Mateus 25
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 “Tatike petu rebe Au luake suike, Alla Eni sifate ete imi kena Ipletae tamatare saka umpama bina beluka butu esa meije: sie limaya esi aknekae mise yo sie limaya maketaru mo. Bina beluka sie butu esa esi rana esi pelitaru eleki esi keu sapa mokwai rebe iono kena ikaije.
1 Jesus disse:
2 Sie limaya beisi esi boro kai sie limaya maketaru esi rekwa kai esi aknekae mise.
2 Cinco eram sem juízo, e cinco eram ajuizadas.
3 Bina beluka rebe borokaru esi keri esi pelitaru po esi keri kai leite kena aknekae mo.
3 As moças sem juízo pegaram as suas lamparinas, mas não levaram óleo de reserva.
4 Yo bina beluka rebe esi rekware esi keri esi pelitaru kai esi keri kai leite kena aknekaele.
4 As ajuizadas levaram vasilhas com óleo para as suas lamparinas.
5 Po mokwai rebe iono kena kaije iluake nunu mo, hoko esi hkwau eleki esi ntulu.
5 Como o noivo estava demorando, as dez moças começaram a cochilar e pegaram no sono.
6 Kena kpetu tlaije tamata esi kloloe be, ‘Mokwai rebe iono kena kaije iluake peneka! Siri sapai!’
6 — À meia-noite se ouviu este grito: “O noivo está chegando! Venham se encontrar com ele!”
7 Eleki bina beluka butu esa meru esi betu kai esi ono aknekae esi pelitaru leke ehita.
7 — Então as dez moças acordaram e acenderam as suas lamparinas.
8 Bina beluka rebe borokaru esi beteke loko bina beluka rebe esi rekware be, ‘Imi riluke bei imi leite ete ami mina le amiki pelitaru umata reneka.’
8 Aí as moças sem juízo disseram às outras: “Deem um pouco de óleo para nós, pois as nossas lamparinas estão se apagando.”
9 Po bina beluka rebe esi rekware esi ralake be, ‘Ami riluke mo le tatike epanuhu ite mo. Mise lesi, imi keu sabe bei maka abelie leite.’
9 — “De jeito nenhum”, responderam as moças ajuizadas. “O óleo que nós temos não dá para nós e para vocês. Se vocês querem óleo, vão comprar!”
10 Hoko esi keu sabe leite. Po kena esi keu sabe leite, mokwai rebe iono kena ikaije iluake, eleki sie rebe esi akneka kena namakeni pende esi keu kusu sakesa kaini me otoi kena kaije eleki tamata makerikaru esi kobue meture.
10 — Então as moças sem juízo saíram para comprar óleo, e, enquanto estavam fora, o noivo chegou. As cinco moças que estavam com as lamparinas prontas entraram com ele para a festa do casamento, e a porta foi trancada.
11 Bina maketa borokaru esi luake takwali kai esi kloloe be, ‘Ntuane, ntuane, buka meture ete ami mina!’
11 — Mais tarde as outras chegaram e começaram a gritar: “Senhor, senhor, nos deixe entrar!”
12 Po mokwai mere iralakesi be, ‘Au rena imi mo!’ ”
12 — O noivo respondeu: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: eu não sei quem são vocês!”
13 Eleki Yesuse Ialenake umpama mere pela nere Ibeteke be, “Bei mere hoko imi namake Au rame le petu kai olase kena Au luake suike imi rekwa mo.”
13 E Jesus terminou, dizendo:
14 “Kena Alla Ipletae tamatare umpamae lupe alena kena ntuane sae me iono kena ikeu me otoi lauke. Kena ikeu nere, ikoti eni tamata makerikaru kena iono esi usaha kena eni kepenaru.
14 Jesus continuou:
15 Eleki iriluke kepene etesi lulu esi ktilinaru. Hoko iriluke kepe mase usata lima ete ile sae, iriluke kepe mase usata lua ete ile sae kai iriluke kepe mase usata esa ete ile sae. Eleki ikeu ne.
15 E lhes deu dinheiro de acordo com a capacidade de cada um: ao primeiro deu quinhentas moedas de ouro; ao segundo deu duzentas; e ao terceiro deu cem. Então foi viajar.
16 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usata limare iusaha sabe kai iabeli kena kepene mere eti isupu kepe mase usata lima tapa lekwe.
16 O empregado que tinha recebido quinhentas moedas saiu logo, fez negócios com o dinheiro e conseguiu outras quinhentas.
17 Tamata mekerike rebe isupu kepe mase usata luare iusaha ele mere neka hoko isupu kepe mase usata lua tapa lekwe.
17 Do mesmo modo, o que havia recebido duzentas moedas conseguiu outras duzentas.
18 Po tamata makerike rebe isupu kepe mase usate esare ikeu kali likele eleki ihnouke ntuane mere eni kepene kena likele mere.
