Mateus 25
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 “Tatike petu rebe Au luake suike, Alla Eni sifate ete imi kena Ipletae tamatare saka umpama bina beluka butu esa meije: sie limaya esi aknekae mise yo sie limaya maketaru mo. Bina beluka sie butu esa esi rana esi pelitaru eleki esi keu sapa mokwai rebe iono kena ikaije.
1 “Nati ana veya’amaim mar ana aiwob itinin i boro baibitar nah ten biyah numin tabin boubun itinamih hai ramef hibow hinan na’atube.
2 Sie limaya beisi esi boro kai sie limaya maketaru esi rekwa kai esi aknekae mise.
2 Baibitar five i not wairafih, naatu baibitar five i men not wairafih.
3 Bina beluka rebe borokaru esi keri esi pelitaru po esi keri kai leite kena aknekae mo.
3 Baibitar men not wairafih hai ramef hibow, baise karisin men ta hirirabar hibaimih.
4 Yo bina beluka rebe esi rekware esi keri esi pelitaru kai esi keri kai leite kena aknekaele.
4 Baibitar five not wairafih hai ramef hibow naatu kibubumaim karisin hirirbaren hibow auman hin.
5 Po mokwai rebe iono kena kaije iluake nunu mo, hoko esi hkwau eleki esi ntulu.
5 Tabin boubun ana orot men saise na, baibitar isan hima hikakaif matah fot hi’inurir hi’in.”
6 Kena kpetu tlaije tamata esi kloloe be, ‘Mokwai rebe iono kena kaije iluake peneka! Siri sapai!’
6 “Fainaiwan sabuw fanah sibisib hinowar, ‘Tabin boubun ana orot enan kwana kwa’itin.’”
7 Eleki bina beluka butu esa meru esi betu kai esi ono aknekae esi pelitaru leke ehita.
7 “Imaibo baibitar ten hi’inu’in himisir, hai ramef matah hibobaituturen naatu hito’aben.
8 Bina beluka rebe borokaru esi beteke loko bina beluka rebe esi rekware be, ‘Imi riluke bei imi leite ete ami mina le amiki pelitaru umata reneka.’
8 Baibitar men not wairafih turahinah not wairafih isah hio, ‘A karisin turin kwaibaisi, aki ai ramef temomorob.’”
9 Po bina beluka rebe esi rekware esi ralake be, ‘Ami riluke mo le tatike epanuhu ite mo. Mise lesi, imi keu sabe bei maka abelie leite.’
9 “Baise baibitar five not wairafih hiyafutih hio, ‘Men karam boro kwa turin anit naatu aki turin anab. Gewasin boro kwanan sabuw biyahimaim kwabo isa kwanatobon.’”
10 Hoko esi keu sabe leite. Po kena esi keu sabe leite, mokwai rebe iono kena ikaije iluake, eleki sie rebe esi akneka kena namakeni pende esi keu kusu sakesa kaini me otoi kena kaije eleki tamata makerikaru esi kobue meture.
10 “Basit baibitar karisin tobonamih hinan ufut, tabin boubun ana orot natit, baibitar five hibobuna hima’am bairi hin tabin ana yasisir wanawanan hirun etawan hitufabon.”
11 Bina maketa borokaru esi luake takwali kai esi kloloe be, ‘Ntuane, ntuane, buka meture ete ami mina!’
11 “Men manin baibitar five hina hitit hi’afririy ‘Regah, Regah, etawan kubotawiy arun!’”
12 Po mokwai mere iralakesi be, ‘Au rena imi mo!’ ”
12 “Baise orot efatait eo, ‘Anababatun a tur ao’owen, ayu men aso’ob kwa iyab.’”
13 Eleki Yesuse Ialenake umpama mere pela nere Ibeteke be, “Bei mere hoko imi namake Au rame le petu kai olase kena Au luake suike imi rekwa mo.”
13 “Isan imih mata to niwa’an kwanama, anayabin veya o sumar men kwa so’ob, mar biy boro iti sawar hinamatar.”
14 “Kena Alla Ipletae tamatare umpamae lupe alena kena ntuane sae me iono kena ikeu me otoi lauke. Kena ikeu nere, ikoti eni tamata makerikaru kena iono esi usaha kena eni kepenaru.
14 “Maramaim mar ana aiwob itinin ta i iti na’atube. Orot ef yok bainanawan isan bobobunabuna ana veya; ana akir wairafih e’afih hina ana sawar kaifen isan faramih.
