sie meru ibala irana karane mutale eleki ilutu kena anggure maklinute eleki irilukele kena ai buai ete Yesuse leke Ihmosoe.
48 Naatu orot ta nunuw in sawar ta biyan sou’usau bai, wine tenakuyakuy butu’ub, eot ra’ah Jesu awanamaim yai tomamih.
49 Po tamata makete esi beteke be, “Namake mina. Ite selu be Elia iluake kena ihlamateNi pise o?”
49 Baise sabuw afa hio, “Kubat, Elijah nan nabiyawas tana’itin!”
50 Eleki Yesuse Ibiuwe ela suike eleki teu Eni nasite ne.
50 Jesu iban maiye fanan aumetawat rerey, naatu ayubin tabaratait.
51 Kena mere ndau kota Yerusaleme, obite nurui elake me Tuhane Eni Lumare esi laleije rebe ereba sokati mise titinaije ekahie bei ndete roma mpe. Kai isu elake kai ula batuaru robilu.
51 Faifuw Tafaror Bar wanawanan hita’iy re efan kakafiyin hirafut inu’in yate rusib re in uran tit rou’ab himatar, iriyoy tit kabay hitaseseb.
52 Batua rebe uobi lutike tamata matalaru esi liana benaiju esi meture ukloli kai tamata matala bokala rebe esi hlaleke loko Allare esi kwana suike.
52 Rah awah hiha’e, sabuw kakafiyih moumurih na’in marasika himorob hi’inu’in etei hiyawas himisir.
53 Esi siri bei liana benaiju kai namake kena Yesuse Ikwana suike esi keu kusu me kota Yerusaleme hoko tamata bokala esi selusi ete mere.
53 Hai rah hitumaren hitit, Jesu morobone mimisir ufunamaim, murumurubih etei hitit hin Jerusalem hitit, sabuw moumurih na’in hi’itih.
54 Eleki solalu Romawi utune esi elake kai solalua rebe esi raka Yesuse rilasi le isu elake kai yelu rebe uono meru. Hoko esi beteke be, “Tinai, tamata meije Alla Eni Nanae!”
54 Baiyowayah hai orot ukwarih naatu baiyowayah afa bairi nati’imaim Jesu hima’uh hima’am iriyoy hitatam, naatu abisa’awat himamatar hi’itah hai bir ra’at hio, “Turobe iti orot i anababatun God Natun!”
55 Ete mere bina bokala esi selu Yesuse bei lauke. Bina meru pine esi luluI kai layaniNi bei kena Ime otoi Galilea sa.
55 Nati’imaim baibin moumurih na’in hina ef yokaika hibat abisa’awat himamatar hi’itah. Iti baibin i Galilee’ine Jesu hi’ufunun bairi hina hibibais.
56 Bei bina meru, Maria Makdalena (natire Maria bei Makdala), Maria Yakobuse kai Yusupe inaisi kai Sebedeuse eni nanaru inaisi me.
56 Baibin wanawanahimaim i Mary Magdalene, Mary, James, Joseph hairi hinah naatu Zebedee aawan.
57 Kena kmau peneka ile sae me eni taneia bokala bei kota Arimatea eni nane Yusupe ihlaleke loko Yesuse peneka.
57 Birabirab auman orot sawar wairafin, wabin Joseph ana tafaram Arimathea’ane na tit. Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta, baise wa’iwa’iramaim bi’ufununun. Tafaror bar wanawanan faifuw taseb ro’ab himatar|alt="temple veil being torn down" src="CN01843B.TIF" size="col" loc="Mat 27.57" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.57"
58 Ikeu loko Pilatuse kena ikotie Yesuse leke ihnoukeNi kena liane benai. Eleki Pilatuse iulake eni solaluaru esi riluke Yesuse ete Yusupe.
58 Joseph na Pilate nanamaim tit, Jesu biyan bai na ya’in isan fefeyan, naatu Pilate ana baiyowayah uwih Jesu biyan hibai hitin.
59 Eleki Yusupe Irana Yesuse eleki ikopaI kena obite nurui misete.
59 Joseph, Jesu biyan bai faifuw boubunamaim sum
60 Eleki itolaeNi kena eni liane benai beluke kena ulate batu rebe iulake eni makerikaru esi kalire. Eleki ilolike batu elake lutike liane esi benaije pine ileu.
60 bai in hub boubun i isan iti boro’omo to naiwanamaim bai inu’in, imaim Jesu yai naatu kabay ifururuw na sou hir naatu ana ubar in.
61 Po Maria Makdalena kai Maria makete lekwe esi rue limese liane rebe Yesuse Ime kenare.
61 Mary Magdalene naatu Mary, James, Joseph hairi hinah i rah rewan rounane himare hima hi’itin.
62 Ele bobanure Yahudiaru esi petu plei, imama elakaru kai tamata Parisiaru esi keu loko Pilatuse,
62 Mar natot i boro Sabbath ana veya, imih Firis ukwarih naatu Pharisee hina Pilate nanamaim hitit
63 kai esi beteke be, “Ntuane, ami nete Yesuse, tamata nloene mere, Ibeteke kena Imata mosare be, ‘Petua luare Ikwana suike bei matale.’
63 hio, “Regah ni’i orot baifufuwenayan yawasin ma’am eo, ‘Ayu boro veya tounu ufunamaim morobone anamisir.’ Iti na’atube eo i aki anotanot.
64 Bei mere hoko ulake tamata esi keu raka Eni liane benaije mimise petua lua, po mo hoko namake Eni maka luluaru esi ndeaeNi kai esi beteke ete tamata makete be Ikwana suike bei matale peneka. Sepo eono ele mere hoko nloene rebe epamuli mere tiae lesi bei akmenare leneka.”
64 Isan imih akokok baiyowayah afa iniyafarih hinan rah hinama’uh hinama veya tounu, saise ana bai’ufununayah boro men hinan biyan hinabain hinabihir, naatu morobone misir maiye hinarouw hinao sabuw hinifuwihimih. Anayabin baifuwen iti boun natitit boro kakafin anababatun men wan anabifuwen na’atube’emih.”
65 Eleki Pilatuse ibeteke lokosi be, “Imi keu kai solalu maka raka Tuhane Eni Lumare leke imi raka Eni liane benaije mimise.”
65 Pilate iyafutih eo, “Ma’utenayah orot kwa aso’obamaim kwanabuwih naatu kwana’uwih matah toniwa’an rah hinama’uh gewas hinama.”
66 Hoko esi keu raka Eni liane benaije. Esi tolae tanda kena batu rebe pele lutike liane benaije leke sae ibaekele yake, kai esi raka ete mere.
66 Basit hitit hin rah ana etawan kabay tafanamaim kwah hiyai, naatu ma’utenayah orot nati’imaim rah hima’uh hima. Mautenayah rah awan hibat firis bairi teo|alt="soldiers guarding tomb" src="cn01849b.tif" size="col" loc="Mat 27.66" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.66"
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.