18 Mas o que tinha recebido cem moedas saiu, fez um buraco na terra e escondeu o dinheiro do patrão.
19 Takwali mina pine ntuane mere ileu eleki ikotisi leke neheke eni kepenaru.
19 — Depois de muito tempo, o patrão voltou e fez um acerto de contas com eles.
20 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usata limare iluake, iriluke kepene etapa kepe mase usata lima kai ibeteke loko ntuane mere be, ‘Ntuane, kepe mase usata lima rebe arilukele ete aure au usaha sabe kai abeli kenae hoko etapa kepe mase usata limare meije.’
20 O empregado que havia recebido quinhentas moedas chegou e entregou mais quinhentas, dizendo: “O senhor me deu quinhentas moedas. Veja! Aqui estão mais quinhentas que consegui ganhar.”
21 Eleki ntuane mere iombe, ‘Akerike mise kuate. Ale auku tamata makerike misete kai alene lokoku. Alene lokoku kena kerike loko makerike tone hoko au riluke makerike elake etemu. Alomei, kusu pesta kai au.’
21 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
22 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usata luaru iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane, kepe mase usata lua rebe arilukele ete aure, au usaha sabe kai abeli kenae hoko au supu kepe mase usata lua tapa lekwe.’
22 — Então o empregado que havia recebido duzentas moedas chegou e disse: “O senhor me deu duzentas moedas. Veja! Aqui estão mais duzentas que consegui ganhar.”
23 Ntuane mere iombe, ‘Akerike mise kuate. Ale auku tamata makerike misete kai alene lokoku. Alene lokoku kena kerike loko makerike tone hoko au riluke makerike elake ete ale. Alomei, kusu pesta kai au.’
23 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
24 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usate esare iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane, au rekwa be ntuane alere tamata maka ono tamata esi kerike ktili titinai: asuka ulu gandume rebe aatnane more, asuka lupuke hasile bei bibite rebe alibuke more.
24 — Aí o empregado que havia recebido cem moedas chegou e disse: “Eu sei que o senhor é um homem duro, que colhe onde não plantou e junta onde não semeou.
25 Kai rilaku le tinake arana kepene rebe au abeli kenare pine au supure. Hoko au keu bunike ntuane amu kepene mere mpe tapele lebui. Rana amu kepene lome!’
25 Fiquei com medo e por isso escondi o seu dinheiro na terra. Veja! Aqui está o seu dinheiro.”
26 Ntuane mere iombe, ‘Ale tamata makerike neune kai nosone. Arekwa peneka be au suka ulu gandume rebe au atnane more, kai au suka lupuke hasile bei bibite rebe au libuke more. Au rana kepene rebe tamata makete esi abeli kenae pine esi supure o?
26 — “Empregado mau e preguiçoso!”, disse o patrão. “Você sabia que colho onde não plantei e junto onde não semeei.
27 Ele mere hoko suke akusue auku kepene mere me banke leke kena au leure au rana auku kepene mere kai esi bunare.’
27 Por isso você devia ter depositado o meu dinheiro no banco, e, quando eu voltasse, o receberia com juros.”
28 Kai iombe, ‘Rana kepene mere beini kai rilukele ete tamata makerike rebe isupu kepe mase usata butu esare.’
28 “Tirem dele o dinheiro e deem ao que tem mil moedas.
29 Le sire pine ikerike mise ete Au, tatike pine isupu boka titinai kai iono tamata rebe eni taneia boka. Po sire pine ikerike mise ete Au mo, tatike pine saisa rebe Au riluke etei pende Au rana beini suike.
29 Porque aquele que tem muito receberá mais e assim terá mais ainda; mas quem não tem, até o pouco que tem será tirado dele.
30 Hoko tamata makerike rebe ipakuna more isupu poie me muli me otoi rebe kpetu kurule kai susate titinai. Irani kai isupu susate elake ete mere.”
30 E joguem fora, na escuridão, o empregado inútil. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
31 “Namake kena petu sae me, Au, Tamata Eni Nanae, luake suike sakesa kai Auku malekataru, Au rue kena Auku otoi rebe mise titinaije kai Auku kbasare ela titinai.
31 Jesus terminou, dizendo:
32 Kai pusue tamata mei nusa meije esi lupuke me oaKu. Eleki Au tebisi bei lomai kena toini lua, saka tamata maka pialae binatane itebi dombare bei pipire.
32 Todos os povos da terra se reunirão diante dele, e ele separará as pessoas umas das outras, assim como o pastor separa as ovelhas das cabras.
33 Tamata rebe esi ono lulu Alla Eni sukare Au lupukesi sapleuke Auku makwanale, yo maketaru esi sapleuke Auku mapale.
33 Ele porá os bons à sua direita e os outros, à esquerda.
34 Eleki Au, Kamale, Au beteke loko tamata rebe esi me sapleuke Auku makwanale be, ‘Imia rebe AmaKu Iono misete ete imire, imi lomei! Lomei kusu mei otoi rebe Alla Iaknekae ete imi peneka bei kena nusa meije etola menaije sa eti roma meije.