15 Eleki iriluke kepene etesi lulu esi ktilinaru. Hoko iriluke kepe mase usata lima ete ile sae, iriluke kepe mase usata lua ete ile sae kai iriluke kepe mase usata esa ete ile sae. Eleki ikeu ne.
15 Hai so’ob ana fofoninamaim orot ta ana kabay 5,000 itin, orot ta 2,000, orot ta 1,000. Imaibo i ana nanawan busuruf in.
16 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usata limare iusaha sabe kai iabeli kena kepene mere eti isupu kepe mase usata lima tapa lekwe.
16 Akir wairafin 5,000 baib in banikamaim yari’iy in bowabow, 5,000 tafan hiya’abar bai.
17 Tamata mekerike rebe isupu kepe mase usata luare iusaha ele mere neka hoko isupu kepe mase usata lua tapa lekwe.
17 Akir wairafin bairou’abin i na’atube sinaf. Kabay 2,000 bai in imaim ma bikukumiyaw 2,000 tafan hiya’abar bai.
18 Po tamata makerike rebe isupu kepe mase usate esare ikeu kali likele eleki ihnouke ntuane mere eni kepene kena likele mere.
18 Baise akir wairafin ta ana kabay 1,000 baib i mutufor in hub bai regah ana kabay hub iwan taunafut in.
19 Takwali mina pine ntuane mere ileu eleki ikotisi leke neheke eni kepenaru.
19 “Hima manin maiyow, imaibo akir wairafih hai orot ukwarin matabir na tit, naatu hai bowabow nuteteyan itah.
20 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usata limare iluake, iriluke kepene etapa kepe mase usata lima kai ibeteke loko ntuane mere be, ‘Ntuane, kepe mase usata lima rebe arilukele ete aure au usaha sabe kai abeli kenae hoko etapa kepe mase usata limare meije.’
20 Naatu akir wairafin kabay 5,000 baib na run ana regah nanamaim eo, ‘Regah o 5,000 itu, baise ayu abowabow tafanamaim 5,000 abaib i iti kubai.’”
21 Eleki ntuane mere iombe, ‘Akerike mise kuate. Ale auku tamata makerike misete kai alene lokoku. Alene lokoku kena kerike loko makerike tone hoko au riluke makerike elake etemu. Alomei, kusu pesta kai au.’
21 “Regah iya’afut eo, ‘A merar ayiy, o i bowayan orot gewas naatu bosunusunubayan, bowabow gidigidih ibosunusunub kukakaifen gewas, imih boro anayara’ahi inayen sawar gagamih inakaifen. Kuna kurun au yasisir turin kubai!’
22 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usata luaru iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane, kepe mase usata lua rebe arilukele ete aure, au usaha sabe kai abeli kenae hoko au supu kepe mase usata lua tapa lekwe.’
22 “Naatu akir wairafin bairou’abin kabay 2,000 baib na run eo, ‘Regah o a kabay 2,000 ibitu i iti, naatu abowabow tafanamaim 2,000 abaib i iti kubai.’
23 Ntuane mere iombe, ‘Akerike mise kuate. Ale auku tamata makerike misete kai alene lokoku. Alene lokoku kena kerike loko makerike tone hoko au riluke makerike elake ete ale. Alomei, kusu pesta kai au.’
23 “Regah eo, ‘A merar ayiyi, o i bowayan orot gewas naatu bosunusunubayan, sawar matan ta ibosunusunub kukakaifen gewas. Imih boro anayara’ahi inayen sawar moumurihika inakaifen. Kuna kurun au yasisir turin kubai.’
24 Eleki tamata makerike rebe isupu kepe mase usate esare iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane, au rekwa be ntuane alere tamata maka ono tamata esi kerike ktili titinai: asuka ulu gandume rebe aatnane more, asuka lupuke hasile bei bibite rebe alibuke more.
24 “Imaibo akir wairafin baitonin kabay 1,000 baib na run eo, ‘Regah ayu aso’ob, o i a tur fokarin, turanah hai masaw o aribe kufafaur naatu turanah nowah o kutatanumabe kutaratar.
25 Kai rilaku le tinake arana kepene rebe au abeli kenare pine au supure. Hoko au keu bunike ntuane amu kepene mere mpe tapele lebui. Rana amu kepene lome!’
25 Imih ayu o isa abir. A kabay abai an hub agais aibun inu’in, iti abai ana abit maiye kwitin.’
26 Ntuane mere iombe, ‘Ale tamata makerike neune kai nosone. Arekwa peneka be au suka ulu gandume rebe au atnane more, kai au suka lupuke hasile bei bibite rebe au libuke more. Au rana kepene rebe tamata makete esi abeli kenae pine esi supure o?
26 “Ana Regah iya’afut eo, ‘O i orot kakaf nokonokow anababatun! O iso’ob, ayu i tebob nonowatih afafour naatu tetatanum nonowatih ataratar.
27 Ele mere hoko suke akusue auku kepene mere me banke leke kena au leure au rana auku kepene mere kai esi bunare.’
27 Gewasin au kabay banikamaim itayi ta’in tabowabow, ayu atanan, saise tafan hitaya’abar auman hitutu atab.’
28 Kai iombe, ‘Rana kepene mere beini kai rilukele ete tamata makerike rebe isupu kepe mase usata butu esare.’
28 “Naatu orot ukwarin eo, ‘Kabay iti orot umanamaim kwabosair kwabai kwan akir wairafin kabay 10,000 baib i kwaitin.
29 Le sire pine ikerike mise ete Au, tatike pine isupu boka titinai kai iono tamata rebe eni taneia boka. Po sire pine ikerike mise ete Au mo, tatike pine saisa rebe Au riluke etei pende Au rana beini suike.
29 Anayabin orot yait uman ebi’e’etaw boro sawar tafan hinaya’abar moumurihika nabow isan nakaram. Baise orot yait uman nutanub ema’am biyanamaim sawar etei’imak boro hinabosairen.
30 Hoko tamata makerike rebe ipakuna more isupu poie me muli me otoi rebe kpetu kurule kai susate titinai. Irani kai isupu susate elake ete mere.”
30 Imih iti akir wairafin nukunukuwin kwabai kwan kwarauw ufun gugumin wanawanan ere, nati imaim nama narerey wan nayob nitafofofor.’
31 “Namake kena petu sae me, Au, Tamata Eni Nanae, luake suike sakesa kai Auku malekataru, Au rue kena Auku otoi rebe mise titinaije kai Auku kbasare ela titinai.
31 “Orot Natun ni’aiwob nanan ana maramaim ana tounamatar kakafiyih boro bairi hinan ana urama’am bonamanamarin tafan namare.
32 Kai pusue tamata mei nusa meije esi lupuke me oaKu. Eleki Au tebisi bei lomai kena toini lua, saka tamata maka pialae binatane itebi dombare bei pipire.
32 Naatu tafaram wanawanan sabuw tutufin etei boro hinaru’ay Jesu nanamaim hinabat. Imaibo i boro sabuw nakusib rou’ab hinamatar, nabatanenayan sheep naatu goat bairi ekukusibih na’atube.
33 Tamata rebe esi ono lulu Alla Eni sukare Au lupukesi sapleuke Auku makwanale, yo maketaru esi sapleuke Auku mapale.
33 Sheep i boro uman ana asukwafune hinabat naatu goat boro uman ana beyawane hinabat.”
34 Eleki Au, Kamale, Au beteke loko tamata rebe esi me sapleuke Auku makwanale be, ‘Imia rebe AmaKu Iono misete ete imire, imi lomei! Lomei kusu mei otoi rebe Alla Iaknekae ete imi peneka bei kena nusa meije etola menaije sa eti roma meije.
34 “Imaibo aiwob orot boro sabuw uman ana asukwafune isah nao, ‘Kwa i Tamai ebigegewasini, kwana mar ana aiwob nowamih kwabai. Anayabin tafaram matara’e ana veya God kwa isa yabuna.
35 Le kena tiaKu senere, imi riluke manane eteKu kai kena kmalake Aure, imi riluke kwele eteKu. Kena Aure tamata beluke me imi henare, imi keriKu me imi luma.
35 Ayu bayumih amomorob bay kwaitu, sikau mamamah harew kwaitu atom, abinanawan au merar kwayi a baremaim ama ra’at ama.
36 Kena Auku pakiane sae more, imi riluke pakiane eteku. Kena kerake Aure, imi li lokoKu. Kena esi kusue Au me buije, imi tapaKu.’
36 Segar ama’am faifuw kwaitu aus, asawow ainu’in, kwakaifu naatu dibur bar ama’am kwana kwainanawanu.’”
37 Eleki namake tamata miseta meru esi beteke be, ‘Tuhane, kena rebai andia pine ami selu Tuhane tiaMu sene eleki ami riluke manane ete Tuhane Ale? Pise Tuhane kmalakeMu eleki ami riluke kwele ete Ale?