34 Então o Rei dirá aos que estiverem à sua direita: “Venham, vocês que são abençoados pelo meu Pai! Venham e recebam o
35 Le kena tiaKu senere, imi riluke manane eteKu kai kena kmalake Aure, imi riluke kwele eteKu. Kena Aure tamata beluke me imi henare, imi keriKu me imi luma.
35 Pois eu estava com fome, e vocês me deram comida; estava com sede, e me deram água. Era estrangeiro, e me receberam na sua casa.
36 Kena Auku pakiane sae more, imi riluke pakiane eteku. Kena kerake Aure, imi li lokoKu. Kena esi kusue Au me buije, imi tapaKu.’
36 Estava sem roupa, e me vestiram; estava doente, e cuidaram de mim. Estava na cadeia, e foram me visitar.”
37 Eleki namake tamata miseta meru esi beteke be, ‘Tuhane, kena rebai andia pine ami selu Tuhane tiaMu sene eleki ami riluke manane ete Tuhane Ale? Pise Tuhane kmalakeMu eleki ami riluke kwele ete Ale?
37 — Então os bons perguntarão: “Senhor, quando foi que o vimos com fome e lhe demos comida ou com sede e lhe demos água?
38 Kena rebai andia pine ami selu Tuhane Ale, tamata beluke me amiki henare eleki ami keriMu me amiki lumare? Pise kena rebai andia pine Tuhane Amu pekeane sae mo eleki ami riluke pakiane ete Ale?
38 Quando foi que vimos o senhor como estrangeiro e o recebemos na nossa casa ou sem roupa e o vestimos?
39 Kena rebai andi pine ami selu Tuhane kerakeMu pise esi kusueMu me bui eleki ami tapa Ale?’
39 Quando foi que vimos o senhor doente ou na cadeia e fomos visitá-lo?”
40 Eleki Au ralakesi be, ‘Leke imi rekwa be: kena imi ono meru ete sae bei Auku tamata rebe esi hlaleke lokoKu, rebe imi noakeise tamata susate hoko mere sakesa kai imi onoe ete Aure neka.’
40 — Aí o Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quando vocês fizeram isso ao mais humilde dos meus irmãos, foi a mim que fizeram.”
41 Yo Au beteke loko tamata rebe esi me sapleuke Auku mapale leneka be, ‘Imi, Tamata rebe Alla Itosiemi! Imi supu hukume rebe ktili titinai! Keu beiKu kai kusu me otoi susate titinai eti pelare rebe Alla Iaknekae ete ro tiaru esi elake kai eni kwetelaru leke esi kusu kenae kai rue eti pela ete mere neka.
41 — Depois ele dirá aos que estiverem à sua esquerda: “Afastem-se de mim, vocês que estão debaixo da maldição de Deus! Vão para o fogo eterno, preparado para o Diabo e os seus anjos!
42 Le kena tiaKu senere imi riluke menane ete Au mo, kena kmalake Aure imi riluke kwele eteKu mo.
42 Pois eu estava com fome, e vocês não me deram comida; estava com sede, e não me deram água.
43 Kena Aure tamata beluke me imi henare, imi keri Au me imi lumare mo. Kena Auku pakiane sae more, imi riluke pakiane ete Au mo. Kena kerake Au kai esi kusue Au me buije, imi li lokoKu mo.’
43 Era estrangeiro, e não me receberam na sua casa; estava sem roupa, e não me vestiram. Estava doente e na cadeia, e vocês não cuidaram de mim.”
44 Eleki namake esi beteke loko Au be, ‘Tuhane, kena rebai andia pine ami selu Tuhane tiaMu sene, pise kmalakeMu, pise Alere tamata beluke me amiki henare, pise Amu pakiane sae mo, pise kerakeMu, pise supu kusue kena bui eleki ami li loko Tuhane Ale more?’
44 — Então eles perguntarão: “Senhor, quando foi que vimos o senhor com fome, ou com sede, ou como estrangeiro, ou sem roupa, ou doente, ou na cadeia e não o ajudamos?”
45 Eleki Au ralakesi be, ‘Leke imi rekwa be: tamata rebe esi hlaleke loko Au, rebe imi noakeise tamata susate, imi suka tapa sae kuesa beisi mo, hoko mere sakesa kai imi suka tapa Au more neka.’
45 — O Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: todas as vezes que vocês deixaram de ajudar uma destas pessoas mais humildes, foi a mim que deixaram de ajudar.”
46 Hoko tamata meru esi supu hukumane bei Allare esi supu susate eti pela, eleyo tamata rebe esi ono lulu Alla Isukare, esi supu rue mise kai Alla eti pela.”
46 E Jesus terminou assim:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.