37 “Sabuw gewasih boro hiniya’afut hinao, ‘Regah mar biyika bayumih imomorob ai’it bay ait, o sika mamamah harew ait itom?
38 Kena rebai andia pine ami selu Tuhane Ale, tamata beluke me amiki henare eleki ami keriMu me amiki lumare? Pise kena rebai andia pine Tuhane Amu pekeane sae mo eleki ami riluke pakiane ete Ale?
38 Naatu biyika inanawan inan ai’it a merar ayiy abuwi ai sebomaim imara’at? O segar ima’am faifuw ait ius?
39 Kena rebai andi pine ami selu Tuhane kerakeMu pise esi kusueMu me bui eleki ami tapa Ale?’
39 Naatu mar biyika isawow inu’in akaifi, o dibur bar ima’ama ainanawani?’”
40 Eleki Au ralakesi be, ‘Leke imi rekwa be: kena imi ono meru ete sae bei Auku tamata rebe esi hlaleke lokoKu, rebe imi noakeise tamata susate hoko mere sakesa kai imi onoe ete Aure neka.’
40 “Aiwob orot boro niyafutih nao, ‘Anababatun au’uwi, nati ana veya’amaim ayu taitu gidigidih isah kwasisinaf, i ayu isau kwasinaf.’”
41 Yo Au beteke loko tamata rebe esi me sapleuke Auku mapale leneka be, ‘Imi, Tamata rebe Alla Itosiemi! Imi supu hukume rebe ktili titinai! Keu beiKu kai kusu me otoi susate titinai eti pelare rebe Alla Iaknekae ete ro tiaru esi elake kai eni kwetelaru leke esi kusu kenae kai rue eti pela ete mere neka.
41 “Imaibo sabuw ana beyawane hinabatabat isah boro nao, ‘Biyau’umaim kwatit sa’ab kwan. Kwa i orarafen wanawanan kwarun, Demon Mowan ana tounamatar bairi isah wairaf wanatowan hibobogaigiwas kwan imaim kwarun bairi e’arahi.
42 Le kena tiaKu senere imi riluke menane ete Au mo, kena kmalake Aure imi riluke kwele eteKu mo.
42 Ayu aa amomorob, men abisa ta kwaitu aan, sikau mamamah harew men kwaitu atom.
43 Kena Aure tamata beluke me imi henare, imi keri Au me imi lumare mo. Kena Auku pakiane sae more, imi riluke pakiane ete Au mo. Kena kerake Au kai esi kusue Au me buije, imi li lokoKu mo.’
43 Ai nanawan anan men au merar kwayi a sebomaim amara’at. Segar ama’am faifuw men kwaitu ausimih, a sawow ainu’in, o dibur baremaim ama’am men kwana kwainanawanu.’”
44 Eleki namake esi beteke loko Au be, ‘Tuhane, kena rebai andia pine ami selu Tuhane tiaMu sene, pise kmalakeMu, pise Alere tamata beluke me amiki henare, pise Amu pakiane sae mo, pise kerakeMu, pise supu kusue kena bui eleki ami li loko Tuhane Ale more?’
44 “Naatu i boro hiniya’afut hinao, ‘Regah, mar biyika o aa imomorob, o harewamih sika mamamah, o ibinanawan, o segar ima’am, o isawow inu’in, o dibur bar ima’am men aibaisimih?’”
45 Eleki Au ralakesi be, ‘Leke imi rekwa be: tamata rebe esi hlaleke loko Au, rebe imi noakeise tamata susate, imi suka tapa sae kuesa beisi mo, hoko mere sakesa kai imi suka tapa Au more neka.’
45 “Imaibo i boro niyafutih nao, ‘Anababatun a tur ao’owen, ayu taitu gidigidih men kwabibaisih, nati i men kwakok ayu kwatibaisu.’”
46 Hoko tamata meru esi supu hukumane bei Allare esi supu susate eti pela, eleyo tamata rebe esi ono lulu Alla Isukare, esi supu rue mise kai Alla eti pela.”
46 “Naatu nati sabuw i boro hinan ma’ama wanatowan ana baimakiy hinab. Baise sabuw gewasih boro hinan yawas ma’ama wanatowan hinab hinama hiniyasisir.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.